Ma valisin mainitud teemat, kuna ise olen keskastmejuhi rollis, ja leian seda rolli üsna mitmekülgset rasket ja samal ajal üks huvitamaist 21. sajandi ettevõtes. Miks ma niimodi arvan, katsun lahti seletada ja kirjeldada antud töös. Sõna keskastmejuht koosneb ( põhimõtteliselt ) 2 osast. Keskastme+Juht. Tal on üks jalg "taevas" teiene "maas".Ta on lüli rivi ja staabi inimeste vahel. Ja isegi muutuste perioodil ta muutub peamiseks kõneisiksuks tippjuhtkonnalt saadud info tõlkijaks ning tolgendajaks. Tema arusaam organisatsioonis toimuvast ning tippjuhtkonnalt saadud sõnumite interpretatsioon on oluline, kuna sellest sõltub see, millisena sõnum jõuab ülejäänud töötajateni. Seega võib tema nii sõnumeid edasi anda või andmata jatta või edastada neid hoopis teises võtmes kui need algselt esitatud olid. Ja sellega tulevad esiplaanile tema kommunikatsiooni oskused, ning võime infovoogu töötelda interpreteerida.
väljendumine, pikk monoloog, piirdumine ainult olulisemaga, põhjenduste ära jätmine, teabe üle lihtsustamine mittemõistmise vältimiseks. Vastuvõtjast tulenevad – tähelepanu hajumine, antipaatia edastaja suhtes, negatiivne reageerimine nt mingile väitele. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne suhtlemine toimub tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. Ülalt-alla suhtlemine – juht peab looma alluvapoolse positiivse suhtumise. Juht peab ennast veenma, et suhtlemine on oluline tema töös. Peab olema hästi informeeritud. Infovool suundub organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele. Alluvate informeerimiseks kasutatakse erinevaid dokument, žurnaale, esitlusi ja ettevalmistatud koosolekuid. Alt-üles suhtlemine – suhtlemine toimub alluvatelt juhtidele. Juhini võib jõuda
· Dokumendikäivet: kui mitu koopiat tuleb esitada ja kellele need koopiad saata · Eelarveperioodi jooksul ja lõpus esitatavate aruannete vorme, koostamise juhendeid ja vastutust · Vastutuskeskuste ja eelarveomanike tööülesandeid, õigusi, kohustusi ja vastutust seoses controllinguga 29. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi kujundamine DETSENTRIALISEERIMINE On tegevus, mille käigus delegeeritakse otsustusõigus ja vastutus tulemuste saavutamise eest tippjuhtkonnalt madalama tasandi juhtidele ja töötajatele. Eelisteks on: · Otsustusõiguse viimine kliendile lähemale · Parem ligipääs lokaalsele infole · Kiirem muutustele reageerimine · Juhtide jõupingutuste fokuseerimine · Võrdlevanalüüsi arendamine ja võimaluste loomine · Lojaalsuse ja motivatsiooni suurenemine · Konkurentsi suurendamine SEGMENTEERIMISE MEETODID Olulisemad 3 meetodit. Vastutuskeskuste moodustamine. (küsimused 14,15 ja 16)
kahjustamata. - Konfliktitega toimetuleku oskused (emotsionaalse pingega toime tulla). - Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused (kõiki pooli rahuldavad lahendused). - Oskuste valimine (sobiv käitumisviis olukorras). Suhtlemise tasandid: 1) isikusisene suhtlemine 2) isikutevaheline suhtlemine 3) suhtlemine grupis 4) suhtlemine organisatsioonis Suhtlemisviisid: ametlik ja mitteametlik. Ametlik suhtlemine: - Vertikaalne suund - ametliku info kulg tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. - Horisontaalne suund - samal võimu- ja ametitasandil olevate töötajate suhtlemine. - Lateraalne suhtlemine (mitteametliku suhtlemise iseloomustamine) - suhtlemine, mis ei toimu vastavuses ametliku hierarhia ja võimuga. Verbaalsed suhtlemisvahendid (helilised suhtlemisvahendid): - loomulik keel (kiirus, rütm, paus ja asukoht) - paralingvistilised vahendid (intonatsioon ja mitmesugused häälitsused) 12
teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne suhtleminetoimub tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi Ülalt-alla informeerimise puhul suundub infovool organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele. Peaaegu pool juhi suhtlemisest toimub alluvatega, ülejäänud pool kuulub ülemuste ja kolleegidega ning firmaväliseks suhtlemiseks. Alluvate informeerimiseks kasutatakse inforneerivaid dokumente, värvikaid brosüürikesi, kulukaid esitlusi ja hoolikalt ettevalmistatud koosolekuid. Juhil oleks kasulikum olla inimkesksem, siiram.
