peagi tabas Saksa teatrit tulehäving ning pärast ülesehitamisel põles hoone maha veel kaks korda (Lõpp põleng 1902) ehk siis teiste sõnadega on Nukuteater kerkinud kolm korda põlenud Saksa teatri varemetel. Seal oli ligi 600 istekohta ja seda peeti Euroopa kaunimaks teatriehitiseks. Mängukavas oli ooper, operett ja sõnalavastus. Näiteseltskond koosnes Saksamaalt palgatud jõududest, ainult üksikud kooriliikmed olid kohalikud. Nagu võib mõelda, oli teater tolleagse kohaliku saksa seltskonna keskpunktiks. Kavas võis näha terve rea klassikuid: Schiller, Goethe, Shakespeare, Lessing ja teised, kes peaks siis olema iga noore teatrimõistmise aluseks. Klassikuid mängiti kindla vinkli ja traditsiooni järgi, igal näitlejal oli oma kindel stiil ja neist raamidest ta välja ei läinud. Tallinna Saksa teater oli nii-öelda vilja õitsengu alguspaigaks. Siin alustasid mitmed hiljem Saksamaal kuulsaks saanud näitlejad. Eesti teatrinduse sünd 1819
kätega käsitööline ning emast sai koduperenaine. Esteri vanematel oli kolm last, kellest noorim oli Ester. Tal oli vend Paul, kes õppis laulmist ning hakkas hiljem lavastajaks ning õde Hilda, kellest hiljem sai suure pere pereema ning kelle tütar on meile tuntud pianist Vilma Mallene. Hilda oli ühtlasi ka pere kolmest lastest kõige vanem. Esteri lapsepõlve ajal oli Toompea tema sõnul rahulik ja romantiline koht. Seal kõndisid ringi baltisakslased ning tolleagse Eesti president, Konstantin Päts, ise. Teekond isehakkajast muusikuks Oma esimesed sammud muusika poole tegi Ester Mägi siis, kui perekonda soetati klaver, mis oli Esteri õe soov, kes hakkas oma sõbratari eeskujul klaverimängu õppima. Siis saigi Ester oma esimesed noodid mängitud ning varsti tegeles ta enda õe repertuaari järelemängimisega, ja seda vaid kuulmise järgi. Nii tegutses ta iseõppijana 16-aastaseks saamiseni, mil algasid tema süstemaatilsied klaveriõpingud
11)Mida andis edasi paroodiline poeesia ja poeetika? Kibyshi (pildid ja jutt koos)- Nendes oli kyka, senry ja sharebon`i teravmeelsust ja huumorit. Algselt teemadering lõbustuskvartalite keskne, mingi aja pärast hakati pilama kõikvõimalikke ühiskonna valupunkte. Nii shareboni kui kibyshi autorid olid ühiskonnakriitilised ja näitasid eriti teravalt olukorda lõbustusasutustes. Nende lugude teemade hulgas olid litsenseeritud lõbustuskvartalid ja muud tolleagse ühiskonna nähtused.Sõltumata ainest olid need lood tavaliselt pikantsed ja provokatiivsed. Varasemad kokkeibon`id (tegemist koomiksiga või siis koomiliste raamatutega ) (18saj teine pool) heitsid nalja tollastele moraalinormidele. Hilisem kokkeibon`ide ajastu (19saj algus) algas Tuntumad esiandajad: Jippensha Ikku( kirjutas Hizakurige -Shank's Mare, tegemist kommilise novelliga) Shiteki Sanba`ga kuni Meiji ajani välja. Varasemad kokkeibon`id olid
