tippjuht ka. Tippjuht peab omandama sellised oskused,nagu strateegiline planeerimine,tenuste ja planeerimine juhtimine. Strateegilise juhtimise juurde kuulub organisatsiooni visiooni ja eesmärkide püstitamist. Teenuste ja tegevuste juhtimine katab ülesanded, mida on organisatsioonis vaja teha eesmärkide täitmiseks. Siia kuulub ressursside jagamine, struktuuri kavandamine, protsesside juhtimine ja väljatöötamine. Tippjuhil on vajalik osata ette näha uute meditsiiniliste, farmatseutiliste ja infotehnoloogiliste arengute mõju. Tippjuhil tuleb teha tehnoloogiate seast valik, mis on tõenäölisemalt kõige tulusamad patsientidele ja organisatsioonile. Samal ajal peab silmas pidama keerulist eelarvete ja lepingute süsteemi, et ei kannataks organisatsiooni finantsiline pool. Kuid üks eesmärk on mõlematel organisatsioonidel -osutamise kvaliteediga seotud probleemid
· Esmatasandi juhid ...ulesandeks on juhendada uksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade jargi- · Finantsjuhid · Turundusjuhid · Tootmisjuhid · Personalijuhid · Kvaliteedijuhid · Haldusjuhid 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Esmatasandijuhil on tähtsamad - tehnilised oskused, kuid tippjuhil on põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid suurettevõtte juhil on tähtsaimad - kontseptuaalsed oskused. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2
6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid suurettevõtte juhil peab olema võime näha tervikpilti, mõelda raamistikes ja tegeleda ideedega. Esmatasandijuhil on tähtsamad ja vajalikumad oskused just tehnilised oskused, kuid tippjuhil on põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor (tüki ja tunnitöö), Henry Ford (masssüsteemi loomine,konveieri), Henry Gantt (töötulemustel põhinevat palga- ja preemiasüsteeme). Teadusliku juhtimise 4 põhiprintsiipi: Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks.
Strateegia kujundamine peab olema lihtne ja mitteformaalne. Mingil hetkel on strateegia valmis ja see tuleb ellu rakendada. Strateegia peab olema lihtne, selgelt kirjeldatav ja kergelt mõistetav. Enne mõtle ja siis tegutse. Planeerimise koolkond strateegia on kontrollitud, järjepideva formaalse planeerimise protsessi tulemus. See protsess koosneb selgelt eristatavatest sammudest, millest iga üks on selgelt kirjeldatud ja varustatud sobiva tehnikaga. Vastutus lasub kogu protsessi eest tippjuhil, strateegia elluviimise eest aga planeerimismeeskonnal. Selle protsessi käigus väljatöötavad strateegiad on täielikult valmis, väga üksikasjalikud, neid saab lihtsalt kirjeldada ja viia erinevate töötajateni. Rakendatakse pöörates detailselt tähelepanu eri liiki eesmärkidele, eelarvetele, programmidele ja tegevuskavadele. Positsioneerimise koolkond strateegia all mõistetakse eristuvaid positsioone turul. Võimalik on välja tuua üldised põhivõimalused positsiooni valimiseks
oleks ka klientide, partnerite ja tarnijatega suhtlemise kanal. Kindlasti toimub ka väikseimaski ettevõttes või füüsilisest isikust ettevõtjate tööarvutis mingisugune äriandmete talletamine. On vajalik ja kasulik, kui need andmed moodustaksid mingi süsteemi siin tekib võimalus rakendada lihtsamaid dokumendihalduse programme. Oleks väga efektiivne, kui kliendihaldusega seotud dokumente saaks suurema vaevata liita kohalt on sageli paratamatu, et tippjuhil või omanikul tuleb ühtlasi täita ka IT-juhi rolli. Tegelikult tuleb ka IT-lahenduste valikul ning kasutamisel lähtuda lihtsast analüüsist ning üldtuntud juhtimismeetoditest. Ettevõtja, kes uurib uusi trende ning kuulab kriitilise meelega erinevate IT-konsultantide pakutavaid lahendusi, leiab alati oma äri arendamiseks uusi võimalusi. Ei maksa unustada, et uute lahenduste ärisse toomisel võidavad kõige rohkem
suurem hulk konflikte positiivse lahenduse. Kahjuks ei oska juhid koolitustel kuuldud uusi mõtteviise reaalses elus rakendada. Juhid väidavad küll reeglina, et näevad inimestes ettevõtte põhiressurssi. Kuid konfliktiuuringust järeldub, et alluvad veel ei taju seda. Võib teha järelduse, et inimeste väärtustamisest esialgu Eesti ühiskonnas veel rääkida ei saa. Kuid siiski ollakse sinnapoole teel. Eestis läbi viidud uuringud on näidanud, et tippjuhil on vähe empaatiat. Seda kinnitas ka konfliktiuuring. Otsused, mida langetab juht konfliktsituatsioonis, ei ole sageli eetilised ega ka ettevõtte kasu järgivad. Uuringust selgub, et umbes 70% konfliktidest jääb lahendamata (9). 1.8.2.1 Eesti juhid kasutavad konfliktidega silmitsi olles nn põgenemisstrateegiat. Inimesed loodavad, et konflikt kaob iseenesest, ega proovigi sellega tegeleda. Üldjuhul probleem aga ei kao, kui probleemi põhjusega ei tegeleta.
