Mis see on, millega toime tullakse? 1. Probleemid e tunnetatud erinevus soovitava ja tegeliku vahel. Probleem on alati subjektiivne e ühel osapoolel on suur probleem, aga teisel pole midagi viga. a. Lahendus: tavaliselt suunatud ratsionaalsele tegevusele, see on protsess, mis toimub läbi erinevate astmete 2. Stress e sisepinged ja inimesed ei tunne end vabalt. a. Toimetulekustrateegia on stressor, mis tekitab stressi, sellega toimetulekut nim toimetulekustrateegiaks Stressor => stress 3. Läbipõlemine 4. Kriis e olukorras tekkiv sisepinge, teatud arenguperioodiga seotud sisepinged. Probleemide lahendamine: 1. Probleemi defineerimine Jumalakujund: karistav jumalakujund, armastav/abistav jumalakujund Seletamatus või ime: kui on olukord, millele pole ühtegi mõistlikku seletust, on
esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. [2] Stressi dünaamika Cooper-Cummingsi stressimudeli järgi: · Algstaadium pingevaba periood. · Pingestaadium e. sokk juhtub midagi. · Kohanemine uute tingimustega valime toimetulekustrateegia. · Sõltuvalt toimetulekust võib järgneda edu ja me maandame pinge. · Kui järgneb mitteedu, stress jätkub tekib üleärritavus. [3] Tööstress ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisund tagab valmisoleku tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks. Probleem tekib siis, kui valitakse olukorraga toimetulekuks vale strateegia. Kasutatud on kolme strateegiat: 1. probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine,
kõne takerdumine jne. 4. Iseloomujoonte teravdumine: inertsus vs suhtlemisvajadus, iseloomujooni raske maskeerida ( pahurus, pretensioonikus, leebus, härdameelsus). Antiik-Rooma filossof Cicero märkis vanaduse kohta : "....on ju olemas ka tusaseid,rahutuid, kergesti vihastuvaid, pahuraid rauku, ja kui soovite, isegi ahneid. Kuid siin ei ole süüdi miite vanadus vaid iseloom. Pika ja sisuka vanaduse toimetulekustrateegia on: - Harmooniline kodu ja perekonna elu ( annab turvalisuse tunde) - Vananemise rolli tunnustamine ja sellega seotud piirangute määratlemine. - Meelepärane töötegevus - Tervislik toitumine - Kehaline puhtus ja hügieen (nakkuse vältimine ja hea enesetunde loomine) - Reguläärne puhkus ja uni - Suguelul on on oluline osa organismi elutegevuses ning tema toonuse ja töövõime määramisel - mõttekas sotsiaalne roll
uimastitarbimist soodustavad kultuurinormid meedia möjutused, eriti noorte idoolite poolt edastav sönum uimastitarvitamisest kui norm käitumine vabaajaveetmine vöimaluste piiratus uimasti kohta adekvaatse informatsiooni kättesaamatus sotsiaalne ebavördsus-körge vaesus ja töötuse tase riigi selgepiirilise poliitika puudumine söltuvuse jäänud isikute ja nende abistamise suhtes korruptsioon kontrollorganites 11.Uimastite tarvitamine kui toimetulekustrateegia Tarvitatakse, et lahendada probleemi, reguleerida emotsioone ja suhteid või probleemide vältimiseks. Ei kasutada regulaarselt. 12.Uimastiseotuse astmed, nende eristamise kriteeriumid Proovimine: alkoholi, tubaka ja narkootikumide järeleproovimine, uimastite mõju tundmaõppimine; juhuslik uimastite tarvitamine; madal uimastite taluvus (tolerantsus);
intensiivsele aine tarvitamise perioodile järgnevad depressiivsed episoodid, kognit. funktsioonide häirumine. Sõltuvust võib kindlalt diagnoosida juhul, kui mingil ajahetkel eelneva aasta jooksul on esinenud 3 või enam nimetatud sümptomit. Sõltuvuse mitmekesisus: primaarne ja sekundaarne sõltuvus Sõltuvus võib olla isiku primaarne probleem kui ka sekundaarne probleem, mis on isiku poolt kasutatava toimetulekustrateegia lõppresultaat, et toime tulla sügava emotsionaalse või vaimse häirega. Primaarne sõltuvus - sarnaneb mistahes psühhiaatrilise haigusega, mis on otseselt tekkinud erinevate bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite kombinatsiooni tulemusena. Sekundaarne sõltuvus- kujuneb välja isiku kohanemisprotsessi käigus , et tulla toime mingi psühhiaatrilise häirega (n. meeleoluhäire) või füüsilise võimetusega , et leevendada oma kannatusi nn