Võrgustikus eristatakse järgmisi sõnumite suundi: - alla ( tegevussuunad, eesmärgid, distsipliin, käsud) - üles (küsimine, tagasisside, ettepanekud) - horisontaalne e. lateraalne (samal tasandil: probleemide lahendamine, koordineerimine, konfliktide lahendamine, kuulujutud) Allapoole suunatud kommunikatsioon - Kõige suurem vajadus näib olevat tööga seotud info järele otseselt ülemuselt ja organisatsiooniga seotud info järele tippjuhtkonnalt. Ülespoole suunatud kommunikatsioon - Tavaliselt küsimuste esitamise, tagasisside andmise, ettepanekute tegemise eesmärgil. Sel on positiivne mõju töötajate moraalile ja hoiakutele. Tähtsus: 1. Näitab keskkonna vastuvõtlikkust ülevalt alla suunduva kommunikatsiooni suhtes. 2. Kergendab otsuste aktsepteerimist, julgustades alluvaid otsustusprotsessis osalema. 3. Annab tagasisidet ülevalt alla suunduvast kommunikatsioonist arusaamise kohta. 4. Julgustab väärtuslike ideede andmist.
töötamaks inimestega, kellel on kõigil oma eesmärgid ja huvid. Tavaliselt pole projektijuhtidel ametliku võimu, kuid nende töö põhiosa moodustab teiste inimeste mõjutamine. Edu saavutamiseks on neil vaja läbirääkimis- ja muid sotsiaalseid oskusi ning lisaks analüütilist mõtlemist probleemide lahendamiseks ja kaasava/osaleva juhtimise põhimõtete tundmist. Kindlasti ei piisa projekti edu saavutamiseks vaid projektijuhi pädevustest ning vaja on ka organisatsiooni toetust tippjuhtkonnalt ja ressursse. Ilma pingutuse ja pühendumiseta ei muutu midagi. Kanter (1983) on veendumusel, et kaasaegse organisatsiooni muutmiseks peab muutuse algataja omama teatud mõjutamisoskuste komplekti (power skills portfolio), et ületada vastuseis ja apaatsus seoses uue ideega. Boddy, Buchanan (1992) toovad projektijuhile vajalike läbirääkimis- ja sotsiaalsete oskuste näidetena: paindlikkus ja järjekindlus ootamatute võimaluste
- alla ( tegevussuunad, eesmärgid, distsipliin, käsud) - üles (küsimine, tagasisside, ettepanekud) - horisontaalne e. lateraalne (samal tasandil: probleemide lahendamine, koordineerimine, konfliktide lahendamine, kuulujutud) Allapoole suunatud kommunikatsioon - Kõige suurem vajadus näib olevat tööga seotud info järele otseselt ülemuselt ja organisatsiooniga seotud info järele tippjuhtkonnalt. Ülespoole suunatud kommunikatsioon - Tavaliselt küsimuste esitamise, tagasisside andmise, ettepanekute tegemise eesmärgil. Sel on positiivne mõju töötajate moraalile ja hoiakutele. Tähtsus: 1. Näitab keskkonna vastuvõtlikkust ülevalt alla suunduva kommunikatsiooni suhtes. 2. Kergendab otsuste aktsepteerimist, julgustades alluvaid otsustusprotsessis osalema. 3. Annab tagasisidet ülevalt alla suunduvast kommunikatsioonist arusaamise kohta. 4. Julgustab väärtuslike ideede andmist
vijatel oleks võimalus arutada muudatuste ajal tekkivaid probleeme, pakkuda välja lahendusi ja arutada tulnud ettepanekuid. Kindlasti tuleb muutuste ajal jätkata kõigi teiste tavapäraste sisekommunikatsiooni kanalite (nt infole- hed, memod, üritused) kaudu teabe levitamist. Kaaluda tasub ka nende teatavat kohandamist olukorra vajadustele. Infolehte võiks tihedamini välja anda ja elektroonilisele teabele lisada otse tippjuhtkonnalt tulevat infot. Töötajatele võiks luua ka selliseid arvamuse avaldamise kanaleid, kus nad saaksid jääda anonüümseks. Tavapärasele parimate tunnustamise ja auhindamise süsteemile lisaks võiks luua preemiad neile, kes teevad parimaid ettepanekuid muutmiste kava täiendamise ja elluviimise osas. Muutmisprotsessi elluviimine ja juhtimine on pidev õppimisprotsess, kuna pidevalt muutuvat keskkonda arvestades on tegemist liikuva märklaua poole püüdlemisega. Seepärast peab
- ametlik, - mitteametlik. Võrgustikus eristatakse järgmisi sõnumite suundi: - alla ( tegevussuunad, eesmärgid, distsipliin, käsud); - üles (küsimine, tagasisside, ettepanekud); - horisontaalne e. lateraalne (samal tasandil: probleemide lahendamine, koordineerimine, konfliktide lahendamine, kuulujutud). Allapoole suunatud kommunikatsiooni: kõige suurem vajadus näib olevat tööga seotud info järele otseselt ülemuselt ja organisatsiooniga seotud info järele tippjuhtkonnalt. Ülespoole suunatud kommunikatsioon: tavaliselt küsimuste esitamise, tagasisside andmise, ettepanekute tegemise eesmärgil. Sel on positiivne mõju töötajate moraalile ja hoiakutele. Tähtsus: 1. Näitab keskkonna vastuvõtlikkust ülevalt alla suunduva kommunikatsiooni suhtes. 2. Kergendab otsuste aktsepteerimist, julgustades alluvaid otsustusprotsessis osalema. 3. Annab tagasisidet ülevalt alla suunduvast kommunikatsioonist arusaamise kohta. 4. Julgustab väärtuslike ideede andmist.
annaabi.ee 