siseministeerium.ee/valitsemisala-arengukava- 2010-2013) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse koduleht (http://www.smit.ee) Politsei- ja Piirivalveameti koduleht (http://www.politsei.ee alates 01.01.2010) EV Siseministeeriumi koduleht (http://www.siseministeerium.ee/) 3. VALITSUS, MINISTER, MINISTEERIUM, MINISTEERIUMI JUHTIMINE Vabariigi Valitsuse seadus Tippjuhtide konkurentsimudel (http://www.avalikteenistus.ee/public/Kompetentsimudel.pdf) Nimeta 5 kompetentsi, mis tippjuhil kindlasti olemas peaks olema 1) Usaldusväärsus: teenib rahvast, austab avaliku teenistuse eetikat, austab õigusriigi põhimõtteid. 2) Visiooni omamine: kujundab visiooni, selgitab strateegilisi valikuid, seab eesmärgid. 3) Innovaatilisus: arendab ennast, arendab organisatsiooni ja rakendab uuendusi. 4) Eestvedamine: kujundab ja innustab meeskonda, arendab koostöövõrgustikku.
Väljatöötamine lõppema formuleerimisega (ei ole jätkuv protsess) Lihtsad strateegiad, lihtne kirjeldus, kergelt mõistetav Enne mõtle ja siis tegutse - taktika. Planeerimise koolkond Strateegia kujundamine on formaalne, planeeritud protsess. Rohked analüüsid, arvnäitajad, lähteandmed. Analüüs pakub informatsiooni. Planeerimise koolkonna lähtepositsioon Strateegiad on kontrollitud Vastutus protsessi eest tippjuhil Vastutus elluviimise eest planeerimismeeskonnal Strateegiad valmis ja lihtsalt kirjeldatud. Need on rakendatavad Positsioneerimise koolkond Strateegia kujundamine on analüütiline protsess. Valida tuleb põhivõimaluste, kindlate strateegiliste positsioonide vahel. Strateegia on positsioon turul. Positsioneerimise koolkonna lähteseisukohad Eristuv positsioon turul Ühe positsiooni väljavalimine läbi analüütilise kalkulatsiooni Analüütikutel pearoll tulem esitatakse tippjuhile
ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. Tsentraliseerimise või detsentraliseerimise objektiivsed hindamisalused: majanduslikud kaalutlused; organisatsiooni suurus, millest oleneb tehtavate otsuste hulk; ettevõtte tegevuse territoriaalne detsentraliseeritus; organisatsiooni kultuur; niisuguste nüüdisaegsete kontrollimismeetodite ja kommunikatsioonivahendite rakendamine, mis võimaldavad tippjuhil kiiresti teada saada ebaõigest otsusest ja varustada juhte vajaliku teabega. Et töötajate initsiatiivi ja võimeid täielikult ära kasutada, tuleb juhtimist järk-järgult detsentraliseerida, luua selle jaoks eeltingimused personali pidevalt arendades. 94 11. MUUTUSTE JUHTIMINE, ORGANISASTIOONIKULTUUR 11.1. Muutuste olemus Areng on muutus. Muutus võib olla edasiviiv - progress või seisev, tagasiviiv - regress (Loeng)
Postmodernistlikes juhtimise käsitlustes pööratakse põhitähelepanu mõjutamisele ideede ja tegevuse kaudu. Juht peab olema ka liider ning tal peab olema ideesid ja selge visioon organisatsiooni tulevikust. Ta peab motiveerima töötajaid oma eeskujuga ja looma töötingimused, mis vallandaksid töötajate loovuse. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam piisavalt kursis nendes toimuvaga. Seepärast peab tippjuhil/liidril olema eelkõige selge visioon organisatsiooni tulevikust ja ta peab olema suuteline end kehtestama oma isiksuse ja saavutuste kaudu. Tänapäevase juhi ja 82 Clegg, S., Hardy, C. Studing Organization. Theory and Method. Sage, 1999, lk. 185; Alvesson, M., Deetz, S. Doing Critical Management Research. Sage Publications, 2000, lk.10-12 83 Siimon, A., Vadi, M. Organisatsioon ja organisatsioonikultuur. Tartu: TÜ Kirjastus, 1999, lk. 137-139 84 Alvesson, M., DeetZ, S
annaabi.ee 
