Eesti iseseidvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus ohtkultuuri saksatumiseks või venestamiseks ning eesti kultuuri pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. c) kultuurikapitali loomine selle kaudu finatseeeriti kultuuri erinevaid valdkondi ning see omakorda aitas kaasa kultuuri professionaliseerimisele. d) Kutseühingute loomine 1920-ndate aastate alguses hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone. e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. h) Kehtestati Eesti vähemus rahvustele kultuur autonoomia, mille algusel moodustati juudi ja
1925a. Jõuti kultuurikapitali loomiseni, Kultuurikapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sissetuleks jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. Andekamatele määrati riiklikke abirahasid ja suunati neid vajaduse korral välismaale ennast täiendama. 9. Haridus · Koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte, kooskõlastati programmid · Koolireformi teine etapp teostati 1937 lisaks kolmele kooliastmele tekkis nüüd kaks erinevat suunda, nelja klassiline algkool + 5 klassiline progümnaasium+3-klassiline
Õnnestub. Algab vaikiv ajastu. 1938.a laseb Päts teha uue põhiseaduse, olles ise ainuke kanditaat. Võim on tal nii suur, et ka poliitilised vangid ei ohustanud teda. Autoriteetne diktatuur. J.Laidoneril oli kaitsevägi ja halliks kindraliks nim. K. Eenpalu. Eesti kultuur: kuidas vaimulikud inimesed võtsid vastu vaikiva ajastu? Kuidas kultuuri mõjutas? EESTI KULTUUR (plussid ja miinused) + kirjakeele kaasajastamine + tippintelligentsi areng (teadlased) + teaduse areng (Tartu Ülikool) + haridussüsteemis ühtlustus koolipõhimõte + kõrgharidus (kuulsamad näod) L. Kuussepp, T.Lippmaa + kirjandus: Siuru, Arbujad, + kujutav kunst(kubism) + muusika + teatrid + sport Tsensuur Loomevabaduse piiramine Mõõdetundetu süsteemi kiitmine Intelligents tõmbus tagasi Kõrghariduse ülepopulatsioon Liigne tsentraliseerimine EESTI VÄLISPOLIITIKA
Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 · Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. · 1925. a. loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks · Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. · Professionaliseerumisele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt. organisatsioonid. · Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa ja vene mõjudest.
a rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus: -Rahvusvähemused sakslased,venelased,rootslased ja kõik rahvusgrupid,kelle arv ületas 3000 piiri -Õigus kultuuromavalitsuste asutustele -Õigus asutada emakeelseid koole,teatreid,kirjastusi jam *Kultuuriomavalitsuse lõid sakslased ja juudid Kuluurielu üldised arengujooned: *Professionaliseerumine-elukutselised kirjanikud,kunstniku d,muusikud,näitlejad,teatrid,koorid,orkestrid. *Eesti keele kaasajastumine *Emakeelse hariduse laienemine *Tippintelligentsi teke *Haritlaste kutseliitude teke *Kultuurikontaktide laienemine Suunad: *1920aastate algul impressionism,ekspressionism *1920aastate keskel uusrealism *1930aastate II p riigi soositud rahvuslikkus,ajaloo heroiseerimine Iseseisev töö: Õp. Lk 62-63 *Kirjandus-,muusika-,teatri-.kunsti-,haridus-,teaduselu lühiiseloomustus. Kirjanduselu: *Eesti kirjanduselus valitses 1920a algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm.
