USA(?).Alaline sekretariaat asus Genfis. Rahvasteliit loodi selleks, et tulevasi konflikte ära hoida. Saksamaa kuulus Rahvasteliitu 1926-33. NSVLiit 1934-39. Heideti välja, sest tungis Soomele kallale.Eesti astus R-liitu 1921.Rahulepingu järgi: *Saksamaa pidi loovutama alasid: Elsass-Lotrig Prantsusmaale, Eupen-Malmedy Belgiale, veel alasid Leedule, Taanile, Tsehhoslovakkiale, koridor Poolale.*Saksam sõjavägi ei toht olla suurem kui 100tuhat meest. *Sõjaväekohustus keelati, kindralstaap saadeti laiali. *Ei toht omada lennuväge, allveelaevu. *Saksam pidi maksma reparatsioone.*Saksamaa kolooniad jagati ümber.
Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit
Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit
Loeng 4 Puu koor Suures tükis saab seda hästi ja tugevana kuuselt ja veelapremini pärnalt. Suurt tükki nim: kosk(nt kuuse kosk).Sellest saadi katusematerjali (kergemini kui laastkatus)20-25a peab katus veel vastu, ei oleke kehvem kui tõrvapapp. Niin sitke/noore puu koor. Kõige parem niin on niinepuul/pärnal. Rohusk pehmest niinest tehtud riie( pm kotiriie). Lisakskasutusel erineva punumismaterjalina. Veel kasutusel toominga niin. Toht kasel tähtis, teistel tohu moodi. Kase toht eriline sest saab punuda ( toht pm kordi erivorm, minig petuliin, polülipiidne ühend. Väärt ehitusmaterjal: vundamendi isolatsioon, vett äbi ei lase ise ka ei mädane, sitke ja tugev. Sobib arukask, sookask nii hea ei ole. Kasutada ka maja vooderdamisel. Tõrv Tõrva saab vaigurikastest kändudest. Kui ikka 30a pole ära mädanenud siis järelikult tõva täis.
(männikute järel teisel kohal eestis). Arukased kasvavad sookasest kõrgemaks ja elavad kauem. Madalat kaske leidub vähem kui vaevakaske. Kasvab rohkemalt Ida-eesti soodes ning kasvab veidi kõrgemaks kui vaevakask ( lehed on ka 2 korda suuremad ja kujult piklikumad). Kase koor koosneb tosinast pealistikusest kihist tõhus kaitse kahjurseente ja putukate vastu + kaitseb puud väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Vesi aurab tüvest kehvemini, kui teiste puude osas. Toht kaitseb kaske liigse külma kui ka kuuma eest. Vanasti oli kasetoht parimaks asenduseks paberile, kuhu sai joonistada ja kirjutada, tohust tehti ka märss ja viisud jalga ( ja palju muud). Toht taastub puul umbes 7 aastaga. Kasemahla jooks hakkab +4C juures ning lõppeb kui pungad on puhkenud. (magusamat mahla annab künkal kasvav kask (maas sees vähem vett) Kasutus- küttepuu, paberitehaste tooraine, kasesuhkur (ksülitool), aitab vältida hammaste lagunemist
7. Teed tuld - kustutad lahkudes 8. Keegi huikab - ole vait (keegi koputab - lähed avad ukse, mitte ei hüüa sisse) 1956 lõppes teedeorjus Ametid 1. Küttimine (Küttimisest saab ära elada Eesti alal ca 11 000 inimesega - 4 km2 näkku) 2. Kalapüük 3. Tarbepuu 4. Küttepuu 5. Marjad (ainuke, mis kuulus naistele), tõrud (Seened tulevad tsaaririigist 6. Mesi - esimene eestlaste eraomandus (Protestantlusega saab tagasilöögi/vaha) 7. Puukoor - niin, toht 8. Kaabakas - mõisa maalt ära kaabanud metsas varjul olevad inimesed Kaksikmajandus (15. saj - mets, põld, kalandus) Küttimine - Naine tuleb vastu - koju peab minema (hääbus 1950) - Moonakoti pakib mees - Ei nimetata looma õige nimega (hääbus 1970) - Kõige ohtlikum loom on põder (august, september, oktoober) Kui lähed karujahile, pane säng valmis. Kui lähed põdrajahile pane kirst valmis. Kuldne Rootsi aeg on pask!
