.................... 11 Ülesanne 6: lumikatte tüsedus metsas ja lagedal .......................................................................... 13 2 ÜLESANNE 1: PUUDE DIFERENTSEERUMINE JA PUISTU ISEHARVENEMINE Leidsin tabelis puuduvad andmed, kasutades selleks valemeid F=1000/N puude toitepinna leidmiseks ning L= puistu hõreduse arvutamiseks. Tabel 1. Puistute puude arv aastate lõikes, toitepind, hõredus Puude arv N (ha -1) 10 aastaga kasvavad väljalangenud Puistu % % perioodi toitepind F
eriti okaste lagunemine annab happelise kõdu. Üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes. Optimaalse tootlikusega võrastiku loomine ning valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseosust iseharvenemine käigus väljalangevate puude arvel. Kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine, metsa rekreatiivsete omaduste parandamine. Hooldusraiete planeerimine, eelisjärjekorras tuleks raiduda paremaboniteedilised puistud, viljakamete kasvukohtade metsas, siis kultuurpuistud, silmatorkavamad metsad ning siis nooremad metsad Uuesndusraied
Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvelt. Kui teha hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu. 2. Lüheneb raiering. kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri. 3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, ,,metsahundid" ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraiega
väljalangevate puude arvel. Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad. Kui teha puistus hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu. 2. Lüheneb raiering Kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri (see kehtib peale juulit 2003 nende puuliikide kohta, millele on kehtgestatud küpsusdiameetrid) . 3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, "metsahundid" ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud
Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus. Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub. Inimene hakkab ennast sellega samastama, püüeldakse ideaali suunas, et täita teiste ootusi. Kordab omandatud mudeleid (sõjaväelane käitub ka peres sõjaväelasena). Toitepind neuroosideks. Vari. See, mida inimene tahab, aga ei luba endale. Ihad, emotsioonid, mis ei sobi ühiskonnaga, see, mida häbenetakse. On igas inimeses olemas. Varju kollektiivne aspekt nõia, kuradi kujutamine. Hea ja halb kaotavad tähenduse, vari võib olla hävitav, aga ka raviv. Vastandub teadlikule minale. Varju on vaja teadvustada, et iseennast tunda ja arendada. Inimene peegeldab oma varju teistele, aga eneses ei näe. Varju ei tohi alla suruda
eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel kui nt ühes puistus ei tehta hooldusraiet ja teises tehakse siis lõppkokkuvõttes saab suurema majandusliku tulu siiski metsast kus tehti hooldusraiet, sest haigeid puid ei jäeta kuivama vaid raiutakes ning võetakse kasutusele ja saadakse ka nende arvelt lisatulu. 2) lüheneb raiering tänu hooldusraietele jääb allesjäänud puudele suurem toitepind ja seetõttu kasvavada nad ka kiiremini. 3) lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine haiged puud raiutakse nin lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud, mis annavad suremat tulu. 4) metsa rekreatiivsete omaduste parandamine kui metsa on hooldatud ning on koritatud mädanenud ning tormi käes langenud puud, siis on ka silmal parem vaadata ning see tõstab ka metsa väärtust (puhkemajanduslikus mõttes).
Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus. Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub. Inimene hakkab ennast sellega samastama, püüeldakse ideaali suunas, et täita teiste ootusi. Kordab omandatud mudeleid (sõjaväelane käitub ka peres sõjaväelasena). Toitepind neuroosideks. Vari. See, mida inimene tahab, aga ei luba endale. Ihad, emotsioonid, mis ei sobi ühiskonnaga, see, mida häbenetakse. On igas inimeses olemas. Varju kollektiivne aspekt nõia, kuradi kujutamine. Hea ja halb kaotavad tähenduse, vari võib olla hävitav, aga ka raviv. Vastandub teadlikule minale. Varju on vaja teadvustada, et iseennast tunda ja arendada. Inimene peegeldab oma varju teistele, aga eneses ei näe. Varju ei tohi alla suruda
Teises puistus tehti raieringi jooksul aga 3 hooldusraiet, iga kord raiuti välja puid 100 m3 ha-1 ja 100 aasta vanuses oli küpse puistu tagavara samuti 500 m3 ha-1. Esimesel juhul on puistu koguproduktsioon võrdne lõppraies saadava puidu kogusega (so. 500 m3 ha-1), teisel juhul aga lisandub sellele veel hooldusraiete käigus saadud puidu kogus (500+(3x100) m3 ha-1). 2. Lüheneb raiering Kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri. Viimast mõjutab ka asjaolu, et kuna hooldusraieid Eestis viiakse reeglina läbi alameetodil, on hooldatud puistus peenemaid puid vähem, kui hooldamata puistus ja keskmine diameeter seega ka pisut kõrgem. 3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Hooldusraie käigus
Õitsemisfaasis saavutab juurte levik maksimumi. Kaer omandas 77% omastatud fosforist 10 cm raadiusega toitepinnalt. Ka kartulijuurekava areneb algul aeglaselt. Kuni õitsemise alguseni on enamik fosforist omastatud 10 cm raadiusega toitepinnalt. Õitsemise ajal tungivad juured kuni 40 cm kaugusele. Kartulikoristamisel oli 38% mugulates sisalduvast fosforist omastatud 10 cm raadiusega pinnalt ja 89 % fosforist 30% raadiusega pinnalt. Võrreldes teraviljaga on kartuli taime toitepind küll suurem kuid taimest kaugemale kui 30 cm antud väetisest omastab ka kartul väga vähe. Piho andmetel peaks toitainete üldine tagastamine olema N100, P 200 ja K 110-150% Kasutamata lämmastikust läheb umbes 20 kg/ha mulla potentsiaalsetesse varudesse orgaanilise lämmastikuna, ülejäänud 55-66% (umbes 40%) kaob mullast gaasilise lämmastikuna denitrifikatsiooni tõttu ja leostub nitraatidena.
2. Lüheneb lageraie korral 80120 aasta piiridesse; 3) positiivne mõju kestab, sõltub raiekraadist, raiering Kuna pärast hooldusraiet jääb kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60 puuliigist, kasvukohast. Väga orienteeruv puudele suurem toitepind, paranevad 80 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie mõju kestus oleks 5-10a. 2. Puistu liigilise kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud korral 3050 aasta piiridesse. Praegu on
Teises puistus tehti raieringi jooksul aga 3 hooldusraiet, iga kord raiuti välja puid 100 m3 ha-1 ja 100 aasta vanuses oli küpse puistu tagavara samuti 500 m3 ha-1. Esimesel juhul on puistu koguproduktsioon võrdne lõppraies saadava puidu kogusega (so. 500 m3 ha-1), teisel juhul aga lisandub sellele veel hooldusraiete käigus saadud puidu kogus (500+(3x100) m3 ha-1). 2. Lüheneb raiering Kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri (see kehtib peale juulit 2003 nende puuliikide kohta, millele on kehtgestatud küpsusdiameetrid) . 54 3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine
annaabi.ee 