20. oktoobrist 1940 pärineb korraldus, millega kõik trükitooted, olenemata sellest, kes kirjastab, kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele Glavliti töötajate poolt. Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus (Glavlit) asutati 23 oktoobril 1940. Sellest ajast muutus kirjanduse tsenseerimine konkreetsemaks ja salajasemaks. Esimene Glavliti ülem oli Olga Lauristin. Kui palju raamatuid enne sõda hävitati, ei tea, lisanduvad ka sõjakahjud. On erinevaid arvamusi. Tartu Ülikooli Raamatukogu tolleagse juhataja Friedrich Puksoo arvates umbes 200 000 köidet. Eero Medijaineni arvates võib sõjaeelsel nõukogude perioodil täheldada kolme perioodi: 1) kuni augusti lõpuni oli ettevalmistav periood. Eesti Vabariigi aegsed seadused ja terminoloogia justkui kehtisid veel, formaalselt püüti toimunut õigustada. 2) august kuni november, hävitati mahukate nimekirjade alusel, toimuvat ei püütudki õigustada, kuid kõik oli veel suhteliselt avalik
nõidumisest ja libahuntidest, vaid need elasid külaühiskonnas veel paar sajandit. 6 Ristiusk, teadus ja nõiaprotsessid XVII sajandil Nõidadeks peeti sageli vanu naisi, eriti aga kerjuseid ja vigaseid. Ennustamine, ,,kurja silmaga" või ,,lausumiste" ja loitsudega ,,ära tegemine", haiguste ravimine ,,maarohtude" ja ,,sõnade peale lugemisega", ,,armujookide" kasutamine ja varastatud asjade leidmine ,,nõidade" või ,,tarkade" abil- kõik need olid tolleagse külaühiskonna tavalised nähtused. Tihti kahtlustati- ja jälle kõikjal Euroopas- nõiakunstides neid vanu naisi, kes tegelesid ravimisega. Katoliku kiriku eesmärgiks oli ürgsete allikate, puude ja kivide austamist mitte likvideerida kui modifitseerida, muutes paganlikud pühapaigad kristlikeks ja seostades neid paganlike jumalate asemele pühakutega. Kiriklik ideoloogia arenes iseseisva jõuna ja avaldas oma ajal küllalt tugevat
inspiratsioon tundub rohkem kui inimlik). Pärast Michelangelot tõusis esteetika tähelepanukeskmesse mitte lihtsalt loodud kunstiteos, vaid kunstniku isiksuse ja tema teoste omavaheline lahutamatu suhe. 20.sajandit paelus eriti tema lõpetamata jäänud tööd. 8. Manerism-arhitektuur ja maalikunst Pildimaterjal õpetaja saadetud failis manerismi nime all:) Manerism - u.1520/30-1600 a. Hõlmas tervet Euroopat. Tekkis Itaalias. Reformatsioon- kriis tolleagse inimese maailmapildis. Nõrgeneb ühiskondlik optimism ja usk maailma harmooniasse. Kultuuri aristokratiseerumine ja vastureformatsiooni ettevalmistamine. Kunstnikud ei lähtunud enam elust, vaid sajandi alguse suurmeistrite loomingust, eriti võeti eeskujuks Raffaeli ja Michelangelo teoseid, nende "maneeri". Arhitektuur Suurejoonelised projektid linnast väljas- maavillad. Kunstitellijad hakkavad rõhutama oma tähtsust-elada tuleb seisusele vastavalt võimalikult luksuslikult
oktoobril 4004.a eKr). Diskussioon ei toimunud õeluste vaimus. Küsimust ei püstitatud vormis religioon teaduse vastu. Juhtivad teoloogid ja teadlased olid ühel meelel, et Looduse Raamat ei saa Pühakirjaga vastuolus olla. Kerkinud dilemma lahendamiseks töötati välja mitmeid skeeme. Tekkis omaette kirjandus-zanr, mis vaagis Piibli ja teaduste harmoonia küsimust. Lepitusskeeme töötasid välja nii usumehed kui teadlased. 1870-1900 ilmus mitu monumentaalset raamatut, mis käsitlesid tolleagse teaduse ja kristliku loomisteoloogia dialoogi. Seos teaduse ja teoloogia vahel on seega alati olnud mitmetahuline. Paraku on ajaloolased selle asjaolu tähelepanuta jätnud ning kirjeldanud usu ja teaduse seost reeglina vaid konfliktimudelist lähtudes Kuidas XIX saj õpetlased siis tegelikult lepitasid Piibli 6-päevase loomistsükli fossiilileidudega, mis osutasid Maa tohutult pikemale geoloogilisele minevikule? Peamiselt kasutati kolme mudelit. 1
