2.2 Mulla koostis 1) Mis on mullasõmerad? Muld koosneb liiva- ja saviosakestest. Huumus liidab osakesi mullasõmerateks. 2) Kuidas muutub mulla koostis aasta jooksul? Mullakiht muutub paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber. 3) Millest sõltub mulla viljakus? Sellest, milline taimestik antud piirkonnas levib. 45% mineraalaine 5% orgaaniline aine 25% vesi 25% õhk Mõisted: Mulla tahke osa: Mulla tahke osa koosneb mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest. Mullavesi: Mullas leiduv vesi, mis pärineb peamiselt sademeist. Mullaõhk: Mullas leiduv õhk, mis annab taimedele ja loomadele hapnikku. Huumushorisont: Enamasti mulla pealmine horisont. On huumuse sisaldu...
(Ca, Mg) väljauhtumine sademeterikastel aladel. Leetumine-mulla ülaosa lagunemine happelise pinnasevee toimel. Lassiveerumine-mulla väikesed tahked lagunemata osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja. Savistumine Gleistumine-Fe reageerib mineraalosaga ja tekib sinakasrohekas gleikiht. Ferralisatsioon-punakas Fe ja Al rikas kiht. Kaltsifikatsioon-Ca kogunemine sisseuhtehorisonti. Sooldumine-soolakirme tekkimine Mulla viljakus Omadus varustada taimi vajalike toiteelementidega. Sõltub tema omadustest,seisundist ja kasutamisest. Muutub arengu ja inimtegevuse tagajärjel. Degradatsioon Mulla kahjustumine või hävimine. Erosioon-mulla ärakanne veega Deflatsioon-tuulekanne Keemiline degradatsioon Füüsikaline degradatsioon Kõrbestumine Kõrbete pealetung Viimase 50 aasta jooksul kõrbestunud 810 miljonit hektarit. Soodustab ebaõige maaksautus (nt. ülekarjatamine)
· Leetumine mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veega mullast eemalduvad. Tekib leet- e väljauhtehorisont. · Gleistumine mullateke toimub liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas. Tekivad sinakad või rohekad glei (rauaühendite) laigud, roosteplekid või gleihorisont. · Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga. Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest, omadustest ja reziimidest (vee-, niiskus-, õhu-, soojus- ja toitereziim). Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse alusel inimtegevuse mõjul. Mõlema tulemus on saak bioloogiline (taimede poolt toodetud) ja majanduslik (inimeste kasutatav). Mullatüübid. Mullatüübid esinevad tsonaalselt. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal,
Alustati 1928. a. I ring 1957... 1964 II ring 1965... 1969 III ring 1972... 1977 IV ring 1978... 1984 V ring 1984... 1989 VI ring 1990... 1997 VII ring alates 2002 Väetised · Orgaanilised- looduslikud( sõnnik,läga jne) · Mineraalsed- tööstuslikud · Otsesed-varustavad taimi vahetult taimetoiteelementidega · Kaudsed- parandab mulla omadusi · Vedelad · Tahked · Ühekülgsed- ainult 1 toiteelementidega · Mitmekülgsed- kompleks väetised fosforväetised · tootmisel on aluseks fosforiit · võib jaotada lahustuvuse järgi - vees lahustuvad - nõrkades hapetes lahustuvad - raskesti lahustuvad · superfosfaat 9%P;20%Ca; 10%S mõju saagile: · paraneb saagi kvaliteet -suureneb tärklisesisaldus, õlisisaldus · tasakaalustatud taime areng · taimed jagunevad:
magneesium, kaltsium, naatrium, ja kaalium Laamtektoonika: liiguvad aeglaselt, alla 10 cm aastas. Kinnitust leidis tänu ookeanipõja süvapuurimisele, põhi seda noorem mida lähemal on okkeani keskahelikule. Viimane hiidkontinent moodustus 350 mil ja hakkas lagunema 160 milj aastat tagasi. PEDOSFÄÄR Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi(maakoore pindmine kobe kiht). Mulla tähtsus taimede varustamine mineraalsete maakoore kivimitest pärinevate toiteelementidega ja atmosfäärist tuleneva veega. Taimed fotosünt hapniku. Muld koosneb lähtekivimist pärinevast mineraalsest ja taimede loodud orgaanilisest(kõdu, huumus) osast. Lähtekivim annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskuse, happesuse, viljakuse jne) Aluskivim võtab aga otseselt osa mulla moodustamisest. Eestis on muld tekkinud aluskivimile vaid põhja-eestis. METEORIIT Asteroid on väikeplaneet, mis tiirleb Kepleri seaduse vastatstel orbiitidel ümber päikese
