ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS Kui mees ei tea, millise sadama poole ta purjetab, pole ükski tuul õige. (Seneca) Kadri Koha 2010 Millest räägime? Õpimotivatsioon, enesemotivatsioon Täiskasvanu õpivajadused ja eesmärkide püstitamine Väärtused Aeg ja efektiivne aja kasutamine Enesearendamine, eneseuuendamine Motivatsioon Movere (ld. k)- liigutama, liikuma panema A. Maslow (1976)- inimest motiveerivad tema bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud. Motivatsioon Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena nähakse tema rahuldamata vajadusi Motivatsioon Sisemine motivaator –enesereal
Koordineerimise mõte on eesmärgi ja tegevuste kooskõla ja harmoonia nii süsteemi siseselt kui väliselt. Koordineerimise sisu: 7 ressursside tulemuslik juhtimine; otsustamisprotsessi efektiivsus; kattuvate ja raiskavate paralleelsete tegevuste ennetamine; spetsiifiliste ja üldiste sihteesmärkide ühtsustamine; protseduuride lihtsustamine; rollide ja kohustuste tõhus jagamine. 6. Mis on kommunikatsioon? Teabevahetuse protsess, mille käigus toimub informatsiooni vahetus. 1. Mis on eestvedamine? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. Eestvedamine on inimsuhete vorm kus ÜKS inimene (Liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. Eestvedamine ei ole võimalik ilma meeskonna
Koordineerimise mõte on eesmärgi ja tegevuste kooskõla ja harmoonia nii süsteemi siseselt kui väliselt. Koordineerimise sisu: 7 ressursside tulemuslik juhtimine; otsustamisprotsessi efektiivsus; kattuvate ja raiskavate paralleelsete tegevuste ennetamine; spetsiifiliste ja üldiste sihteesmärkide ühtsustamine; protseduuride lihtsustamine; rollide ja kohustuste tõhus jagamine. 6. Mis on kommunikatsioon? Teabevahetuse protsess, mille käigus toimub informatsiooni vahetus. 1. Mis on eestvedamine? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. Eestvedamine on inimsuhete vorm kus ÜKS inimene (Liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. Eestvedamine ei ole võimalik ilma meeskonna
s.o. toodete valmistamine või teenuste osutamine, milleks ettevõte on loodud. STAAP staabiorganisatsioon kujutab endast ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kaasaaitavatest erialastest ametikohtadest ja allüksustest. Staabi peaülesandeke on varustada rivi mitmesuguste erialaste teadmiste, oskuste, andmete, lahenduste ja nõuannetega. 7. Esitage Graiciunase valem, kirjeldage seda. Graiciunias mingisugusel tasandil pole juht enam tõhus. Alluvate arvust sõltuvalt kasvab suhete/sidemete arv. Juhina töötades peame arvestama, et juhina enda suhet alluvaga ja alluva suhet endaga ning lisaks ka alluvate omavahelisi suhteid. Kõige efektiivsem juhtimisel alluvate arv on 5-7 inimest. See on juhtimisulatusest tulenev seos: vahetute alluvate sidemete arv kasvab kiiresti ehk juhi alluvate arv on tunduvalt väiksem, kui sidemete arv. (2 alluvaga 6 sidet, 7 alluvaga on juba üle 3000 sideme). n vahetult alluvate arv
S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda jaoks, tehes sellega oma parima investeeringu. Iseenda oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks juhtimiseks ja eestvedamiseks. Pakiline Mittepakiline I tegevused II tegevused Olu Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute line probleemid, tähtajalised võimaluste äratundmine, planeerimine projektid III tegevused IV tegevused
andma. See ulatus omab otsest ja suurt mõju juhtimise tõhususele. Mida laiem see on, seda keerulisem on juhtida ja seda võimekam peab juht olema. · Juhtimistasand võimuastmestiku samal astmel olevate ametikohtade kogum. Näitab organisatsiooni keerukust. On samal tasemel olevad juhid. Nt osakondade juhid. 6. Kirjelda Graiciunase valemi loogikat Graiciunias mingisugusel tasandil pole juht enam tõhus. Alluvate arvust sõltuvalt kasvab suhete/sidemete arv. Juhina töötades peame arvestama, et juhina enda suhet alluvaga ja alluva suhet endaga ning lisaks ka alluvate omavahelisi suhteid. Kõige efektiivsem juhtimisel alluvate arv on 5-7 inimest. See on juhtimisulatusest tulenev seos: vahetute alluvate sidemete arv kasvab kiiresti ehk juhi alluvate arv on tunduvalt väiksem, kui sidemete arv. (2 alluvaga 6 sidet, 7 alluvaga on juba üle 3000 sideme). 7
S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda jaoks, tehes sellega oma parima investeeringu. Iseenda oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks juhtimiseks ja eestvedamiseks. 3 Pakiline Mittepakiline I tegevused II tegevused Oluline Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute võimaluste äratundmine, planeerimine probleemid, tähtajalised projektid
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub e
Kõik kommentaarid