· Kolmas rahvahääletus oli 14-15 oktoober 1933. Võeti vastu põhiseaduse muudatus riigivanem oli enne peaminister. Talle anti väga suur võim, ta võis parlamendi laiali saata, tal oli võimalik kehtestada omad mängureeglid. See põhiseadus pidi kehtestatama jaanuaris. Pidid toimuma riigivanema valimised. 12. Märts 1934 riigivanem Konstatin Päts koos Juhan Laidoneriga, lasid arreteerida üle 400 vapsi, koosolekul keelatakse poliitiline tegevus. Toimub tolleagse riigikogu vaikival nõusolekul. 1934 a sügisel tuleb riigikogu uuesti kokku, siis enam Päts riigikogu ei vaja. Kuna uus põhiseadus on formaalselt jõustunud, lõpetas Päts riigikogu istungi, enam ta neid kokku ei kutsu. · Hakkas vaikiv ajastu 1934 poliitilisi organisatsioone pole, erakondi pole, nad on keelustatud. Ühtegi poliitilist väljundit ei ole. See näitas, kui nõrk on tegelikult demokraatia ja nii lihtne on rahvast lollitada.
Peeter tahtis teatriga endale reklaami teha. Nii lasi ta kirjutada loo Vene-Rootis sõjast. Mõne aasta pärast see teater suri oma loomulikku surma. Tsaari õde Natalja osutus teatrilembeliseks ja hakkas oma palees korraldama teatrietendusi. Sellest ajast hakkasid Vene õukonnas toimuma igasugused etendused. Kord oli see ooper, kord nukuteater, kord commedia 7 dell arte. Paralleelselt sellega tegeles ka kooliteater, mis tegutses tolleagse ainsa vene kõrgkooli juures. Vene õukond kolis Peterburi u 1715. aastal. Siis hakkasid ka seal tekkima teatrid. 1732. aastal asutati Peterburis esimene priviligeeritud sõjaväekool kadetikorpus, kus õpiti lisaks sõjaväedistsipliinidele ka kirjandust, keeli, tantsu, kombeid jmt. Kadetid hakkasid ka omavahel etendama prantsuskeelseid lugusid. 1735. a hakkasid nad juba mängima Voltaire'i tragöödiaid. Selles kadetikorpuses õppis Aleksander Sumarokov
Eraldi seisid veel kapsaaed, tapuaed ja eriotstarbeline "pleekaed", kus kevaditi pleegitati linaseid kangaid. Rohuaedades, mis asendasid pärastisi parke, kasvatati juba 17. saj lõpul ja hiljem tuntud viljapuid, marjapõõsaid ja ka roose. Aias leidus tihti kalatiik ja enamasti ka paviljonitaoline ehitis, mida kasutati ka praktilistel põhjustel - juustu kuivatamiseks. 17. sajandi II poolel rajatud iluaeda võib ette kujutada tolleagse aedniku kirjelduse põhjal. Nt Padisel, Kolga mõisas: aias kasvasid õuna-, kirsi- ja pirnipuud. Sissekäigu juurest kahele poole oli istutatud kaks rida valgeid roosipõõsaid, kasvatati ka nartsisse, nelke ja mitmesuguseid ravimtaimi. Aia keskel oli kraaviga ümbritsetud lehtla, rohtaeda viis suur krambi ja kolme hingega värav. Mõisaaias kasvatati eriti naerist, kapsaid ja humalaid (õlle valmistamiseks), ürdi- ja viljapuuaed oli üksikutes aedades.
annaabi.ee 
