Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tõhus ajakasutus (0)

1 Hindamata
Punktid

akadeemiline enesejuhtimine_ajakasutus_loenguslaidid copy



Akadeemiline enesejuhtimine: kohtumine 2: tõhus ajakasutus   Karin Kiis            


8 lähenemisviisi ajakasutusele (Covey 1999) 1. Loo kord oma elus 2. Kaitse oma aega ja keskendu 3. Tea, mida sa tahad ja õpi seda saavutama 4. Selgita välja, mis on kõige olulisem ja keskendu sellele 5. Leia õige vahend 6. Omanda oskused aja tõhusaks kasutamiseks 7. Õpi vooluga kaasa minema 8. Ela teadlikult


8 lähenemisviisi ajakasutusele (Covey 1999) 1. Loo kord oma elus


8 lähenemisviisi ajakasutusele (Covey 1999) 2. Kaitse oma aega ja keskendu


8 lähenemisviisi ajakasutusele (Covey 1999) 3. Tea, mida sa tahad ja õpi seda saavutama


8 lähenemisviisi ajakasutusele (Covey 1999) 4. Selgita välja, mis on kõige olulisem ja keskendu sellele.


8 lähenemisviisi ajakasutusele (Covey 1999) 5. Leia õige vahend


8 lähenemisviisi ajakasutusele (Covey 1999) 6. Omanda oskused aja tõhusaks kasutamiseks


8 lähenemisviisi ajakasutusele (Covey 1999) 7. Õpi vooluga kaasa minema


8 lähenemisviisi ajakasutusele (Covey 1999) 8. Ela teadlikult


Ajamaatriks     (Covey 1999 alusel) Pakiline Mittepakiline   I Oluline ja pakiline
  Sulle olulised tegevused, millel on
kindel tähtaeg
„Tulekahjud“
  II Oluline ja mittepakiline
  Ettevalmistustööd
Suhete loomine
Uute võimaluste äratundmine
Planeerimine, uuenemine
Enesearendamine
    III Pakiline ja ebaoluline
  Tegevused, millega kaasneb sõna
„kohe!“ , kuid mis ei ole otseselt
olulised Sulle
IV Ebaoluline ja mittepakiline
  Tühi-tähi, askeldused
Liialdamine, põgenemine
Ajaraiskajad
o l u
li
n
e e
b
a
ol
u
li
n
e



I Kui tegeled peamiselt pakilise ja olulisega
 
Pidev tulekahjude kustutamine
Stress ja närvipinge
Väsimus
Läbipõlemine
  II IV III I kvadrant


 
I  
II III  Kui tegeled peamiselt pakilise ja ebaolulisega
Keskendumine lühiajalisele
Eesmärkide ja plaanide puudumine
Maine ja/või suhted kannatavad
Tunne, et ei suuda asju kontrollida, ohvri tunne
   
IV III kvadrant


I II III Kui tegeled peamiselt ebaoluliste ja mitte-pakiliste
asjadega Kehvad tulemused Vallandamine töölt Sõltuvus teistest   IV kvadrant


I II Kui tegeled peamiselt olulise ja mittepakilisega III  
 
 
Tasakaal
Vähe kriise
Kontroll oma elu üle
Sihipärane liikumine eesmärkide suunas
Rahulolu
 
 
  II kvadrant


Kõike teha ei jõua, pole vajagi.
Keskendu olulisele! Leia oluline (80:20 printsiip)   ● Jaga oma kõige olulisemad eesmärgid     vähemalt 3-4 sammuks. ● Mõtle iga sammu puhul:    Kui oluline on see lõpptulemuse saavutamiseks?    Kui palju aega kulub selle sammu täitmiseks? ● Nii sõelud oma valikust välja need tegevused, millel on tõeline väärtus ja saad teada ka aja, mis reaalselt kulub
eesmärgini jõudmiseks.  


