IBM System x3300 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2400 seeria protsessorit; Kõige rohkem 8 tuuma, 2.3 GHz · 12 siini UDIMM/RDIMM kuni 192 GB · 16 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot või tavaliselt swapitavaid SAS/SATA kõvakettaid · PSU võimsus 460W · Integreeritud 3 Gb/s tarkvara RAID-0, -1, -10 standard, valikuline 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10 või RAID-5, -50 või -6, -60 · Siinid kuni 6 PCIe laiendussiini · Pordid: 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3500 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2600 seeria protsessorit, kuni 3.3 GHz, Kõige rohkem 8 tuuma · 24 siini UDIMM/RDIMM/LRDIMM kuni 768 GB
järgmisel aga latv. Oluline on, et viimased piki hoonet asetsevad palgid ehk murispuud oleksid rõhtsalt loodis, et sellele saaks ehitada katusetarindi. Palgiread varatakse üksteise peale. Varu laiuseks arvestatakse elumajal vähemalt 100 mm, kõrvalhoonel vähem. Salapulkade kasutamine aitab palkseinal püsida kuivades stabiilsena. Sõrestiksein Hoone sõrestik koosneb raampuudes, postidest, siduvatest taladest ja diagonaaltugedest. Sõrestikmaterjalina kasutatakse peamiselt 6 x 6 tolliseid (152 x 152 mm) prusse. Sõrestikseinal on rõhkpalkseina ees hulk eeliseid: Sõrestikseina sai ehitada kiiremini kui rõhkpalkseina Sõrestiksein ei vaju, samas kui palkseina suurim probleem on just vajumine. Kui sõrestiksein oli tehtud kuivast materjalist, võis selle pärast valmimist kohe katta laudadega ja viimistleda. Sõrestikseina tegemisel saab kasutada lühemat puitmaterjale. 2
Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks. Flopiketas ehk diskett ehk pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transporti-miseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Viimasel ajal kasutatakse põhiliselt 3½-tollise läbimõõduga diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka 5¼-tolliseid kettaid, mille maht on 1.2 MB. Oluline on teada, et flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu riskite oma andmetest ilmajäämisega! CD-ketastel (laserplaatidel) liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Esimesed CD-ROM seadmed suutsid lugeda 150 KB sekundis
3 1. Diskett Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. 1. 1 Ajalugu Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. 1. 2 Kirjeldus Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli. Neist kahte esimest enam ei
viimasel ajal on erinevused vähenenud. Pöörlemiskiirused on 4200, 5200 (erandina), 5400 ja 7200 p/m, kusjuures tänapäeval kasutatakse enim 5400 p/m. 7200 p/m kettad on enamasti kallimad ning 4200 p/m kettad on kas vana tüüpi või uuemad kettad, mis on mahult suurimad. Neist viimased võivad olla ka standardsuurusest kõrgemad, kuna sisaldavad rohkem plaate, ning seega ei sobi oma mõõtude pärast kõigisse sülearvutitesse. On ka nn. ultramobiilseid 1,8 tolliseid kettaid, mis sobivad osasse minisülearvutitesse. Nende ketaste pöörlemiskiirus ei ületa 4200 p/m ja nende andmeedastuskiirus ei ületa üldjuhul 20 MB/s. 8 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Sillus ehk jumper:
viimasel ajal on erinevused vähenenud. Pöörlemiskiirused on 4200, 5200 (erandina), 5400 ja 7200 p/m, kusjuures tänapäeval kasutatakse enim 5400 p/m. 7200 p/m kettad on enamasti kallimad ning 4200 p/m kettad on kas vana tüüpi või uuemad kettad, mis on mahult suurimad. Neist viimased võivad olla ka standardsuurusest kõrgemad, kuna sisaldavad rohkem plaate, ning seega ei sobi oma mõõtude pärast kõigisse sülearvutitesse. On ka nn. ultramobiilseid 1,8 tolliseid kettaid, mis sobivad osasse minisülearvutitesse. Nende ketaste pöörlemiskiirus eiületa 4200 p/m ja nende andmeedastuskiirus ei ületa üldjuhul 20MB/s Kõvaketas. Kõvaketta ehitus. Enamus kõvaketta plaate ehk kettaid on valmistatud alumiinimumisulamist, kuid esineb ka keraamilisest materjalist ja klaasist valmistatud kettaid. Plaatide diameeter võib olla 21/2,
