aga omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamendid on looduslähedased. Kreeta kunst on õnnelike inimeste kunst. Peloponnesose kunsti ehitismälestistest on silmapaistvaimad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Tirynsi linnud- selle jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20. saj. vahel. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus on korrapärasem kui Kreetal. Kreetal polnud , aga Tirynsis leiti teistest olulisem, suurem, kesksem pearuum, pikergune saal. Müneene linn- Müürid olid nii võimsad, et neid peeti kükloopide kätetööks. Siit ka nimetus: Kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvatest kolmnurksetest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene kujutavas kunstis olid olulisemail kohal tarbekunsti esemed.
Seinamaale kasutati enamasti losside kaunistamiseks. Nende peamisteks värvitoonideks olid: helesinine, must, valge, tumepunane, kollane ning harva ka roheline. Enamasti jumalate kujusid ja valitsejate portreesid ei maalitud. Mehed aga värviti sageli tumepruuni ning naised valge värviga. (1) Maaliti puhtornamentaalseid maale, maastikumotiive ning erinevaid figuraalseid kujutisi. Tervikuna valitses kunstis elav ja mänglev käsitluslaad. (1) Enim seinamaale on säilinud Teebas, Mükeenes ning Tirynsis. (4) Kokkuvõte Kreeta-Mükeene kunst hõlmab nii Kreeta, Mükeene kui ka Minose kultuuri. Seda on vähe mõjutanud teised kultuurid ning see on alati olnud iseseisev. On leitud palju jälgi sellise kunsti olemasolust ning see tõestab, et Kreeta-Mükeene rahvas on kunagi eksisteerinud. On leitud erinevate paleede varemeid, skulptuure, keraamikat, käsitööd, sildu ja tänavaid, haudu ning palju infot on saadud ka näiteks Homerose eeposest, mis on paljusti seotud kunagise Mükeene
ja sõjakamaks, mis mõjutas ka kunsti. Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus, mille jäänused toodi päevavalgele 19.-20. saj vahetusel. Seda ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem, kui Kreetal. Kui Kreeta lossides polnud ühtki teistest oluliselt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron). Selle põhiplaan (ristkülik + eesruumid kitsamatel külgedel) on eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanidele. Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn oli „Iliase” kangelase Agamemnoni kodupaik. Mükeene linnamüür oli samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnus. „Kükloopide müürid” – hiiglaste ehitatud müürid. Maailma kuulus on Mükeene Lõviväravad,
Zeus oli tapnud tema poja Asklepiose, sest kartis, et viimase kunst surnute elluäratamisest levib rahva sekka. Apollon sattus poja surma pärast ülimasse raevu, läks Etna mäele, kus kükloobid sepistasid piksenooli, ja tappis oma vibuga mõnede autorite sõnade järgi kükloobid, teiste järgi aga nende pojad (Hamilton, 1975). Kükloope peeti Mükeene ajastu mitme meetri paksuste müüride ehitajaiks (kükloopilisi müüre leidub näitkes Tirynsis ja Mükeenes, nendeks on nimetatud ka Itaalias, eriti etruski aladel paiknevaid kivirajatisi), müürisüdamikku ümbritsevad hiiglaslikud kiviplokid arvati olevat kükloopide kokku kantud (Antiigileksikon, 1983). Tänapäeval nimetatakse kükloopideks ühe tulega kaevurilampe. Pegasos Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus 1 gorgo pea maha lõi. (Antiigileksikon, 1983)
vapustuste ahel, mis ajalookirjanduses on tuntud ,,mererahvaste sissetungi" nime all (Egiptuse kuninga Ramses III tekstides kasutatud nimetuse järgi). Kust need rahvad pärinesid pole teada. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, kust levisid lainena Anatoolia sisealadele Vahemere idarannikul, hävitades Hetiidi impeeriumi ja rüüstates Süüria rannikulinnu. /.../ Kreekas tabasid 1200. eKr purustused mitmeid losse, millest näiteks Teeba jäeti maha. Mükeenes ja Tirynsis püsis veel küllaltki jõukas asustus veel sadakond aastat. Umbes samal ajal tabasid purustused ka Troojat. /.../ Lõplik allakäik saabus aga alles 1100.-1050. eKr, mil ka Mükeene ja Tiryns uute purustuste järel jäeti. Nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langes drastiliselt. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C
põhja poole. Seal elasid teised rahvad ja ühiskondlikud olid olid teistsugused. Elu oli karmim ja sõjakam, mis avaldas mõju ka kunstile. Ehitusmälestustest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide pagutus oli korrapärasem kui Kreetal. Tirynsis on Kreeta lossidega võrreldes palju suurem ja kesksem pikergune saal megaron. Selle põhiplaan on eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanidele. Mükeene linn on laotud samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnuski. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine inimesele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi hiiglaste-kükloopide kätetööks. Siit tuleb ka nimetus kükloopide müürid
Zeus muutis surnud lõvi Lõvi tähtkujuks. ii. 2. Tappa hüdra, 9pealine madu, Hera püha loom. Kasutas Iolase abi, kes mahalõigatud könti tõrvikuga põletas, et uusi päid asemele ei kasvaks. Eurystheus ei tunnistanud võitu, kuna Herakles kasutas abi. iii. 3. Püüda kinni Keryneia hirv, Artemise püha loom. Püüdis kinni ja lasi Tirynsis lahti. iv. 4. püüda kinni Erymanthose metskult v. 5. Kuningas Augeiase tallide puhastamine. Sai tehtud tänu jõe voolusuuna muutmisele. Ei arvestatud, kuna sai selle eest tasu. vi. 6. Tappa õelad Stymphalose linnud. Lasi nooltega paljud maha ning peletas ülejäänud Hephaistose pronkskõristi abil. vii. 7. Püüda Kreetal kinni sõnn, kelle Minos oli jätnud ohverdamata. Tõi
kuna seal olid pidevad kokkupõrked põhjast sissetungivate suguharudega, kellel madalam kultuur, siis muutis see elulaadi karmimaks ja sõjakamas ja see avaldas ka kunstile mõju. · Ehitusmälestistest kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Üks kuulsamaid , mis ehitati oli Tirynsi linnus seda ümbritseb sõimas suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Siseruumide paigutus korrapärasem kui kreetal. Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali. Selle põhiplaan oli eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanile. · Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn. Mükeene linnamüür Laotud hiiglastest kivipankadest. Seal asus kuulus Mükeene lõvivärav koosneb ainult kolmest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahetud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga.
