Reostunud kohtade puhastamine(veekogud, inimeste tekitatud prügimäed) Jäätmete kogumine ja sorteerimine Õhukvaliteedi parandamine(ühistranspordi kasutus) Keskkonnareostused Eestis Põlevkivi kasutamine Nafta reostused Läänemeres. Metsades vedelevad prügihunnikud Intensiivse põllumajanduse mõju veekogudele Pildid Narva elektrijaam, üks Eesti suurimaid reostajaid Pildid Naftareostus Läänemeres Pildid Prügihunnikud metsades Pildid Tolmupilved ja massiline maavarade kaevandamine Pildid Heitgaaside paiskamine atmosfääri Video http://www.youtube.com/watch?v=7UM73CEvwMY
näha oma saaki. Teadlased väljamõelnud infravalgusega seotud infrapunaprillid - ja andurid, mis tajuvad soojust ning seetõttu on võimalik kasutada selliseid prille sõjas ning luuremissioonidel. Infrapuna kiirgavad kõik kehad alla 600 kraadi, üle selle tekib hõõguval kehal juba punane valgus. Infrapunaastronoomia on valdkond, mida kasutavad astronoomid, et registreerida alles tekkivaid kui ka kustuvaid tähti, mida nende gaasi ja tolmupilved ei võimalda tavalise valgusega näha küll aga infravalgusega saab seda teha. Selle lühikese referaadi püüan näidata kui mitmekülgne on infravalgus, mida kasutame igapäevaselt iseendale seda teadvustamata. Suurim infrapunaallikas tekitab kahju, mida me nimetame ,,kasvuhoone efektiks", aga see ei tulene ainult Päikesest, sest ka meie oleme selles süüdi, tekitades ,,kasvuhoone gaase". Meie võimuses on aga seda kiirgust vähendada,
Udukogud Tähtedevaheline aine on koondunud õhukesse kihti Linnutee tasandi läheduses. Gaasi- ja tolmupilved paistavadki peamiselt tähtkujudes, mida läbib Linnutee, näiteks Amburis, Luiges, Kassiopeias ja Orionis. Kõige tolmusemad kohad Linnutees on tumedad udud (e.
on vaid paar protsenti. Päikese keskmes on temperatuur 15 miljonit kraadi ja rõhk üle saja miljardi korra suurem õhurõhust maapinnal.Vaadeldes läbi tumeda filtri, võib suuremaid Pildil on Päike. päikeselaike näha palja silmaga. Filtriks sobivad näiteks keevitusprillid. 2.4 Udukogud Tihedad tolmupilved moodustavad tumedaid udusid. Tuntumad tumedad udukogud on Hobusepea Orioni ja Söekott Lõunaristi tähtkujus. Mõnikord võib väga kuumade tähtede ümber näha helendavat pilve, nn. Emissioonudu. Helendav udu saab energiat kuuma tähe ultraviolettkiirgusest. Tuntumad gaasudud on Orioni Pildil on Orioni udukogu. udu ja nn
Pompei tõuseb hauast Pompei linn oli tähelepanuväärne oma villade, poodide, templite, teatrite, töökodade, eramajade ning saunade poolest. See oli linn, mis kivistus aastal 79 aastat e.Kr. ning maeti vulkaanilise laava alla. Seda suurepärast linna ei suutnud miski hävitava surmalöögi eest kaitsta. Lämmatavad väävlipilved vallutasid linna, jõudes igasse nurka ja tappes kõik elava ja hingava. Kaks päeva hiljem tolmupilved hajusid ning päike paistis kaunilt üle Napoli lahe, aga Pompei oli kadunud. Linn oli taastatud mõni aasta varem toimunud maavärinast, kuid nüüd olid ta elanikud maetud, varsti kaetud tärkava rohuga ning unustatud. Rohkem kui 15. sajandit hiljem hakkasid aardeotsijad maetud linna vastu huvi tundma. Välja kaevamiste käigus on paljastunud väga palju huvitavaid leide. Soovituslik külastada kõigil turistidel. Veneetsia- linn merest
