IMAGE ZONE, mis avab ja kuvab kujutise automaatsel. 10. Skaneerimise peatamise võimalused: 1) Vajutade juhtpaneelil nuppu CANCEL / RESUME (Katkesta/Jätka) 2) Klõpsake tarkvara HP IMAGE ZONE nuppu CANCEL (Katkesta). 11. Tarkvara HP IMAGE ZONE abil saab fotosid jagada. Fotosid võib üles laadida mõnda võrgus asuvasse fotoalbumisse või fototöötlusteenustesse 12. Selles HP kombainiseadmes on võimalik kasutada järgmisi tindikassettide tüüpe: 1. HP tindiprinteri must tindikassett: * #336 must tindikassett * #338 suuremahuline must tindikassett 2.HP tindiprinteri kolmevärviline tindikassett * # 342 väriline tindikassett * #343 suuremahuline värviline tindikassett 3.HP tindiprinteri fototindikassett * #348 värviline fototindikassett 13. Seadme klaasi puhasamine: 1
lähestikku asuvad punktid moodustavad soovitud kujutise. Nõelad printeri peas asuvad püstises tulbas. Olenemata sellest, et need asetsevad teineteisele väga lähedal, on iga nõel eraldi kontrollitav. Printimispea liigub horisontaalselt mööda paberit, kus igas punktis moodustuvad erinevad nõelte kombinatsioonid. Sellisel viisil läbi värvilindi nõeltega lüües, tekib paberile kujutis. 2. TINDIPRINER Tindiprinteri üheks eeliseks värvilist trükki tehes on hinna ja kvalikteedi suhe, teiste printeritega võrreldes. Seda ei ole siiski soovituslik kasutada dokumentide puhul, mida tuleb kaua säilitada, sest värvid võivad valguse mõjul luituda ja märjaks saades võib värv laiali valguda. Erinevalt teistest printeritüüpidest puudub selle tehnoloogia puhul vahetu mehaaniline kokkupuude prindipea ja andmekandja vahel.
! ! Kuidas andmed printerisse saadetakse? ❖ Vanasti toimus andmevahetus rööpväratiga (vt. pilti)! ❖ Tänapäeval kasutatakse rohkem USB kaableid (ühendatakse arvuti printeriga)! ❖ Võrguprinteritel on sisseehitatud võrgukaart seega arvutiga juhtmega ühendama ei pea! Printimistehnoloogiad ❖ Tooneri põhised printerid! ❖ Vedeltindi printerid! ❖ Tindiprinteri tehnoloogiad (CIJ tindiprinter, DOD printimistehnoloogia)! ❖ Tahke tindi printerid! ❖ Värvi sublimatsiooni printerid! ❖ Printerid, mis ei kasuta tinti (termoprinterid ja UV- printerid) Millistele paberitele saab printida? Neljavärvitrükk - SMYK ❖ Kasutusel trükimasinates ja printerites! ❖ Värvipiltide trükkimiseks! ❖ Cyan - eresinine! ❖ Magenta - purpurviolett! ❖ Yellow - kollane! ❖ Must - key plate
kolmemõõtmelise eseme. Kolmemõõtmelist printimist kasutatakse peaaegu kõigis tööstusharudes: alates ehte- ja meditsiinitööstusest, lõpetades kosmosetööstusega. Kolmemõõtmeline printimine on kasutust leidnud ka arheoloogias väärtuslikest esemetest koopiate valmistamisel. Prinditud detailide mõõtmed on 50×50×50 cm Hind algab 1536,00 eurost Tindiprinter väga harva trükkides võivad printeripead ummistuda. tint on sageli väga kallis. tindiprinteri eluiga on väga piiratud. Lõpuks nad kõik tuhmuvad ja värvitasakaal võib muutuda. võivad printida palju vaiksemalt, peenemalt ja siledamalt. puudub soojendusaeg, Tindiprinterite tint on saadaval kas printeri tootjatelt või vahendajatelt. lisaks laialdlaselt kodus ja kontoris kasutatavatele väiksestele tindiprinteritele on olemas ka professionaalsed tindiprinterid hind jääb printerikeskus.ee andmetel 160 kuni 18 235
