· NSV Liidu viimase liidri Mihhail Gorbatsovi valitsusajast rääkides on 2 positiivsettegurit: külma sõja lõpp ja üleminekut turumajandusele. · Märgitakse, et Nõukogude võim oli Gorbatsovi tuleku ajal sada protsenti kindlustatud välis-ohu ja ka revolutsiooni eest kodumaal. NEGATIIVNE · Pärast Breznevi suurimaid saavutusi (1975. aastal Helsingis toimunud Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) tippkohtumiseks oli NSV Liidu võimsus ja mõju maailmas tõusnud enneolematule tasemele) algas tõeline langus. · Mihhail Gorbatsov hävitas kogu hiilguse oma kiirustavate reformidega viie aastaga. · Vaieldamatu fakt, et NSV Liidu kaotused Suures Isamaasõjas 27 miljonit inimest. · NSV Liidu ja Ida-Euroopa demokratiseerimine, ning impeeriumi lagunemine Gorbatsovi ajal oli negatiivne
1983. aastal pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises perspektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja üleilmset keskkonda.(5) 1992. aastal kogunes Rio de Janeirosse ülemaailmne keskkonna- ja arengukonverents, kus osalesid 172 riigi delegatsioonid. Mitteametlikult nimetatakse seda sündmust ka "maailma tippkohtumiseks". Konverentsil võeti vastu viis olulist dokumenti: · Bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon · Kliimamuutuste konvektsioon · Metsadeklaratsioon · Keskkonna ja arengu deklaratsioon · Agenda 21 (5) Mõistele ,,säästev areng" pole antud ühtset definitsiooni. Selle mõiste asemel võime kasutada ka teist mõistet, milleks oleks ,,jätkusuutlik areng". Keskkonna ministeeriumi definitsioon kõlaks nii: ,,Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja
sest tuleb paika panna istungite päevakord ning neid ka juhatada. Eesistujariigi ametnike jaoks on eesistumine ühest küljest põnev väljakutse, mis toob teisalt endaga kaasa palju lisatööd (Bahovski, 2008: 16-18). 6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkoguks nim. kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist. Teisesõnaga võib seda nim. ka ELi tippkohtumiseks. Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal selleks, et luua mitteametlik foorum riigipeade või valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks. Sellest kujunes kiiresti organ, mis määras kindlaks liidu eesmärgid ja seadis kursid nende saavutamiseks kõikides ELi tegevusvaldkondades. Euroopa Ülemkogu sai ametliku staatuse 1992. aastal allkirjastatud Maastrichti lepinguga (WWW) http://europa.eu/index_et.htm/ (20.09.2010). Euroopa Ülemkogu tuleb üldjuhul kokku neli korda aastas
täielikult. 1970.aastate algul pandi algus Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisele. Moskva lootis seal osaledes, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ning riigipiire. Lääneriigid omakorda aga soovisid jällegi Ida-Euroopa diktatuurirežiime vähendada. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975. Kohtumine toimus 6 Soomes kuan Soome oli tippkohtumiseks sobiv paik nii läänele, kui ka Moskvale. Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist. Alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu.
lõplikult 1979.a. seoses nõukogude vägede sissetungiga Afganistani. 1970-ndate algul algas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine. Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire; lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurireziime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975.a.(Soome oli tippkohtumiseks sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga: · tunnustati olemasolevaid piire Euroopas · lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös 10 · humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu
Reimer 13 1970.aastate algul pandi alus Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisele. Moskva lootis seal saavutada, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire. Lääneriigid omakorda tahtsid läbi sellise koostöö mahendada Ida- Euroopa diktatuurireziime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975, sest Soome oli tippkohtumiseks sobiv paik nii läänele (turumajandusele orienteeritud demokraatia), kui ka Moskvale (Soome finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis. Alustati ka
mureküsimused ja nende lahendamiseks rakendatavad meetmed. Ülemkogul ei ole seadusandlikku võimu, see ei võta vastu Euroopa Liidu õigusakte ega pea nende üle läbirääkimisi. Õigusaktide algatamisel ainuõigus on Euroopa Liidus Euroopa Komisjonil, kuid Euroopa Ülemkogu võib anda komisjonile tõuke seadusandliku poliitika kujundamiseks või selle muutmiseks. Euroopa Ülemkogu kohtumisi, mida nimetatakse sageli ka Euroopa Liidu tippkohtumiseks, juhatab Euroopa Ülemkogu eesistuja ja need peavad toimuma vähemalt kaks korda iga kuue kuu tagant. Otsused tehakse enamasti konsensuse alusel, välja arvatud juhtudel, kus Euroopa Liidu alusleping nõuab ühehäälset või kvalifitseeritud häälteenamusega otsust. Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president hääletusel ei osale. Ülemkogul on kolme tüüpi kohtumisi: korralised, erakorralised ja mitteametlikud. Kuigi ka
nõukogude vägede sissetungiga Afganistani. 1970.aastate algul pandi alus Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisele. Moskva lootis seal saavutada, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire. Lääneriigid omakorda tahtsid läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurirežiime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975, sest Soome oli tippkohtumiseks sobiv paik nii läänele (turumajandusele orienteeritud demokraatia), kui ka Moskvale (Soome finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis
tõttu venima ning katkes lõplikult 1979.a. seoses nõukogude vägede sissetungiga Afganistani. 1970-ndate algul algas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine. Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire; lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurirežiime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975.a.(Soome oli tippkohtumiseks sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga: tunnustati olemasolevaid piire Euroopas lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis
nõukogude majandusliku ja sõjalise abi nimel sotsialistlik orientatsiooni. 1* 1970-ndate algul algas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine. Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire; lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurireziime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975.a.(Soome oli tippkohtumiseks sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga: 59* tunnustati olemasolevaid piire Euroopas 60* lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös 61* humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis
selgelt välja strukturiseeritud osa, mis kandis ühist nimetust Euroopa Nõukogu. Ent eelseisev EL-i suur laienemine sundis sellise koosluse kahte osa kujundama juba niiviisi, et tänaseks ollakse harjunud EL-i Ministrite Nõukogu ja Ülemkogu käsitlema kui kahte iseseisvat EL-i põhiinstitutsiooni. Järgnevalt vaatlemegi neid kahte institutsiooni eraldi võetuna. Euroopa Ülemkogu -------------------------- Brüsseli tööpraktikas kutsutakse Euroopa Ülemkogu ka ,,Tippkohtumiseks", sest vastavalt talle omistatud statuudile koosneb Euroopa Ülemkogu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest ja Euroopa Komisjoni presidendist, keda abistavad reeglina välisministrid ja üks Euroopa komisjoni asepresidentidest. Euroopa Ülemkogu on vähemalt 2 korda aastas toimuv liikmesriikide tippjuhtide kohtumine, mis sai alguse juba 1974. aastal. Ametliku staatuse sai Ülemkogu siiski alles Ühtse Euroopa Lepinguga 1986. aastal, mille kohaselt aga Euroopa
· § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. · § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. · § 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist." 85. EL organid. EL tähtsamad institutsioonid peale Lissaboni lepingut: 1. Euroopa Ülemkogu (European Council) · Mitteametlikult nimetatakse ka ELi tippkohtumiseks · ÜK koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ÜK eesistuja ja komisjoni presidendiga. ÜK töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja · ÜK annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määrab kindlaks selle poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. · ÜK käib koos vähemalt 2 korda poole aasta jooksul. 2. Euroopa Ülemkogu
annaabi.ee 