niisugustes kohtades, kus maake ennast tegelikult looduses v vähe. Muutuseks oli metallurgia tulemine, põhiliseks jäi põllunduslik eluviis. Järkjärgult toimusid muutused Euroopa ühiskonnas tugev sotsiaalne kihistumine. Ebavõrdsus ühiskonnas kajastub hauapanustes. Minose kultuur Mõju ulatus kaugele kultuuri levikupiirist. Kultuuri uurimine algas 19. saj lõpul. 1876. a. kaevas Schliemann Mükeenes, 1880. a Orchomenoses ja 18841885 Tirynsis. Pani aluse Egeuse piirkonna arheoloogilisele uurimisele. 1886. a käis ta Kreetal. Pani paika Knossose palee asukoha Kephala künkal. Nagu Troojal ja Mükeenes, nii oli Schliemann siingi teinud eeltööd uurides kreeka klassikute andmeid. 28 1899. a tuli Kreetale inglane Arthur Evans; 19001920. a kaevas Knossost. Hiljem on uurimisega tegelenud Platon ja Marinatos. Evans töötas välja oma kronoloogia.
lagunemisest tingitud ja üksteisega nõrgalt seotud liikumistega eri piirkondades, pole selge. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, peagi ka Anatoolia sisealadel Vahemere idarannikul, tuues kaasa Hetiidi impeeriumi languse ja purustusi Süüria rannikulinades, kuni röövivad rahvarühmad purustati Ramses III poolt Egiptuse piiridel. Kreekas tabasid 1200. a. paiku purustused mitmeid losse, millest mõned näiteks Pylos ja Teeba jäeti seejärel maha. Mükeenes ja Tirynsis aga püsis küllalt jõukas asustus veel sadakond aastat. Umbes samal ajal purustati ka Trooja. Ei ole üheselt selge, kas ründajad lähtusid väljapoolt või oli tegu pigem kreeklaste endi ja lähinaabrite vaheliste konfliktide tulemusega. Kuigi Mükeenes, Tirynsis ja mõnedes muudeski Kreeka piirkondades ei toonud nad kaasa tsivilisatsiooni lõplikku langust, pole lineaarkirjatahvleid hilisemast ajast enam leitud, mis osutab bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse lõpule
edasi põhja poole. Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. Kui Kreetal polnud ühtegi teistest olulisemalt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron). Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn oli Agamemnoni kodupaik. Mükeene linnamüür on laotud samasugustest hiiglaslikest kivipankadest nagu Tirynsi linnus. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga.
Schliemanni arvates oli see inimesetuhk. Leidis samast ka ohvrinoa, savist jumalannakujukese ning loomaluid. Oma avastusest kirjutas ta, et on täiesti võimalik, et leitud tuhk kuulus Odysseusele, tema naisele ja järglastele. Midagi muud ta sealt ei leidnud, siirdus Troojat otsima. Otsides Troojat leidis eepostest teatud pidepunkte. Sobis Hissarliki küngas tänapäeva Türgis, mida Schliemann hakkas esimesena 1870.-ndatel tõsiselt kaevama. Kaevas ka Mükeenes ja Tirynsis. Rootslane Oscar Montelius (18431921) tüpoloogilise meetodi rajaja ja süstematiseerija. Enne teda spekuleeriti esemete olemuse ja kasutusviisi üle. Töötas välja tehnika esemete dateerimiseks. Üritas üksikesemeid võrreldes kindlaks teha nende arengu ajalugu. 1885. a esitas pronksiaja periodiseeringu (jagas 6 perioodiks). Põhines darvinistlikul arusaamal arengust: esemetüübid arenesid nagu loomaliigid, aja jooksul