alustada reoveesette ning toidujäätmete (jms tõenäoliselt hästi lagundatava materjali) kompostimisega. Erinevate stsenaariumite puhul on lähtutud kahest võimalusest: ettevõtte valmisolekust biolagunevaid jäätmeid ise töödelda või neid koguda eraldi teistest jäätmevoogudest ning mittehuvitatusest vt. tabel 3-3. 43 Tabel 3-3 Ettevõtetes tekkivate biolagunevate jäätmete töötlemise (kompostimine) soovituslik skeem Ettevõtted (toiduainetööstus, toitlustuskohad, hulgilaod ja kaubanduskeskused) on huvitatud biolagunevate jäätmete käitlemisest Valmisolek Vahend Võimalik koostöö viis Soov kompostida (biolagunevaid jäätmeid käidelda), aga puudub võimalus Koht, kuhu viia oma transpordiga biolagunevad jäätmed kompostimiseks: · Regionaalprügila või jäätmejaam, kuhu saab viia biolagunevaid jäätmed nt. Tasuta või väikema tasu eest. Koostöö KOV-ga: Ühise kompostiplatsi rajamine. On nõus biolagunevaid jäätmeid sorteerima eraldi
piiri tõmmata on väga raske. Kõik turismiettevõtted teenindavad kliente, kuid sugugi mitte kõik teenindusettevõtted ei paku oma teenuseid turistidele. Suur osa majutusasutustest, nagu koolide ühiselamud, vanglad , haiglad , kasarmud , vanadekodud ja teised, tegutsevad väljaspool turismisektorit , kuid teenindamine toimub ka seal. Toitlustusettevõtted (kui välja jätta asutusesisene toitlustamine) teenindavad nii kohalikke elanikke kui ka turiste. Majutusasutustes asuvad toitlustuskohad on eelkõige mõeldud turistidele, kuid sinna on oodatud ka kohalik elanik. Hotellimajanduse all mõeldakse enamasti majutus-, toitlustus- ja lisateenuste (saunad, basseinid, ilusalongid, tervise-, äri-, konverentsikeskused jt) osutamist majutusasutuses. Majutusteenuse pakkumine laiemas mõttes hõlmab majutustegevust majutusettevõtetes ja nendest väljaspool, näiteks haiglates, ühiselamutes, rongides jne, kuid eraldi terminit nende kohta ei ole.
Suur on metsast on looduskaitse nõuetest tulenevalt piiratud majandusliku kasutusega. Suure-Jaani lähiümbruse metsad on kasutusel eelkõige rohelise vööndi metsana, mida kasutatakse eeskätt puhkemajanduslikul otstarbel ning kus lageraieid ei tehta. 6 Turism ja looduskaitse Suuremad turismiettevõtjad Suure-Jaani vallas on OÜ Vimco Grupp, Energia talu, Vahelaane turismitalu, Suure-Jaani kohvik ja külalistemaja. Suuremad toitlustuskohad on kohvik Arturi Juures, Suure-Jaani kohvik ja külalistemaja, Olustvere lossikohvik, Vanaõue Puhkekeskus, Kõidama baar. Turiste võib kõige rohkem kohata kevadel ning suvel. Kevadine tõmbenumber on Soomaa, kuna võimalik on näha „viiendat aastaaega“. Kindlasti on hea, kui turiste käib ning külastamas valda ning meie turismiteenuse pakkujad saavad tegutseda. Tihtipeale aga turistid ei oska lugu pidada Soomaa n.ö. looduslikust puhtusest.
(Lk.104) Kõrge toiteväärtuse ja populaarsuse tõttu on mitmed ettevõtted mulgi pudru ka oma toodete sortimenti võtnud. Näiteks alates 2001. aastast pakub Selveri köök oma soojasöögi letis mulgi putru ja 2006. aastal hakkas mulgi putru valmistoiduna purkides pakkuma Salvest. Algupärasel retseptil põhineva pudru tegemiseks kasutab nii Selver kui ka Salvest vaid kodumaist toorainet. Mulgi putru serveerivad tänapäeval oma külalistele paljud Eesti restoranid ja toitlustuskohad. Niisamuti on mulgi putru pakutud Eestit tutvustavatel välismessidel, näiteks 2005. aastal Berliinis Grüne Wochel.
