võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Tähelepanu tuleks pöörata, et käte tõuge ei hilineks. Selle tulemusena langevad õlad ette üle ja jalad mööduvad toengus olevatest kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades ei ole võimalik sooritada pärast käte tõuget ülesirutust ega kindlustada korralikku maandumist. Tuleb tähelepanu pöörata, et käelabad asetatakse tõukeks toetuspinnale, paralleelselt sujuva rullumisega näppudelt peopesale. Välja- või sissepoole suunatud sõrmedega kätetõuge on vähem efektiivne ning traumaohtlik. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata, et puusad tõstetaks vajalikule kõrgusele, mida võib põhjustada sageli ka hoolaua asetamine hüpperiistale liiga lähedale. Kui puusasid ei tõsteta piisavalt kõrgele, sooritus ebaõnnestub, sest kui puuusad on liiga madalal pole võimalik üle kitse hüpata.
Seinaronimine Referaat Liigutuste õppimist mõjutavad faktorid · Vaheldusrikas, toetav ja turvaline õppimiskeskkond · Head treeningkaaslased · Emotsionaalne seisund (hirm kukkuda, ebaõnnestumised jne) · Ronimise intensiivsuse tase õppimisel Tasakaalu stabiliseerimise võtted ronimises · Toetuspinna laiendamine · Keha tsentri viimine ruumis toetuspinnale lähemale · Tsentri viimine võimalikult madalale - Toetuspunktid (käed, jalad,jm) - Toetuspind (toetuspunktide vaheline mõtteline tasapind) - Keha raskuskese ehk tsenter Ronimise baastehnikad Ronimistehnikad nihutatud tasakaalu stabiliseerimiseks 1. Keha pööre Võimaldab parandada keha tasakaalu, viies raskuskeskme kaljule ja toetuspinnale lähemale
Üsna laialt kasut neid ehitusmaterjalide tööstuse seadmetes. Elektro-mehhaanilised süsteemid on kõige vähem levinud. Kasut ka kombinatsioone hüdro-mehhaaniline ja pneumo-mehhaaniline, kus hüdrosüsteemi töö juhtimine toimub liigutavate hoobade või pedaalidega, või käivitab hüdrosüsteem mingi mehhaanilise ülekandeseadme abil juhitava elemendi. 24. EM raamid. Masina kandev konstruktsiooni element, mille külge kinnitatakse kõik masina agregaadid ning mis toetub vahetult toetuspinnale või läbi elastsete vedrustuselementide veermikule. a) jäigad raamid masinatel on rattad telgede suhtes pööratavad, teljed aga kas jäigalt või läbi vedrustuse kinnitatud raami külge 1. Juhitavad on üks paar rattaid 2. Kõik rattad on juhitavad ja pööratakse välja kõik ühes suunas 3. Kõik rattad on juhitavad ja pööratakse välja paariti vastassuundades b) šarniir-liigend raamid koosnevad kahest telikust, mis on omavahel
mõjumisel. Eristatakse 4 püsivuse kategooriat:pikipüsivus, põikipüsivus, omapüsivus, tööpüsivus 28-Milliste parameetrid iseloomustavad masina manööverdusvõimet? 29-Millised parameetrid iseloomustavad masina läbivust? 1. Veojõud käiguosal: Fv = Mp / rv , milles:Fv - veojõud käiguosal; Mp -pöördemoment vedaval võllil;rv -veereraadius. 2. Käiguosa haardejõud toetuspinnaga:Fh = Gh x ,milles Fh -haardejõud; Gh -masina haardekaal; -haardetegur. 3. Erisurve toetuspinnale: pneumoratastel:pk = k x ps , milles:pk - keskmine erisurve toetuspinnale: ps - kummi siserõhk; k - kummi jäikustegur. roomikutel: pk = Gm / n x Sr , milles: Gm -masina kogukaal;Sr -roomiku toetuspinna pindala;n -roomikute arv. 4. Kliirens: -masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast Iseloomustab rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. 5
Sõltub masina raami tüübist ja rataskäiguosal masinate puhul ka rataste juhtimise võimalikest skeemidest 9. Masina läbivus ja seda iseloomustavad parameetrid. Läbivus – masina omadus liikuda teedeta maastikul ületada mitmesuguseid takistusi ja tõkkeid. Läbivusomadusi isel. järgmiste parameetritega: a) veojõud käiguosal Fv=Mp/rv (pöördemoment vedaval võllil/veereraadius) b) käiguosa haardejõud toetuspinnaga Fh=Gh* φ (masina haardekaal*haardetegur) c) erisurve toetuspinnale pneumoratastel pk=k*ps (kummi jäikustegur*kummi siserõhk) ja roomikutel pk=Gm/n*Sr (masina kogukaal/roomikute arv*roomiku toetuspinna pindala) 10. Masina kliirens, peale ja mahasõidu nurgad ning piki ja põikki läbivusraadiused. Kliirens – masina madalaima konstruktiivse puntki kõrgus käiguosa toetuspinnast. Isel. rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust, millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. Peale- ja
välised koormused. Jagunevad pikipüsivus, põikipüsivus, omapüsivus ja tööpüsivus. 28-Millised parameetrid iseloomustavad masina manööverdusvõimet? Manööverdusvõime sõltub masina gabariitmõõtudest, pöörderaadiusest, masina liikumise koridori gabariitmõõtudest, raami tüübist ning rataste juhitavusest. 29-Millised parameetrid iseloomustavad masina läbivust? Käiguosa veojõud Käiguosa haardejõud toetuspinnaga Erisurve toetuspinnale Kliirens masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast. Peale- ja mahasõidunurk Piki- ja põikiläbivusraadius 30-Millised parameetrid iseloomustavad transportmasina püsivust? Pikipüsivus, mida hinnatakse maksimaalse tõusunurgaga Põikipüsivus, mida hinnatakse maksimaalse kreeniga 31-Mida nimetatakse masina tootlikkuseks? Masina poolt tehtava kvaliteetse toodangu maht ajaühikus.