Planeeri! ●  Lühikesed, keskmised ja pikad plaanid
 
●  Planeeri igasse päeva olulisega tegelemine
●  Arvesta oma sisemise ja välise tippajaga
●  Pööra tähelepanu ajatundlikele tegevustele
●  Vaata päevaplaan üle hommikul või eelmisel õhtul
●  Tee reedel nädala kokkuvõte ja uue nädala plaan
 


Aja planeerimine  ABCD-süsteemi abil  
A    - Kiireloomulised asjad, mis tuleb
      kindlasti ära teha just praegu.
B    - Tegevused, mille täitmisega
            saab veidi viivitada.
C    - Tegevused, mida on soovitav teha,
      kui olulisemad on tehtud.
D    - Tegevused, mida võib teistele üle anda.
…………………………………………………
…………………………
E    - Tegevused, mille peale pole mõtet aega
raisata, sest tulemustest sõltub liiga vähe.


Varu!  
Aega ja energiat.  
●  Hoia ajavaru ootamatusteks
 
●  Puhka välja.
 
 


Kokkuvõtteks • Võta endale aega tähtsate asjade üle järelemõtlemiseks ning enese
tundmaõppimiseks. • Tee valikuid.
• Sõlmi kokkuleppeid endaga ja teistega oma aja kasutamise osas, et seista Sulle oluliste asjade
eest. • Pea nendest kokkulepetest kinni.
• Tee seda, mis teeb sind õnnelikuks ja viib Sind eesmärgini.  


Tänan tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Tõhus ajakasutus #1 Tõhus ajakasutus #2 Tõhus ajakasutus #3 Tõhus ajakasutus #4 Tõhus ajakasutus #5 Tõhus ajakasutus #6 Tõhus ajakasutus #7 Tõhus ajakasutus #8 Tõhus ajakasutus #9 Tõhus ajakasutus #10 Tõhus ajakasutus #11 Tõhus ajakasutus #12 Tõhus ajakasutus #13 Tõhus ajakasutus #14 Tõhus ajakasutus #15 Tõhus ajakasutus #16 Tõhus ajakasutus #17 Tõhus ajakasutus #18 Tõhus ajakasutus #19 Tõhus ajakasutus #20 Tõhus ajakasutus #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kats74 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS
64
ppt

ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS

ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS Kui mees ei tea, millise sadama poole ta purjetab, pole ükski tuul õige. (Seneca) Kadri Koha 2010 Millest räägime?  Õpimotivatsioon, enesemotivatsioon  Täiskasvanu õpivajadused ja eesmärkide püstitamine  Väärtused  Aeg ja efektiivne aja kasutamine  Enesearendamine, eneseuuendamine Motivatsioon  Movere (ld. k)- liigutama, liikuma panema  A. Maslow (1976)- inimest motiveerivad tema bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud. Motivatsioon  Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid  On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav  Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena nähakse tema rahuldamata vajadusi Motivatsioon  Sisemine motivaator –enesereal

Õppe kavandamine
Juhtimine kordamisküsimused
26
docx

Juhtimine kordamisküsimused

Koordineerimise mõte on eesmärgi ja tegevuste kooskõla ja harmoonia nii süsteemi siseselt kui väliselt. Koordineerimise sisu: 7  ressursside tulemuslik juhtimine;  otsustamisprotsessi efektiivsus;  kattuvate ja raiskavate paralleelsete tegevuste ennetamine;  spetsiifiliste ja üldiste sihteesmärkide ühtsustamine;  protseduuride lihtsustamine;  rollide ja kohustuste tõhus jagamine. 6. Mis on kommunikatsioon? Teabevahetuse protsess, mille käigus toimub informatsiooni vahetus. 1. Mis on eestvedamine? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. Eestvedamine on inimsuhete vorm kus ÜKS inimene (Liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. Eestvedamine ei ole võimalik ilma meeskonna

