Heiti Talvik 9 november 1904 17 v 18 juuli 1947 Sündis 1904 a. Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist isa perekonnas. Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Kodune keskkond oli kultuuriline. Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. 1937 abiellus Betti Alveriga. Talle ei meeldinud kui talle teeneid tehti või abistati. Kirjaniku mõtteviis ei sobinud tollasesse aega ja saadeti Siberisse, kus 1947 suri(43a). Kirjutas juba noorelt aga sahtlisse. Ei tahtnud oma luuletusi avaldadagi aga sõprade õhutusel on avaldatud luulekogud. Talvik oli tundeline natuur, depressiivse olemusega ja kriitiline, isemeelne. Jättis pooleli Treffneri günaasiumi, põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla kaevanduses aasta aega. Pärnus lõpetas gümnaasiumi, läks Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda aga jättis ka selle pooleli. Abikaasa oli Betti Alver
lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest. Eesti sõjajärgne partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud 1950.aastate alguseks loovutama oma seinised positsioonid. Enamik selleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollasesse EKP-s (Eesti Kommunistlik Partei) oli madal haridustase: 2/3 olid alg- ja mitte-täieliku keskharidusega, kõrgharidusega kommunistid moodustasid 8-9% liikmeskonnast. 1980.aasta teisel poolel moodus-tasid keskharidusega kommunistid 4/5 kogu liikmeskonnast. NOMENKLATUUR oli vahendiks, mille abil sai ühiskonda kontrollida ja suunata. Üheks tähtsamaks atribuudiks olid valimised. 1974.aastal 100 saadikut, poolthääletanute protsent 96,17. 1950
Faktid on aga sellised, et kirikuraamatutes on vanavanaema isanime koha peal kriips, ja täpselt samal aastal, kui talutüdruk Miina salapärasest isast käima peale sai, leidsid kirjaoskamatu rannakalur Jüri ja tema naine Anna 200 hõberubla vaba raha, et Aavik talu eest käeraha maksta. Ja ühtlasi ka vallaslapsena sündinud pisitüdruk oma lastetusse peresse kasulapseks võtta. Sellise lepinguga osteti 1879.aastal tollasesse maaregistrisse kantud Aaviko talu 1881.aasta 22.juunikuu päeval siis päriseks. E.Piibeleht (2008) Selle talu lugu I. Isiklik blogi Pilte Aaviku talust Joonis 2. Väljakaevamised aaviku kartulikeldri ees 1940.a Joonis 3. Aaviku talust korjatud vanavara Eesti Rahvus Muusiomile.(1940) Joonis 4. Kartulikelder (1935) Joonis 5. Kartulikelder (2008) Joonis 6. Aaviku talu (2015) 1.2.1 Aaviku talu ostmine
Ristisõdijate leidmiseks lubas Rooma paavst sõdijaile pattude andeks andmist. Miks oli rooma katolik kirik huvitatud Läänemere ida-kaldast? Kirik oli huvitatud oma mõjuvõimu suurendamisest, uute territooriumide hõivamine tõi kaasa kirikukümnise näol suuremaid sissetulekuid. Samuti tähendas Läänemere ida- kalda vallutamine rooma katoliku kirikule, et on võidetud uus territoorium konkureeriva kreeka katoliku kiriku ees. Vabadusvõitluse tulemusena liideti Esti alad Lääne-Euroopa tollasesse kultuuriruumi ning siit jooksis sajanditeks piir kahe ristiususuuna vahel. Võib õigustatult väita, et eestlaste allajäämine Muistses vabadusvõitluses oli suuresti tingitud rooma katoliku kiriku huvidest ja tegevusest rooma katolik kirik oli tollane tähtsaim Lääne-Euroopa poliitilisem jõud. Üheks põhjuseks, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse oli võõrvallutajate rohkus. Esimesena tungisid Eesti aladele saksa ristisõdijad
kohustluslikuks juba kõigile leerilastele, mitte ainult abiellujatele (Vahtre 2000). 18. sajandi teine pool kujunes rahvaharidusele küllalt viljakaks. Selles etendas peaosa Georg von Browne, kes 1762-1792 oli Liivimaa ja 1775-1792 ühtlasi ka Eestimaa kindralkuberner. 1765. aastal avaldas ta koolipatendi, millega hariduselu sai senisest 6 kindlama korralduse. Põhirõhk langes koduõpetusele, ent sellegi korraldamine oli tarvis selgelt sätestada, sest koduõpetus kuulus tollasesse haridussüsteemi. Kodus õppivaid lapsi kontrolliti kevadeti lihavõtete eel. Kihelkonna ehk köstrikoolidele lisaks kohustas Browne'i ka mõisate kõrvalt pidama mõisa- ehk külakoole (neist said hiljem vallakoolid) (Vahtre 2000). Talurahva olukorra järsu halvenemise tõttu 1790. aastail lagunes koolivõrk kogu Eestis. Kui Eestimaa kubermangus oli 1790. aastal olnud 115 kooli, siis 1816. aastal oli neid alles 21. Seevastu ainuüksi Tartu ja Võrumaal oli 1814. aastal kokku 217 kooli
ja tummtuhat valutuiget. Heiti Talvik Sündis 1904 a. Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist isa perekonnas. Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Näiteks põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla kaevanduses. Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. 1937 abiellus Betti Alveriga. Talle ei meeldinud kui talle teeneid tehti või abistati. Kirjaniku mõtteviis ei sobinud tollasesse aega ja saadeti Siberisse, kus (väljasaadetuna Siberisse)1947 suri.(43a.) Lemmikud väliskirjandusesest olid Baudelaire, Rilke, Dostojevski, Villon. Esimesed luuletused 1924. 10 a pärast esikkogu ,,Palavik". Pärast selle ilmumist võeti ta Eesti Kirjanikke Liitu. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud
Itaalia on paljuski mõjutatud kreklastest. Kreeklased rajasid kolonisatsiooni käigus lõunarannikule (Taras/Tarentum) ja Sitsiiliasse (Sürakruusa) palju linnu, kus paljud neist ka elasid. Kokkupuude emamaaga oli neil sage. Nad tõid Itaaliasse oliivi- ja viinamarjakasvatuse, linnriikliku korralduse, tähestiku, mündid, eeposed ning ka jumalad. Kreeka kirjameestelt pärinevad vanimad ülestähendused Itaaliast. Rooma linn tekkis Tiberi jõe alamjooksule, tollasesse Latiumi maakonda. Varaseim Rooma linna osa pärineb 10. saj eKr, kui asustati Palatiumi küngas. Arvatakse, et ühtne linn kujunes välja ~600 eKr. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale rajati kindlus. Tnp peame Rooma linna asutamisajaks 21.04.753 a eKr. Pärimus: Sõjajumal Mars ja noor preestrinna said kaksikud Romuluse ja Remuse. Julma isa käsul visati nad korvis Tiberisse, kus emahunt nad oma hoole alla võttis, üles kasvatas nad kerjus
On ka üks filosoofiliste miniatuuride kogu "Käsioraakel ja arukuse kunst" (1647;eesti k. 1993 J. Talvet). Milles on u 300 miniatuur, katkendit. Tugevalt aforistlikud, mõtteterad, vaimuteravus. Kohati teadlik mitmetähenduslikkus. Tekib kohati mulje, et tegu on moraalitusega. 12.miniatuur loodus ja kunst. Jne, jne.. (Hando Runnel "Mitte hukka mõista, vaid mõista"). La Rochefoucould (1613-1680) "Mõtisklused ehk moraalsed dendentsid ja maksiimid"(1678) MKL. Kuulus tollasesse opositsiooni kuningapojaga. Tol ajal oli LouisXIV. Võttis osa paljudest lahingutest. Külastas palju salonge ja suhtles paljude kultuuritegelastega, suhtles sõbrlikult Madame La Fayette'ga. "Cleves". Inimest juhivad tema kired. Prantsuse mõtlejad on hispaanlastest avaramad, juttu on armastusest ja naistest. "Meie voorused on meie varjatud pahed". 21. aprill LUULE Orlando Furioso. Orlando Angelica. Roggero Bredamente. Taroqueto Tasso (1544-1595) "Vabastatud Jeruusalemm"(1576)
Enne Eestist lahkumist ilmus talt veel teinegi romaan ,,Õige mehe koda", mida nimetatakse Tallinna triloogiaks. Soomest põgeneb edasi Rootsi, kus töötab kontoriametnikuna. Oma elu veedabki Stockholmis ning pühendub kirjandusele, käies suvisel ajal Euroopas reisimas. Tallinna triloogiast väärib enim nimetamist ,,Rohtaed", mis räägib noormehest, kes käib koolis. Poisi eeskujudeks on kunagised rooma suurkujud. Süzee viib lugeja tollasesse õpilasolustikku ning annab ülevaate ka täiskasvanud mehe elust. Paguluses alustas Eesti teemadel kirjutamisega, näiteks ,,Kõik, mis kunagi oli", misjärel pidas kirjutamisega pausi, vajas uut inspiratsiooni. Pärast pausi ilmub ,,Hingede öö", mida autor nimetab 'realistlikuks muinasjutuks'. See oli eesti esimene modernistlik romaan. Külvas palju segadust, sest Ristikivi oli loonud midagi täiesti erinevat.
· Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus välised hüved, eriti feodaalvaldus kõrgkeskajal au internaliseerimine (karakteriomadused). Hakatakse rõhutama, et maaomandist ei piisa, aadlikud kehtestasid ise endale teatavad käitumisreeglid, et kõrgemat staatust ühiskonnas õigustada. Rüütliau nõuded · Vasalliteet võrduse ja hierarhia lepitamine. Auliseks pidamine tähendab võrdsust, samaaegselt pidi see sobituma tollasesse hierarhilisse süsteemi, üheks aunõudeks oli see, et au ise pidi sisaldama eeskätt lojaalsust endast kõrgemale vabale mehele. · Pinge vastastikuse lugupidamise eeldamine aadlike võitlus au pärast, rivaliteet. Igaüks püüdis oma au suurendada. Võistlus viis tihti suurtele konfliktidele suguvõsade vahel, millesse olid kaasatud ka vasallid; au nimel pidi kuritöö eest kätte maksma veritasu, vägivalla lõputu tsükkel
annaabi.ee 