võetud looduskaitse alla. (http://bio.edu.ee/taimed/general/salumets.htm ) Nõmmemets. (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/57/Pine_forest_in_Estonia.jpg/220px- Pine_forest_in_Estonia.jpg) 3 NÕMMEMETSAD Elutingimused nõmmemetsas Tiit Leito kirjutab oma raamatus „Eesti Metsad“, et nõmmemetsad on kuivad metsad, mis kasvavad happelistel ja väheste toiteelementidega muldadel. Samuti kirjutab ta et, põhjavesi asub nõmmemetsades mitu meetrit allpool maapinda. (Tiit Leito, 2008, lk.70). Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. 4 Taimestik nõmmemetsas Nõmmemetsad jaotuvad kaheks kanarbiku-ja samblikumännikud. Kanarbiku kasvukohatüüpi
niitesaaki. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevadest hilissügiseni. Lammaste toitmisel tuleb aga olla ettevaatlik, kuna liiga suures koguses võib tekkida ebasoovitavaid kõrvalmõjusid. Punane ristik võib tekitada lammastel sigimishäireid, kuna taim sisaldab ainet mis matkib organismis emassuguhormoonide toimet. (Kuks) Punast ristikut kasutatakse haljasväetisena. Liblikaõielised haljasväetised rikastavad mulda peamiselt lämmastikuga ja ka teiste mineraalsete toiteelementidega. Lämmastikku taimed seovad mügarbakterite kaasabil atmosfäärist, heades kasvuoludes umbes 250-300 kg ha-1. Erinevaid toiteelemente nagu naiteks fosforit, kaaliumi ka kaltsiumit taim transpordib sügavamatest mullakihtidest künnikihti. Liblikõielised haljasväetised elavdavad ka mulla mokroobilist tegevust. Sügavamaid mullakihte juurtega kobestades soodustub järgnevate kultuuride juurte tungimine sügavamale mulda. Liblikaõielistel haljasväetistel on ka suur
mikroelemente: boori, vaske, tsinki, mangaani, molübdeeni, koobaltit ja mõned kultuurtaimed veel joodi. (Õun 1980) Ühtegi toiteelementi teisega asendada pole võimalik. Ühe elemendi puudumine taime toitekeskkonnas põhjustab tõsiseid häireid taime elus. Saagi suurus ja kvaliteet sõltuvad kasvutegurist mida on suhteliselt kõige vähem. Eelnevast järeldub, et suurte ja kvaliteetsete saakise saamiseks tuleb taimi varustada piisavas koguses kõigi tarvilike toiteelementidega.(Õun 1980) Süsinikku saavad taimed süsihappegaasina lehtede kaudu õhust. Teised elutegevuseks ja saagi moodustumiseks vajalikud toiteelemendid võtavad taimed peamiselt juurte kaudu koos veega toitekeskkonnast, milleks on põhiliselt muld. Taimede kasvamine ja arenemine on seega lahutamatus seoses toitekeskkonnaga ning sõltub peamiselt selle viljakusest so. Mulla võimest varustada kasvavat taime toitainetega (ja ka maksimaalsete vee hulkadega).(Õun 1980)
Orgaanilised väetised Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetistena mulda viiakse. Esimesed teated orgaaniliste väetiste kasutamisest pärinevad XV sajandist. Orgaaniliste väetiste kasutamise peamiseks eesmärgiks on mulla huumusvarude taastootmine, mulla energeetilise seisundi korrastamine, mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiveerimine ja mulla rikastamine toiteelementidega. Orgaaniliste väetiste funktsioonid mullas ei ole mullaviljakuse stabiilsuse ja tõusu seisukohalt asendatavad ühegi teise võttega. Orgaanilise väetise funktsioonid: • Tagastatakse osaliselt või täielikult saagiga mullast eemaldatud toitained. • Lagunedes moodustub huumus. • Säilib ja paraneb mulla struktuur. • Suurenevad mulla puhverdusomadused. • Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid. • Huumusrikas tume muld soojeneb kiiremini.