Tõmbe hõlm (kõlm masina poole, seinte juures töötamiseks, tõmbab enda poole) Ümberpööratav hõlm (töötamiseks tõugates või tõmmates) Buldooserite liigitus Käiguosa ehituse järgi - ratas- ja roomikbuldooserid Nimiveojõu järgi: • Ülirasked – 400hj • Rasked 250 – 400hj • Keskmised 160 – 249hj • Kerged 60 – 159hj • Väikesed – alla 60hj Käiguosa ülesandeks on masina rasukse ülekandmine toetuspinnale ja mootori võlli pöörleva liikumise muutmine masina kulgevaks liikumiseks. Toetuselementide tüübi alusel liigitatakse käiguosad: a) röömas b) pneumoratas c)roomik d)sammuv e) tigu Roomikkäiguosa on väljaarenenud rööbaskäiguosast ning kujutab endast tegelikult rööbasteed, mida masin edasiliikudes endale ise ette paigaldab. Roomikkäigu osa koostus on: 1) tugirullikud 2) vedav tähtratas 3) kanderullikud 4) juhtratas 5) roomikvanker
Mõõdetavad parameetrid. Võimsus, kaal, mõõtmed, kopa maht, kandevõime, veojõud, täitemaht jne. JÕUDLUS Masina max tootlikus, mis saavutatakse masina pideval töötamisel kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid, head masinisti, hea organiseeritus, nt kopa täitetegur / pinnase kobestusteguriga LÄBIVUS Masina võime liikuda nõutava kiirusega pinnasel ja ületada takistusi, tõkkeid. Iseloomustab erisurve toetuspinnale,käiguosa haardevõime, kliirens, ratasmasinatel läbivuse piki ja põikiraadius, eesmine ja tagumine tõusunurk, käiguosa tüüp, läbilibisemistegur. BAASMASINAD Parameetrid: veojõud(6-10t), mootori võimsus(55-240kW), mass(5000-30000kg), kütusekulu Autodel: võimsus 55-130 kW, kandevõime : 2000-10000kg, kiirus kuni 100kmh ETTEVALMISTAMIS MASINAD, VÕSASTUNUD 10HA ALA, KIRJELDA MASINAID
Eelnimetatud lihased koos töötades Õlavarre-kakspea – õlavarre-kolmpealihas 2) Alajäse -Agonistide ahel: I: Niude-nimmelihas ->reie tagaküljelihased ->sääre eeskülje lihased II: Suur tuharalihas -> reie nelipealihas -> sääremarja kolmpealihas -Antagonistide ahel: I ja II ahel koos. 24. Kõnni anatoomilis-funktsionaalne analüüs. Kõnd – tsükliline lokomotoorne (liikumine ruumis) liikumine. Sammu liigid: 1) Lihstamm – seisust viiakse üks jalg ette toetuspinnale 2) Üksiksamm – inimene viib teise (vaba) jala toetusjalast ette; jaguneb eesmine ja tagumine lihtsamm Vertikaalmoment – väike intervall eesmise ja tagumise lihtsammu vahel 3) Kaksiksamm – ühe jala üksiksammuga kaasneb teise jala üksiksamm Alajäsemete lihaste töö iseloomustus kõnni eri faasides: 1)Toetusjala eesmine samm: jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased (Kontsentriline töö hüppeliigese sirutamisel: eesmine
säilitamisel), skandeeriv kõne, nüstagmid, intentsionaalne treemor (sihtliigutustel), lihaste hüpotoonia. Põhjusteks võivad olla sclerosis multiplex, insult, kasvajad, degeneratiivsed haigused. 10 Tasakaal ja koordinatsioon Tasakaalu ülesandeks on võime säilitada ja kontrollida keha massi keskpunkti asendit vastavalt toetuspinnale. Keha tasakaalu teostavad süsteemid on: sensoorne (visuaalne, vestibulaarne, somatosensoorne), motoorne (liigutused ja nende koordinatsioon), tunnetuslik, skeletilihassüsteem, sisekõrvas olevad poolringkanalite koordineeritud tegevus. Koordinatsioon on kehaline võime, mis on seotud organismi liikumise, juhtimise ja teostamisega kas ettenägelikult või siis uute liigutuste kohanemisel. Toimub väikeajus. 2 poolkera, mis reguleerivad jäsemete koordinatsiooni. Häire puhul
ja kinnitatakse mõlemad soringu otsad ühele ja samale poole paaki. Vedurite, transformaatorite ja teiste raskekaaluliste lastide kinnitamine Enne lastimise algust peab kapteni käsutuses olema raskekaaluliste lastide kohta järgmine informatsioon: - täismass - mõõtmed, joonised - massikeskme asukoht - toetuspinnad - troppimise kohad - soringute kinnituskohad. Raskekaaluliste kaubaühikute lastimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata rõhule, mida need avaldavad toetuspinnale. Mingil juhul ei tohi lubada, et rõhk ületaks antud tekile või luugikaanele lubatud koormust. Rõhu vähendamiseks tuleb lastiühiku alla panna puidust prussid, jaotamaks koormust suuremale pinnale ja suuremale hulgale taladele. Puitprusse kasutatakse ka hõõrdejõu suurendamiseks lastiühiku ja teki pinna vahel. Soringute tugevus ja paigutus peab olema selline, et lastile mõjuvate püst- ja põikjõudude toimel last ei hakkaks libisema ega kaaduma.
annaabi.ee 