andmeid väljastada. 14. Loetle niipalju väljundseadmeid, kui sa tead! Kõlar, videoprojektor, monitor. 15. Milleks kasutatakse plotterit? Plotterit kasutatakse selleks, et prindida välja graafikuid ja joonaseid (laiaformaatiga). 16. Millised eelised ja puudused on maatriks-(nõel-)printeril, tindiprinteril ja laserprinteril! Maatriksprinterite tööiga on pikk ja eelkõige kasutatakse neid kohtades, kus on vaja printida läbi isekopeeruva paberi. Tindiprinteri miinuseks on eelkõige see, et ühe värvi otsa saamisel tuleb vahetada kogu kassett. Laserprinteri suurimaks miinuseks tindiprinteri ees on tema võime printida resolutsiooniga ainult kuni 600 x 600 dpi resolutsiooniga. 17. Mida näitab kuvari värskendussagedus? Värskendussagedus näitab, mitu korda sekundis elektronkiir laotab kuva ülevalt alla (millise sagedusega joonistatakse kogu pilt ekraanil uuesti). Mida kõrgem on
Sisukord 1) Riisvarakomponendi üldiseloomustus 3 2) Milleks kasutatakse 4 3) Töö põhimõte 5 4) Arengulugu 6 5) Printerite võrdlus 7 6) Kokkuvõte 8 7) Kasutatud kirjandus 9 8) Lisa1 10 9) Lisa 2 11 10) Lisa 3 12 Riistvarakomponendi üldiseloomustus Printer on arvuti kirjutav välisseade. See on seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele või mingile muule andmekandjale. Enamasti mõeldakse printerite all arvutist sõltuvaid lisaseadmeid, kuid uuemad saavad hakkama ka ilma arvutiteta. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilu...
Tindiprinterid: Pildi loob lehele printeritint, mis pihustatske paberi kaetavatele kohtadele läbi peenikese düüside. Hetkel on selline printeritüüp parimaks koduprinteriks, kuna võimaldab suhteliselt odavat värvitrüki (värvilised laserprinterid on väga kallid). Sobib ka väikekontorisse ning värvitüki võimaluse tõttu peaksid ühes korralikus kontoris (või arvutiklassis) mõlemad - nii laser kui tindiprinter olema. Kahjuks on tindiprinteri väljatrükk suhteliselt kallis - kulumaterjali hind ühele lehele on tavaliselt 0.5-1 kr. vahemikus (sõltuvalt lehe värviga kaetusest). Ka tindiprinterite puhul kipub toimima suhe - mida kallim printer, seda odavam kasutus. Lisaks tagab kallim printer parema kvaliteedi. Kaasajal toodetakse suhteliselt püsivaid musti tinte, kuid trükitud värviline leht ei talu niiskust - juba mõni üksik lehel sattunud veepiisk rikub pildi. Nõelprinterid: Nimi tuleneb pilti loova trükipea ehitusest
elektrostaatilise laengu. Enne printima hakkamist loeb printer mällu kogu lehekülje, mille puhul vajatakse üsna suurt mälumahtu. Valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväiksed valgusdioodid. Valgustundliku kihiga kaetud pöörlevat trumli valgustamine toimub valgusdioodide süütamisel ja kustutamisel. Sellel tehnoloogia puhul puudub vahetu mehaaniline kontakt prindipea ja andmekandja vahel, pole vaja kasutada värvilinti. Tindiprinteri printimispea Sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehel horisontaalsete ridadena. Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle sammu võrra edasi. Tilgake pritsitakse düüsist välja paberile Jugaprinterite prindipeas paikneb tavaliselt 48-128 tindiotsikut (tindidüüsi). Düüsid on paigutatud rivisse vahekauguse 1/360 tolli või veelgi vähem, mis tagab vajaliku kõrge lahutusvõime. Epsoni poolt välja töötatud Piesomeetod
visata ja uued osta. Tindipottide isetäitmine ja korduvkasutamine viib sageli printeri riknemiseni. Parim on tindiprinterile, kui kasutada tootja originaalpotte. Se juhul garanteeritakse ka printeri korrasolek garantiiajal.Tüüpilisemaid ja levinumaid tindiprintereid on tänapäeval Canoni toodetud eksemplarid. Näiteks PIXMA IP 3000 Tindiprinter on igapäevasteks töödeks kulukas pidada, sest tint maksab kakssada krooni pott ja teda kulub palju. Tindiprinteri omamise argumendiks võiks olla üksnes tegelemine fotograafiaga, sest laserprinteriga fotopaberile trükkida ei saa. Kui printeriga on soov ainult fotosid printida (räägime siis 10×15cm fotodest), siis hetkel pakuvad enamus printerite tootjatest väikseid kaasaskantavaid fotoprintereid, mis kasutavad ka siis sublimatsiooni või tinditehnoloogiat. Sublimatsioonprinterite kulumaterjal on kallim, kuid tulemus on kestvam ja parema kvaliteediga. Väikestes fototindiprinterites
Kui laserprinteris toimublaotamine piki trumlit pöörleva peegelprisma abil ja valgusallikaid on vaid üks, siis LED- printeris on valgusallikaid tuhandeid. Igale punktile trumli pinnal vastab oma valgusdiood, mis lülitatakse sisse või välja vastavalt prinditava kujutise iseloomule. Muus osas on LED-printer t'iesti sarnane tavalise laserprinteriga, kuid keerukate liikuvate osade puudumise tõttu on tema hind madalam laserprinteri omast. JUGAPRINTERID Juga- ehk tindiprinteri tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab palju ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti). Jugaprinteri prindipeas paikneb tavaliselt 48-128 tindiotsikut, mis on paigutatud rivisse teatud vahekaugusega. Prindipea koosneb piesoelektrilisest ma-
· 1938 leiutas ameeriklane Chester Carlson kiirkopeerimismeetodi kserograafia (kuivpaljundusprotsess, mida sageli kutsuti Xeroxiks). · 1969 aastal Gray Starkweather (Websteris Xeroxi uurimiskeskuses) demonstreeris laserkiire kasutamist koos paljundusaparaadiga, et luua laserprinter. · 1976 leiutati tindiprinter, see võttis aega kuni 1988 aastani, et tindiprinter jõuaks tarbijate kodudesse. Hewlett-Parkardiga kes väljastas DeskJet tindiprinteri. · 1979 aastal IBM tutvustab IBM 3800 laserprinterit, mis on võimeline trükkima 20 000 rida minutis. · Mais 1981 Xerox avalikustab printeri Star 8010, riiklikul arvutikonverentsil. See sisaldab: bittraster graafikat, WYSIWYG (What-You-See-Is-What-You- Get) ,,saad, mida näed" tekstitöötlust, hiirt, laserprinterit, kohalikku seltskondlikku keelt, Ethernet (kohtvõrku), tarkvara teksti ja graafika kombineerimist samas dokumendis
printeriga ning see võib põhjustada printeri ekraanile veateade, või valesti teavitada kasutajat, et tindi kassett on tühi. Mõnel juhul võib neid sõnumid ignoreerida, kuid mõned printerid keelduvad printimast sellise veateatega. Näiteks, Epson kasutas kiipi, mis taksitas printeril printida, kui kiip teatas, et kassett on tühi. Ühel juhul aga avastati, et kuigi see veateade esines, printer oleks võimeline printima veel 38% hea kvaliteediga lehti. - Tindiprinteri eluiga, mis kasutab veepõhist tinti, on väga piiratud. Lõpuks nad kõik tuhmuvad ja värvitasakaal võib muutuda. - Tinti, mida kasutatakse tindiprinterites on vees lahustuv. Peale printimist tuleb hoolitseda selle eest, et väiksemgi veetilk lehele ei satuks, sest see võib põhjustada tõsist udustamist. Samuti ka vee-põhised markerid võivad ajada tindi laiali. - Väga kitsad tindi pihustid võivad tihti ummistuda. Puhastamiseks kasutatav tint - kas
annaabi.ee 