9. Metsmesindus 24 10. Jõulukuuse kasvatamine 25 11. Puidu kasutus 26 1.1. METSA KÕRVALKASUTUS Metsa kõrvalkasutus laiemas mõttes e. metsandusega seotud tegevus: 1. Metsa kõrvalsaaduste varumine · seened, marjad, pähklid, ravimtaimed, · jõulukuused, dekoratiivoksad ja -kased, · punumisvitsad, juured, vihad, luuad, · kase toht, koor, niin, · kase ja vahtra mahl, okaspuude vaik. 2. Loomade kasutamine · jahindus (jahiloomad, jahikoerad) · kariloomade karjatamine, · mesindus (mesilaste pidamine), · kalakasvatus, kalapüük. 3. Puhkemajandus (RMK puhkemajanduse osakond, loodusturismi osakond) · virgestus, · tervise parandamine, · sport. 4. Metsata metsamaa kasutus · heinamaade, karjamaade ja põldude kasutamine, · taimlate, seemlate ja katmikalade kasutamine · maavarade ja maa-ainese kasutamine. 5
Juglandaceae pähklipuulised Pungad soomusteta. Tähelepanuväärne koor, valgest punase ja Sugukond kaselised- mustani, ristikiuline, sageli ketendab ja erladub 1) Perekond kask Betula (Betulaceae) vettpidav väliskoor- toht; Pungad rootsud, väikesed, võrsed ruljad. Tavaline, hallist ja õhukesest kuni tumepruuni keskmise paksusega rõmeliseni ehk 2) Perekond lepp Alnus peenplaatjani koor. Pungad rootsulised,
muudavad ajaga tugevalt tooni. Nt vatral läige on põhjustatud säsikiirte poolt. Nt kadakat, elupuud tunneb kuivalt ära nende lõhna järgi, sest nende puit sisaldab eetrlike õlisid. Kasel on aga suur ja haaval väike tihedus. Lepp kaotab kiirelt värvust. Heledad puud meil kask, haab - tumedad tamm, jugapuu. Koor- puukooreks loetakse harilikult kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab tavaliselt puu kogu mahust u 10 %. Kasekoor on valge nahkjas, sitke toht, mis koosneb mitmest õhukesest kihist, mille vahed on täidetud õhuga. Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest, pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga. Vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega.
Koonusekujulise koja ülaosasse asetati paar põikpuud, nende vastu laoti umbes nelikümmend lõhestatud puutüve. Teiseks võimaluseks oli koja alumine osa katta turbaga, ülemine osa üksteise peale asetatud tohuga. Maakojad, mis olid pindala poolest tavalisest kojast suuremad, võidi ehitada samuti, kasutades otstest kõveraid tugipuid. Maakoja alumine osa võis olla mulla- või kivivall, ülevalpool olid kas lõhestatud puutüved või toht, mis kaeti turbapätsidega ja mille peale asetati raskused. Maakoja põhi võis olla ümara või pikerguse põhiplaaniga, uksega esisein tahapoole kaldu ja muud seinad püstised. Koola poolsaare maakoja variandil võis sõrestik olla tugevdatud koja ülemises osas tugipuid ühendavate lattide ja põikpuudega ning lahtiste ritvadega koja ees ja taga; tugipuude ülaossa tehtud aukudest pandi läbi nn suitsupuu, mis tugipuud kokku sidus, koja põhi kaeti kuue- või seitsmenurkse laudadest
annaabi.ee 