metsamassiivid ja Selgise mäed. Kindlasti väärib külastamist kaunil Vooremaa maastikul paiknev, korduvalt Puudu on kokkuvõte. Piltidele allkirjad. Lisa majutus- ja toitlustuskohad. 8 Kasutatud leheküljed http://www.viroweb.ee/tartumaa/eesti.asp?luokka=vaatamisvaarsused https://www.google.ee/search? q=tartumaa&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=VJVZUtbbDen74QTj04CgCA&ved=0CAc Q_AUoAQ&biw=1366&bih=667 http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused? id=1609&keyword=&county_id=3482&group_id=7&ok=Filtreeri http://www.rmk
Keemiatööstus: geenitehnoloogia, biokeemia, ravimi-ja kosmeetika tööstusharu Uusimad harud on teadusmahukad, tooraine asukoht ja energiamahukus pole üldse olulised, oluline on tööjõu kvantiteet ja väga oluline tööjõu kvaliteet. 43. Teenindus on abistav või teenindav töö, mis rahuldab inimese või ettevõtte mingit vajadust. Liigid: ARGI TEENUSED tarbitakse iga päev, seda pakuvad nt toidukapulused, toitlustuskohad jms ettevõtted. PERIOODILISED TEENUSED teenuseid vajatakse teatava ajavahemiku tagant, seda osutavad nt juuksurisalongid, ujulad, turud, jt ettevõtted, mis kujunevad tasuvaks kui nende teeninduspiirkonnas elab vähemalt mõni tuhat elanikku. EPISOODILISED TEENUSED vajatakse harvem, nt teater, remonditöökoda jt. Selle edukas ja kestev majandamine eeldab u 10000-20000 inimesega teeninduspiirkonda. ERITEENUSED nt konverentside korraldamine, keerulisemad kirurgilised operatsioonid jt,
o Elukülad: Kõige levinum (tüüpilisem) asulatüüp; Võib eristada tulenevad asukohast: nt. põllumajandusmaastikel, metsapiirkondades, ranniku-äärsed Haja-asulad, vähestel juhtudel ka väikesed kompaktsed asulad; Talud ja ühepere-elamud, mõned 50ndate ja 60ndate aastate töölismajad ja karpmajad lautade juures Teenindusasutused enamasti puuduvad (v.a. tee-äärsed toitlustuskohad, turismitalud, seltsimajad jne.) Põllumajanduses tootmistalud, Eesti NSV ajast üksikud laudad; võib olla ka väiketööstust; Keskmine suurus alla 50 elaniku (tänapäeval), 50 aastat tagasi olnud üle 100 Üldiselt tühjenevad ja vananenud rahvastikuga, palju pensionäridest üksikleibkondi Suuremate linnade lähedal kiiresti kasvanud ehk valglinnastunud o Majandusasulad:
2.Ühiselamud - mõeldud ajutiseks elamiseks (õppimine, hooajaline töötamine jne). 3.Hotellid mis on mõeldud lühiajaliseks elamiseks (komandeeritutele, turistidele jne). Ühiskondlikud hooned - koolid ja teadustasutused; lasteaijad ja sõimed; raviasutused (haigla, polikliinik, sanatoorium); kultuuriasutused (teater, klubi, muuseum, raamatukogu); Admin.-ja ärihooned (pank, bürood); Kommunaal, -kaubandus, -ja teenindusasutused (saun, pesumaja, marketid, toitlustuskohad, kauplused, postiasutused); suurte saalidega univeraalhooned (istungid, konverentsid, kongressid); Spordihooned; transpori- ja sideasutused (raudteejaam, lennujaam, raadio- ja TV asutused, postkontor). Tööstushooned: 1. tootmishooned (põhi ja abitootmistsehhid); 2.energiahooned (el jaamad, pumba jaamad, katlamajad, trafod, kompressorid). 3.laohooned 4.abihooned (haldus- ja olmehooned). Soklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest.
-kommunaal,-kaubandus-ja teenindusasutused(saun, pesumaja, <50% väike niiske, =50-80 niiske, >80 veega vääriksilikattellis(250*120*138(88)(65)) Ja lõhestatud -p olema soojapidavad marketid, toitlustuskohad, kauplused, postiasutused) küllastanud silikaattellis(välisvoodriks)(250*60*88(65) -p olema tihti ka veetihedad -suure saali(de)ga universaalhooned(istungid, konverentsid,
ning hiina restorani Rüütli tänaval. Õhtusel ajal tuleb konkurentidena silmas pidada samuti hiina restorani, kuna ta pakub teenust samalaadses tegevusvaldkonnas ning on orienteeritud samale sihtgrupile, kui ta ei ole avatud öösiti ja toidud valmivad pikema ajaga. Uustulnukatena on meil esialgu raske turule siseneda, kuna peame võitma kliente. Samas Pärnu (üli)õpilaskond on samuti valmis külastama ja proovima uut kohta ja teenust "Chinakas" näol. Turistide marsruutidele jäävad toitlustuskohad konkureerivad asukohaga. On reegliks, et näljane turist astub sisse esimesse kohta, kus teda ukselt lahkelt sisse kutsutakse. Kui turist väga näljane ei ole, jalutab ta tavaliselt tänava lõpuni ja langetab siis otsuse. Tema valikut võib mõjutada ka hotelli infostendil olev või mõnes turistidele mõeldud brosüüris toodud reklaam. Kokkuleppele võib jõuda ka giididega, kes ühte või teist restorani turismigrupile soovitavad. 14
annaabi.ee 