- 60-80% patsientidest öelnud et muretsemine on iseloomulik olnud terve elu - Probleemse muretsemine keskseks jooneks patsiendi jaoks on selle kontrollimatus - Kontrollimatusetunnet säilitavad: - Muretsemine kui kognitiivne vältimine katse kontrollida ohuga seonduvaid mõtteid ja kujutlusi - Muretsemine ki katse kontrollida või vältida negatiivseid emotsionaalseid kogemusi üleüldiselt - Muretsemine kui toimetulekustrateegia Levimus - Elu jooksul 4-6% Komorbiidsus - 50% patsientidest isiksusehäire, valdavalt vältiv või sõltuv isiksusehäire - Depressioon 60% - 20-35% mngi muu ärevushäire - 40% alkoholisõltuvus Obsessiiv-kompulsiivne häire Obsessiivsed mõtted ehk sundmõtted - Korduvad või pidevad mõtted, impulsid või kujutlused mis tundivad stereotüüpsel viisil
Meeste puhul on rahulolu seotud millegi muuga. Pole seotud intiimsusega. Meeste rahulolu on seotud sõltuvuses seksuaalse rahuldusega. · Rahulolu suhetega. · Stressiga toimetuleku efektiivne strateegia taastatakse peale ebameeldivaid sündmusi sündmuse-eelne olek. Saada lahti hinnangust. Kasutatakse kõikvõimalike variante. Konflikti ära hoidmine ei saa olla strateegia kuidas hoida suhteid. Hea strateegia on nende lahendamises. Kui toimetulekustrateegia pole efektiivne, siis see tähendab negatiivseid emotsioone ja see tähendabki vägivaldsust. Inimesed, kes väldivad konflikte ei suuda ka kunagi konflikte lahendada. · Konflikti lahendamise efektiivne strateegia. · Sotsiaalse toetuse olemasolu läbi sotsiaalse võrgustiku.- nii stressis efektiivsesse kui ka muus mõttes on sotsiaalne kapital hea kohanemise näitaja. Sotsiaalne võrgustik tähendab erinevatel rollitasemetel suhteid.
stressi · Samad põhimõtted kehtivad ka abielusidemete, perekonna toimimise, sõpradega suhtlemise ja juhuslike suhete korral Stressi tunnetuslikud komponendid · Lazarus jt on loonud kõikehõlmava teooria stressi tunnetuslike tegurite kohta. Selle teooria kohaselt tagab inimese poolt sündmusele antav hinnang nii stressireaktsiooni määra kui ka stressiga toimetulekuks kasutatava toimetulekustrateegia · Hinnang toimub kaheastmeliselt. Esmane hinnang selgitab välja, kas stressitekitav sündmus kujutab endast kahju/ kaotust, ähvardust või väljakutset. · Kahju/ kaotus on juba toimunud, ähvardus osutab võimalikule eelseisvale kahjule/ kaotusele ja väljakutse osutab potentsiaalsele arengule, meisterlikkuse tõusule või kasule/ saavutusele. Selline lähenemine osutab selgesti inimese ja situatsiooni vastastikusele mõjule stressireaktsiooni puhul
· Soov saada vanglas hea töökoht, saada privileege. 13 See ei toimu ainult häda sunnil, vaid on ka eneseväärikuse säilitamise aktiivne meetod sageli üsna repressiivses ümbruses. Kõik noored vangid püüavad täita ,,tavalise vangi" rollile vastavaid nõudeid. Vanglasüsteemi paradoks ja probleem ongi see, et äraõpitud roll läheb tavaellu kaasa, kuid seal ei ole see enam parim toimetulekustrateegia. Tekivad nihked isiksuses, inimese spetsiifiline väljakujunemine. Prisoniseerumisele aitab vastu seista: - Võimalikult lühike karistusaeg, sest prisoniseerumine korreleerub ajaga. Küps, väljakujunenud isiksus suudab sellele paremini vastu seista, noored on mõjutatavamad. - Vanglaväliste kontaktide säilimine - Vangide grupeeringutest eemalejäämine - Hoidumise ebanormaalsetest seksuaalsuhetest ja hasartmängudest. 16
Lähedaste rasked küsimused – võimalikud vastused 200 Kõige sagedasem küsimus puudutab surmapõhjust: „Miks ta suri?“ Kui surmapõhjus pole ilmselge, väljendage vaid oletusi ja ärge laske lähedastel end sundida kindlat seisukohta võtma. Pakkuge – kui vaja – lahkamist, kuhu suunab surnu tema perearst. Sageli väljendavad lähedased süütunnet. Lubage neid väljaütlemisi. Erinevate teiste võimaluste mõttes läbimängimine on üks toimetulekustrateegia. Võimalik oleks öelda: „Tihti juhtub, et inimesed tunnevad end süüdi, kui sureb mõni lähedane isik. Aga mõelge sellele, et pole ühtegi mõistlikku põhjust enda süüdistamiseks. See polnud teie süü.“ „Kas ma oleks saanud seda kuidagi ära hoida?“ Võimalik vastus: „Ei, see oli äkiline, ettenägematu surmajuhtum.“ „Kas ma oleksin saanud aidata taaselustamisega?“ Võimalik vastus: „Tõenäoliselt mitte. See on katse, mis on kahjuks harva edukas.“
annaabi.ee 