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga. Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest, omadustest ja reziimidest (vee-, niiskus-, õhu-, soojus- ja toitereziim). Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse alusel inimtegevuse mõjul. Mõlema tulemus on saak bioloogiline (taimede poolt toodetud) ja majanduslik (inimeste kasutatav). Mullatüübid. Mullatüübid esinevad tsonaalselt. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood
Näiteks Ferticare 14:11:25 (või 14-11-25) tähendab, et väetises on 14% lämmastikku, 11% fosforit ja 25% kaaliumi. Alati tuuakse esimesel kohal lämmastiku, teisel kohal fosfori ja kolmandal kohal kaaliumi sisaldus. Kui mõni põhitoiteelement puudub siis märgitakse selle kohale null, näiteks Sammalpois 10:0:0. Sammalpois on aga kompleksväetis, (mitte N-väetis) sest ta sisaldab peale lämmastiku ka väävlit ja rauda. Mikroelementide või teisejärguliste toiteelementidega rikastatud kompleksväetiste puhul tuuakse põhitoiteelementide kõrval ära ka rikastamisel kasutatud elementide sisaldus, märkides ära vastava elemendi tähise ja protsentuaalse sisalduse. Näiteks Cropcare NK, mille puhul tähistatakse toiteelementide sisaldust väetistes järgmiselt: 13-0-13 + S 9; Mg 3; Ca 3; Mn 0,7; B 0,15; Cu 0,1; Mo 0,01; Zn 0,1. Võrreldes lihtväetistega on kompleksväetiste kasutamine palju otstarbekam, sest nad
mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla
Karjamaadena kasutavatel luhtadel levib aga hundipaju (S. rosmarinifolia). Aeglasemalt levib luhal raudremmelgas (S. pentandra), sookask (Betula pubescens), hall- ja sanglepp (Alnus incana, A. glutinosa) (Pork, 1959). 8 Märgatavad muutused toimuvad niitmise katkemise tagajärjel ka rohurindes. Muutub rohttaimede liigiline koosseis, mis on tingitud kärpimise kui paljude liikide arengut allasuruva faktori puudumisest. Paraneb varustatus toiteelementidega. Toiteelemendid, mis niidetavatelt aladelt saagiga ära viidi, muutuvad varise lagunemise järel taimedele uuesti kasutatavaks. Seetõttu on mitteniidetaval alal rohustu kõrgem ja lopsakam, selles kasvavad lämmastikunõudlikumad liigid. Märgades kasvukohtades suureneb tunduvalt pilliroo (Phragmites australis) ohtrus, kuna ta talub niitmist halvasti ja regulaarselt niidetavatel aladel langeb sageli kooslustest välja
· kivisus, mis takistab muldade harimist ja vähendab veehoiuvõimet; · üleujutused, mille korral ei saa põllukultuure kasvatada (lammimullad); · muldade degradatsioon-liigtallamine, kaevandamine jne. Mulla eest hoolitsemine tähendab hea mullastruktuuri loomist, mulla bioloogilise aktiivsuse ja tootmisvõime säilitamist ja suurendamist. Hea mullastruktuuri eeldusteks on: · mulla orgaanilise aine sisaldus ja kvaliteet peavad tagama varustatuse toiteelementidega ja huumuse taastootmise; · mulla elustik peab olema arvukas ja aktiivne, mis kiirendab orgaanilise aine lagunemist ja muudab toitained taimedele kättesaadavaks; · juurtel peavad olema head kasvutingimused, mis ühtlasi soodustab taimekasvu. Hea mullastruktuuri saavutamiseks tuleb: · rakendada mullale sobivat viljavaheldust või külvikorda, arvestades maade kasutussobivusega; · anda mulda piisavas koguses orgaanilist ainet, vajadusel kasutada järel- ja vahekultuure;
annaabi.ee 