Läbimõõt on nagu kasutatavaimal disketil 3,5 tolli, kuid mahutavus sellest mitusada korda suurem. Magnetoptilised kettad võimaldavat korduvat kirjutamist ja lugemist. Need on monteeritud vahetatavatesse kassettidesse, mida esineb kahes suuruses: 3,5-tollised ja 5,25- tollised kettad. Viimased on kahepoolsed, kuid teise poole kasutamiseks tuleb kassett välja võtta ja teistpidi pöörata. 3,5-tollised kettad on väga vastupidavad ja neid kasutatakse mitmesugustes arhiivirakendustes, 5,25-tolliseid kettaid kasutatakse aga enamasti kallimates kettateekides. Nende mõlemi eluiga seistes on umbes 39 aastad ja nad kannatavad kuni üks miljon korda ümberkirjutamist. On olemas ka veel DAT-streamer striimer on magnetlintsalvesti pausideta laussalvestus, mida kasutatakse näiteks serverarvutite andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus. Et arvuti saaks mingit tüüpi kettaga andmeid vahetada, peab arvutil olema vastav
profiili" versiooniga sellest vormist, mida kasutavad suurem osa lauaarvuti HDD-d. ·2,5 tollised: 2.75 in × 0.3740.59 in × 3.945 in (69.85 mm × 715 mm × 100 mm) = 48.895104.775 cm3 See veelgi väiksem vorm oli esmakordselt välja antud PraireTek-i poolt 1988 aasta. Sellel aga pole vastavad FDD-d. Sellist kasutatakse laialdaselt tänapäeval HDD-del, mis on mobiilsetes asjades (läpakad. muusika mängijad jne) ja 2008. aastat asendab see 3,5 tolliseid äriklassi kettaid. Seda sammuti kasutatakse Xbox 360 ja Playstation 3 videomängu konsoolides. Tänapäeval domineeriv kõrgus on 9,5 mm läpakate kõvaketastena kuid suure mahuga(750 GB ja 1 TB) kettastel on 12,5 mm kõrged. Äriklassi kettad võivad olla kuni 15mm. Seagate on välja lasknud vahvli paksusega 7mm kettad, mis on mõeldud kõrgtehnoloogilsitele läpakatele ja netbookidele 2009 aasta detsembrist. ·1,8 tollised: 54 mm × 8 mm × 71 mm = 30.672 cm³a
kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. pehmeketas ehk diskett (floppy disk) kujutab endast plastmasskestas asuvat elastset magnetkihiga kaetud ketast, mis on infokanduriks disketiajamis; diskette on kolmes suuruses: 8, 5.25 ja 3.5 tollise läbimõõduga, millest levinuim on viimane; 3.5 tolliseid ajameid (ja vastavalt ka kettaid) on kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1.44 MB ja 2.88 MB infot, kusjuures HD-ajam suudab lugeda ka DD-kettaid ja ED-ajam kõikide mahtudega kettaid; optilist ketast (compact disk) loevad CD-ROM, ja CD-R (laser)seadmed, kusjuures
Kõvaketta- seade seestpoolt 34 Disketiseade (FDD ) ehk ümbrikkettaseade on jäänuk arvutite ajaloost. Disketid ei ole töökindlad ja seadme kiirus on madal. Kasutatakse 3½-tolliseid disketisead- meid (varasemal ajal oli ka suuremamõõdulisi). Disket- tidel on võimalus kirjutuskaitsme pealepanekuks; selleks peab plastmassist lüliti olema asendis, kus valgus läbi paistab. Disketid kardavad magnetvälja, samuti võib dis-
asuvat metallkarpi, milles ajam ja kandur (ühisteljeline magnetkihiga kaetud metallketaste pakk) moodustavad lahutamatu terviku, kus iga kettapoole jaoks on oma lugemis- kirjutamispea; kaasajal mahutab infot gigabaitides. Pehmeketas ehk diskett (ingl. floppy disk) kujutab endast plastmasskestas asuvat elastset magnetkihiga kaetud ketast, mis on infokanduriks disketiajamis; diskette on kolmes suuruses: 8, 5.25 ja 3.5 tollise läbimõõduga, millest levinuim on viimane; 3.5 tolliseid ajameid (ja vastavalt ka kettaid) on kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1.44 MB ja 2.88 MB infot. Optilist ketast (ingl. compact disk) loevad CD-ROM, ja CD-R (laser)seadmed, kusjuures viimane suudab sellele ka kirjutada; mahutab 800 MB infot; päris värskelt on siia lisandunud eriti suure mahtuvusega DVD-seadmed; CD-ketast nimetatakse ka kompakt- ehk
Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli. Neist kahte esimest enam ei kasutata
4. Andmekandjad 4.1. Disketiseade Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval on levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid. Need töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli. Neist kahte esimest enam ei kasutata
annaabi.ee 