· Venemaa aktiviseerumine · Inglise-Saksa mereväeleping EV katsed olukorda parandada. · Sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai Balti Antandi aluseks. · Neutraliteedipoliitika- aitas vältida sõna Balti regioonis · üritati Saksamaale läheneda · balansseerumine Kultuur 15.Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. Vihik 1. kultuuri professionaliseerumine- Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuurialal töötades ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult Saksa ja Vene). Domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. 20. aastate algul valitses kirjanduses luule, alates 1925.a nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst, sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Estonia Vanemuine
esialgu koondas vabadussõja veterane. Juhtideks said Andrus Larka ja Artur · Eestikeele kaasajastamine Sirk. Iseloomulik oli juhikultus, rahvaühtsuse propageerimine, kutsekodade · Emakeelse hariduse laienemine eelistamine poliitilistele erakondadele, demagoogilised süüdistused ja · Tippintelligentsi teke lubadused. Saavutasid suure populaarsuse. 1931 aastast sekkuvad poliitikasse. · Kultuurikohtade laienemine Asuti koostama põhiseaduse projekti. Teatrielu keskuseks kuj. Tallinn kolme kutselise teatriga. Estonial oli Põhiseaduse kriis- Sisepoliitilisele ja majanduskriisile lisandus veel silmapaistval roll, muutus rahvusteatriks ning lisaks sõnalavastustele ja põhiseaduse kriis
lõbustusasutuste maksustamisest. kultuuriautonoomia vähemusrahvustele tagatud õigused, et rahvusvähemused oleksid Eesti riigile lojaalsed. Näiteks tagati neile õigus emakeelsele haridusele ning koole peeti riigi poolt ülal. Toetati rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada ametiasutustes oma emakeelt. kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, jes suutsid end kultuurialal töötades ka ära toita ja kelle looming oli komkurentsivõimeline loomevabadus Loovisiksuste tegemisi ei kontrollitud ega avaldatud survet kultuurielule. Kultuuriloojad said tegutseda vabalt, lähtudes vaid oma isiklikest tõekspidamistest.
§18-19. Kultuurielu Riiklik kultuuripoliitika Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. aastal jõuti Kultuurkapitali loomiseni. See kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid maksudest, sissetulek jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. Sellele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Laienesid kultuurikontaktid, valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. Tegutsesid mitmesugused ringid, seltsid ja koorid. 1930. aastate teisel poolel ilmnesid kultuurielus negatiivsed nähtused: kultuuri finantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine.
professionaliseerumisele. Sihtkapitalidest tehtavad väljamaksed võimaldasid erinevate valdkondade loovisiksustel elatuda oma loomingust ning keskenduda loometööle. - Kutseühingute loomine- 1920-ndate aastate algusest hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone (näiteks Eesti Kirjanike Liit jne.). - Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elualade spetsialistide ettevalmistamine, kelledest andekamad said riiklikke stipendiumeid või sadeti välismaale ennast täiendama. - Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vene kultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. - Viljeleti aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri; linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore.
ebasoosingusse sattunud loovisiksused kas vaikiti maha või arreteeriti ja küüditati. Repressioonid. Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. juunil, kuid tõelise hoo omandasid need pärast eesti inkorporeerimist, mil alustas tööd Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD). Kuni 1940. a. lõpuni kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed, mitmed tippintelligentsi esindaja. Kõik nad mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest, mis pandud toime iseseisvas Eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vanlatesse, osa hukati kohapeal. 1941. a. laienes arreteerimine veelgi. Vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi, ka töölisi ja isegi nõukogude aktiviste. Keegi ei võinud olla kindel homses päevas. Ametlikult vangistamistest ei räägitud, see suurenda hirmu veelgi. repressiivpoliitika kulmineerus 1941. a. 14
Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond Hakati läbi viima nõukogulikku kultuurirevolutsiooni. Kooliprogrammi lülitati Marsis-leninism, NSV Liidu ajalugu ja konstitutsioon ning vene keel. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine. Represseeriti endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed ja mitmed tippintelligentsi esindajad. 14. juuni 1941 massiküüditamine Saksa okupatsioon 20-28. augustini toimunud lahingutes alistus sakslastele Tallinn. Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Selle kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus Algas tööstuse ülesehitamine. Põllumajanduses määrati igale talule kohustuslik müüginorm võimaldamaks talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu. 1942 moodustati SSi raames Eesti Leegion 1944
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine,
annaabi.ee 