Lähemal uurimisel taibati, et tegemist pole siiski meteoriidi tekitatud kraatritega, vaid vulkaanide kausikujuliste hiigelavade - kaldeeradega. Malli võeti muidugi Maa vulkaanide avadest. Võrreldes maistega olid Marsi omad harjumatult suured, ning nüüd saadi ka aru, miks just ainult need kohad läbi tolmupilvede näha olid. Leitud olid erakordselt suured vulkaanid, millede tipud ulatusid kõrgemale tolmupilvede põhikihist. Tolmupilved olid uurijad suunanud Päikesesüsteemi suurimate vulkaanide avastamisele. Ehkki möödunud enam kui kahekümne aastaga on teadmised planeedisüsteemi kehadest oluliselt täienenud, on Marsi vulkaanid säilitanud rekordimeeste staatuse. Järgnevas tuleb juttu nendest hiiglastest ja ka mõnest väiksemast Marsi kunagisest tulemäest. Mis puutub Mariner 9 edasisse töösse, siis õnneks detsembris hakkasid tolmupilved hajuma ning 1972 sai Marssi juba rahulikult
maakoorekihtides, mis olid sel ajal maapinnale lähedal tõestab otseselt, et maale kukkus asteroid. Enamik tõestusmaterjali ka tänapäeval väidab, et 5-15 kilomeetri laiune asteroid kukkus Yucatan-i poolsaare lähedale, luues umbes 180 kilomeetrise diameetriga Chicxulub-i kraatri ja põhjustas väljasuremise otseselt kokkupõrkest tulnud plahvatusega ja kaudselt kliima jahenemisega (aine meteoriidiplahvatusest ja massilised tolmupilved ei lasknud päikest eriti atmosfäärist läbi ja planeedi temperatuur langes drastiliselt). Selle teooria järgi toimus väljasuremine väga kähku. Kliimamuutuse teooria - Teadlased on avastanud, et umbes 65 miljonit aastat tagasi, tekkisid Maal suured kliimamuutused, meretase langes ja ülemaailmselt (kuigi enamasti Kesk-Ameerikas) toimusid massiivsed vulkaanipursked, mis tõstsid planeedi keskmist temperatuuri dinosaurustele sobimatuks ja algas aeglane väljasuremine
eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast - Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika - Andromeeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. ( 3 ) UDUKOGUD Udukogud on gaasi- ja tolmupilved. Neid võib hajutatult näha kõikjal universumis. Paljud neist on heledad, kuna tähed nende sees valgustavad neid. Mõned udukogud on tumedad. Nende sees pole tähti ja nad paistavad tähtede taustal tumedate laikudena. Paljud heledad udukogud on nähtavad binoklis või väikeses teleskoobis ning väheseid võib näha ka palja silmaga. Üks neist on Orioni udukogu teleskoobi või binoklita vaadeldes vaid nõrk valguslaik. Tumedaid udukogusid on väga raske näha. Nende
Diagrammi ülemisest parempoolsest nurgast leiame ülihiiud nende läbimõõt võib olla päikese läbimõõdust tuhandeid kordu suurem.(6) Joonis 1 Peajada diagramm 5 TÄHTEDE TEKKIMINE Kosmost täidab tähtedevaheline aine, mis koosneb gaaside ja tolmu segust. Tähtedevaheline aine võib tiheneda, nii et moodustuvad gaasi- ja tolmupilved, mida nimetatakse udukogudeks. Ühe udukogu ainest võib jätkuda kümnete tuhandete tähtede tekkeks. Tähtede sündimise protsess algab tumedate tompude ehk gloobulite moodustamisega udukogus. Need tihenevad, kuni varisevad kokku omaenda gravitatsioonijõu tõttu ja nii sünnivadki uued tähed nn prototähed. Prototäht jätkab kokkutõmbumist, kuni kuumus ja rõhk on nii suured, et algab termotuumareaktsioon.(1) 1.1. Prototäht
mis näitab, et ta on uudishimulik (,,Ja Katku?" ,,Ka seal käisin muidugi. Villu ütles, et eks näe. Vanad ei tule." ,,Miks?" küsis Anna, et aga küsida.). Ta on ka pealetükkiv, kui ta midagi tahtis, siis ta ei andnud alla enne, kui sai mida ta tahtis (Nt see, et ta ei andnud alla, kui ta tahtis, et Villu tuleks Kõrbojale peremeheks.). Anna on töökas ja aktiivne (Läks pärast õue, võttis luua ja töötas, nii et tolmupilved keerlesid.). Ta on hoolitsev, nt kui Villu lubas Annale, et ei joo enam, kuid kui juhtus õnnetus, siis ta käskis tal juua, vaatamata talle antud lubadusest (,,Ärge jooge enam," lausus perenaine paluvalt, Villu kuulis, et paluvalt. ,,Hea küll," vastas ta vastu puiklemata. ; ,,Jooge veel," käsib perenaine, ,,jooge niipalju kui läheb, nii palju kui on."). Anna oli kinnine, ta ei avaldanud kunagi oma tundeid
Ometi peeti vulkaani kustunuks, sest ta polnud juba vähemalt 5000 aastat tegutsenud. Ookeanide põhjas on palju vulkaane. Mõned neist kasvavad nii kõrgeks, et kerkivad uute saartena üle merepinna. Island on ka vulkaaniline saar, mis kasvab iga vulkaanipurskega suuremaks. 8 2010 aasta esimesel poolel purskas Islandil vulkaan nimega Eyjafallajökulli. (LISA4) Vulkaanipurske tagajärjel õhku paiskunud tolmupilved peatasid mitmelpool lennuliikluse liikluse umbes nädalaks ajaks. Tornaadod Tornaado on tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all ja laskub siis hiigelsuure tumeda pilvesambana alla maapinnale. Trombid on põhimõtteliselt samad nähtused, kuigi väiksemate mõõtmetega Venemaal Amuuri piirkonnas asuvat Blagovesenski linna tabas ebatavaliselt tugev tornaado (LISA5) augusti algul 2011 aastal. Tornaado tõttu jäi 10 000 inimest elektrita.
mõistatusi lahendama ja „Tetrist“ mängima. Pilvelõhkuja tipust leiavad nad mehe- Defo. 10 Defo räägib neile Floriana kuningriigist ja sõjast Ferimonti ja Floriana vahel. Lisaks ka sellest, et rahu hoida, saavad Ferimont ja Floriana korra aastas kokku ja söövad lapsi (!). Lisaks saavad lapsed teada, paljut maaaluse maa kohta. Kunagi ammu paistis ka seal päike, kuid Ferimonti kuningriigis oli nii palju tehaseid, et lõuks varjutasid tolmupilved taeva. Siis ei kasvanud enam taimed, ega midagigi muud. Siis leiutati galvadan, see kõlbas süüa ja toitis, kuid maitses ja lõhnas halvasti. Sellepärast maitses kõik samamoodi- kõik toidud olid sama aine erinevates vormides. Lapsed saaavad endale ülesande- leida lossist võti ja saada sellega Ferimonti kuningriiki, kus nad peavad võtmega avama värava, mis viib neid Ferimonti kunigriiki. Edasisi juhtnööre ie anta. Defo saadab nad Floriana lossi, et need seal
Juba 1909. aastal märkas Rootsi astronoom Karl Bohlin, et kerasparvi võib leida nii väikestel, kui suurtel kaugustel Linnutee tasandist, kuid pikki Linnutee suunda on nad valdavalt koondunud ühele taevapoolkerale. Hajusparved, vastupidi, on jaotunud küllaltki ühtlaselt pikki Linnuteed, kuid tugevalt koondunud just sellesse vöösse ning suurematel kaugustel Linnutee tasandist neid peaaegu ei kohta. Hajusparvedega sarnast jaotust taevasfääril omavad ka gaasudud ja tolmupilved. Viimased varjavadki meie pilkude eest suurema osa Galaktika tasandis asuvatest hajusparvedest, kuid ei suuda varjata tasandist kaugel asuvaid kerasparvi. Kirjeldatud objektide erinev jaotumine Galaktikas vihjab, et Galaktika ei ole mitte vormitu tähemass, vaid omab kindlat sisemist struktuuri - kui kerasparved on koondunud Galaktika tsentrit ümbritsevasse ligikaudu sfäärilisse süsteemi, siis hajusparved, gaas ja tolm moodustavad kerasparvede sfääri läbiva ketta. Ilmselt
9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 4 Taevased udukogud Kosmos ei ole tegelikult päris tühi nagu ta esmapilgul paistab. Seda täidab tähtedevaheline aine, mis koosneb gaaside ( peamiselt vesiniku ja heeliumi ) ja tolmu ( peamiselt süsiniku ja räni ) segust. See gaaside ja tolmu segu on enamasti tähtede ja galaktikate toormaterjaliks. Nende tihenemisel moodustuvad gaasi- ja tolmupilved ning neid nimetatakse udukogudeks. Udu ja pilve tähistab ladina keelne nimi nebula, mis on ka rahvusvaheliselt tuntud. Ühes ainsas udukogus võib tekkida sadu tuhandeid tähti. Ka udukogusid liigitatakse nii nagu galaktikaid, kuid ainult nii, kuidas nad parajasti välja näevad. Näiteks pimedas öötaevas ei paista tumedate udude tihedad kompaktsed pilved. Need tumedad udupilved tõkestavad enda taga olevate tähtede või helendavate gaaside valgust. Selle järgi neid kindlaks tehaksegi
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 4 Taevased udukogud Kosmos ei ole tegelikult päris tühi nagu ta esmapilgul paistab. Seda täidab tähtedevaheline aine, mis koosneb gaaside ( peamiselt vesiniku ja heeliumi ) ja tolmu ( peamiselt süsiniku ja räni ) segust. See gaaside ja tolmu segu on enamasti tähtede ja galaktikate toormaterjaliks. Nende tihenemisel moodustuvad gaasi- ja tolmupilved ning neid nimetatakse udukogudeks. Udu ja pilve tähistab ladina keelne nimi nebula, mis on ka rahvusvaheliselt tuntud. Ühes ainsas udukogus võib tekkida sadu tuhandeid tähti. Ka udukogusid liigitatakse nii nagu galaktikaid, kuid ainult nii, kuidas nad parajasti välja näevad. Näiteks pimedas öötaevas ei paista tumedate udude tihedad kompaktsed pilved. Need tumedad udupilved tõkestavad enda taga olevate tähtede või helendavate gaaside valgust. Selle järgi neid kindlaks tehaksegi
9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 4 Taevased udukogud Kosmos ei ole tegelikult päris tühi nagu ta esmapilgul paistab. Seda täidab tähtedevaheline aine, mis koosneb gaaside ( peamiselt vesiniku ja heeliumi ) ja tolmu ( peamiselt süsiniku ja räni ) segust. See gaaside ja tolmu segu on enamasti tähtede ja galaktikate toormaterjaliks. Nende tihenemisel moodustuvad gaasi- ja tolmupilved ning neid nimetatakse udukogudeks. Udu ja pilve tähistab ladina keelne nimi nebula, mis on ka rahvusvaheliselt tuntud. Ühes ainsas udukogus võib tekkida sadu tuhandeid tähti. Ka udukogusid liigitatakse nii nagu galaktikaid, kuid ainult nii, kuidas nad parajasti välja näevad. Näiteks pimedas öötaevas ei paista tumedate udude tihedad kompaktsed pilved. Need tumedad udupilved tõkestavad enda taga olevate tähtede või helendavate gaaside valgust. Selle järgi neid kindlaks tehaksegi
annaabi.ee 