Juhtimine
Juhtimine kordamisküsimused
13
docx

Juhtimine kordamisküsimused

Koordineerimise mõte on eesmärgi ja tegevuste kooskõla ja harmoonia nii süsteemi siseselt kui väliselt. Koordineerimise sisu: 7  ressursside tulemuslik juhtimine;  otsustamisprotsessi efektiivsus;  kattuvate ja raiskavate paralleelsete tegevuste ennetamine;  spetsiifiliste ja üldiste sihteesmärkide ühtsustamine;  protseduuride lihtsustamine;  rollide ja kohustuste tõhus jagamine. 6. Mis on kommunikatsioon? Teabevahetuse protsess, mille käigus toimub informatsiooni vahetus. 1. Mis on eestvedamine? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. Eestvedamine on inimsuhete vorm kus ÜKS inimene (Liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. Eestvedamine ei ole võimalik ilma meeskonna

Juhtimine
Juhtimine TMO0010
56
docx

Juhtimine TMO0010

s.o. toodete valmistamine või teenuste osutamine, milleks ettevõte on loodud. STAAP ­ staabiorganisatsioon kujutab endast ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kaasaaitavatest erialastest ametikohtadest ja allüksustest. Staabi peaülesandeke on varustada rivi mitmesuguste erialaste teadmiste, oskuste, andmete, lahenduste ja nõuannetega. 7. Esitage Graiciunase valem, kirjeldage seda. Graiciunias ­ mingisugusel tasandil pole juht enam tõhus. Alluvate arvust sõltuvalt kasvab suhete/sidemete arv. Juhina töötades peame arvestama, et juhina enda suhet alluvaga ja alluva suhet endaga ning lisaks ka alluvate omavahelisi suhteid. Kõige efektiivsem juhtimisel alluvate arv on 5-7 inimest. See on juhtimisulatusest tulenev seos: vahetute alluvate sidemete arv kasvab kiiresti ehk juhi alluvate arv on tunduvalt väiksem, kui sidemete arv. (2 alluvaga 6 sidet, 7 alluvaga on juba üle 3000 sideme). n ­ vahetult alluvate arv

Juhtimine
Juhtimine vastused
46
docx

Juhtimine vastused

S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda jaoks, tehes sellega oma parima investeeringu. Iseenda oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks juhtimiseks ja eestvedamiseks. Pakiline Mittepakiline I tegevused II tegevused Olu Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute line probleemid, tähtajalised võimaluste äratundmine, planeerimine projektid III tegevused IV tegevused

Juhtimine
Juhtimine-kordamisküsimuste vastused
15
docx

Juhtimine: kordamisküsimuste vastused

andma. See ulatus omab otsest ja suurt mõju juhtimise tõhususele. Mida laiem see on, seda keerulisem on juhtida ja seda võimekam peab juht olema. · Juhtimistasand ­ võimuastmestiku samal astmel olevate ametikohtade kogum. Näitab organisatsiooni keerukust. On samal tasemel olevad juhid. Nt osakondade juhid. 6. Kirjelda Graiciunase valemi loogikat Graiciunias ­ mingisugusel tasandil pole juht enam tõhus. Alluvate arvust sõltuvalt kasvab suhete/sidemete arv. Juhina töötades peame arvestama, et juhina enda suhet alluvaga ja alluva suhet endaga ning lisaks ka alluvate omavahelisi suhteid. Kõige efektiivsem juhtimisel alluvate arv on 5-7 inimest. See on juhtimisulatusest tulenev seos: vahetute alluvate sidemete arv kasvab kiiresti ehk juhi alluvate arv on tunduvalt väiksem, kui sidemete arv. (2 alluvaga 6 sidet, 7 alluvaga on juba üle 3000 sideme). 7

Juhtimine
Juhtimine
59
pdf

Juhtimine

S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda jaoks, tehes sellega oma parima investeeringu. Iseenda oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks juhtimiseks ja eestvedamiseks. 3 Pakiline Mittepakiline I tegevused II tegevused Oluline Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute võimaluste äratundmine, planeerimine probleemid, tähtajalised projektid

Juhtimine
Stress ja kuidas seda vältida
7
docx

Stress ja kuidas seda vältida.

Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub e

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun