1. Lplik otsus veti vastu htul. 2. Hommikul sin pannkooke kirsimoosiga. 3. Salkkond tallinlasi ja tartlasi puhkas Prnus. 4. Keskkool tellis uusi pinke. 5. Ottki korjas aias tikreid. 6. Kaupluses oli seitset sorti sukavardaid. 7. Kokkki pakkus jahtunud kukleid ja morssi. 8. Septemris algas madalrhkkond. 9. Kristalsed lumehelbed langesid maha. 10. Vrske rim pandi kaussi. 11. Koplis kasvas palju sirgeid kaski ja mitu leppagi. 12. Marssal jlgis sdurite katsumusi. 13. Anni nuttki vaibus, kui kostus ukse kolksatus. 14. Merekaldal oli nha lambaid. 15. Otsustasime minna viimasele seansile. 16. Kalla endale ka kirsimorssi. 17. Tutvusin eelnevalt rahakursiga. 18
.. raamatutegelased ... a) preili Sokk a) kiirabiautoga b) tütar Nella Della b) bussiga c) poeg Johannes c) puuviljakorviga d) kass Parm 11. Isa sai koos lastega jälle suureks, 3. Viplala avastas kõigepealt ... sest nad sõid ... a) härra Blom a) tooreid tikreid b) kass Parm b) punaseid marju c) Johannes c) värvilisi hernekomme d) Nella Della 12. ATLAS oli ... 4. Viplalad saatsid VIPLALA endi hulgast ära, a) kivikuju sest ta ei osanud ... b) Vana - Kreeka vägilase kuju a) jalgpalli mängida c) restorani nimi b) laulda
AS Võhu Vein Liivimaa ja Eesti mõisates hakati tõsiselt veini tootmisega tegelema XIX sajandi teisel poolel. Võhu veinitehas on ehitatud 1967. aastal Lääne Virumaal, Võhu külas ning tänase päevani toodetakse siin peamiselt magusaid ja poolmagusaid veine. Traditsiooniliselt kasutatakse looduslikku ja eeskätt kodumaist toorainet: punast ja musta sõstart, jõhvikaid, õunu, tikreid. 2006. aasta sündmuseks kujunes veinitehase Võhu Vein 100% aktsiate omandamine AS Haljas poolt. See toimus 31. oktoobril. Ettevõtte Haljas kindel majanduslik olukord, oskused ja suur töökogemus lubavad arendada ASi Võhu Vein mitte ainult kohalikul, vaid ka rahvusvahelisel toidukaupade turul, mis tagab Võhu Veini kaubamärgi tugevat edasiliikumist. Naturaalne, parimaist Eestimaa viljadest poolmagus õunaebaküdooniavein. Spetsiaalselt Võhu veinitehase 40
võtta 400-500g suhkrut). Säilivusaeg 6 kuud. Kuivkülmutamiseks asetada täiesti kuivad maasikad ühekordse kihina vahatatud pappalustele ja tõsta sügavkülmutusse. Külmunud marjad pakkida väiksematesse kileottidesse ja need omakorda suurematesse plastikkarpidesse. Säilivusaeg 4 kuud. Minu kodused meetodid Minu kodus sügavkülmutatakse mustikaid, mustsõstraid, punasõstraid, valgesõstraid, õunu, pirne, astelpajuvilju, maasikaid, kirsse ning tikreid. Kuna meil on palju marju ning puuvilju, ei mahu need ühte sügavkülma ära. Lisaks on meil veel külmkirst. Marjad paneme sügavkülma kohe peale korjamist ja puhastamist, kirssidel me kive väja ei võta. Marjad asetame läbipaistvatesse plastkarpidesse. Õunad ja pirnid lõigume viiludeks ning paneme kilekottidesse. Veel valmistame toormoose. Need teeme must- ja punasõstrasegust, mustikatest ja maasikatest. Toormoose valmistame järgmiselt: valime suured ja terved marjad kaalume
hakati sööma kodulindude mune. Mune söödi tavaliselt keedetult, tehti ka munaputru. Munaroog oli siiski pühaderoog, seda valmistati perekonnapidudeks, pühapäeval, või külaliste kostitamiseks. Metsast korjati kõiki tänagi tuntud metsamarju, samuti seeni ja pähkleid ning metsmesilaste mett. 19. sajandil hakati taludes sisse seadma puuviljaaedu ja kasvatama õunu, pirne, kirsse, ploome, kreeke, sõstraid, tikreid, hiljem ka aedmaasikaid ja vaarikaid. Marju söödi värskelt niisama, piima või meega maiuseks. Marju hakati keetma hiljem, kui suhkur maarahvale kättesaadavaks muutus. Jookidest on vanimad mõdu, kali, õlu, kase- ja vahtramahl, hiljem hakati jooma taimeteesid. Paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal Eestis ning valmistatud kas sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis tuntud ja tunnustatud Eesti erinevates piirkondades.
" Metssiga: ,, Röhh, röhh, mis, te tahate, mulle süüa tuua?" Hanna-Liisa: ,, Ei, sa oled rõva, väkk!" Metssiga: ,, Ah, mine sina ka oma jutuga! Ma läen otsin süüa. Hääd aega!" Ilves: ,, Kas te proovite minu piirist üle minna?" Jaan: ,,Eiii... Me otsime hunti siit metsast. Ega sa ei tea midagi?" Ilves: ,, Ei tea! Nüüd palun lubage mul unne jääda. Ma ei jõua teiega taielda, ma olen väsinud." Hanna-Liisa ja Jaan: ,,Head aega!" Karu: ,, Rarrrr!Kas te tahate proovida neid tikreid mis ma just korjasin?" Hanna-Liisa: ,,Okei.. Ma võtaks mõned." Karu: ,, Nii tore, et mul ka kord külalisi on." Hanna-Liisa: ,,Kuule, kui su tikrid nii head on karu. Kas sa mulle oma kasukat ei tahaks laenata? Mul olekski vaja sõbrantsidele näidata midagi uut! ,, Karu: ,,Oi ei!Nüüd palun minge ära! Ma kardan poegade pärast! Ma pean tagasi urgu minema!" Jaan: ,,Goodbye! Oeh, tähendab, head aega!" Õpetaja: ,,Metsas käisid imelikud põksimis hääled.- Põkk-põkk, põkk, põkk-põkk-
Umbrohud tarvitavad suurel hulgal vett ja taimetoitaineid, vähendavad mulla tepmeratuuri, levitavad taimehaigusi ja -kahjureid, varjutavad põõsaid, suurendavad tööjõukulu istandiku hooldamisel ja saagi koristamisel. Karusmarjadest võib teha mahla ja moosi ning neid hinnatakse hea veinimarjana. Maitsva kompoti saab enne valmimist korjatud tikritest. Niisugused marjad säilivad jahedas ruumis isegi kuumutamata vesihoidisena. Värske lauamarjana kasutatakse meil tikreid harva, kuigi neid võiks isegi karpides müüa. Nende kaubanduslik välimus püsib kauem kui teistel marjadel ja seetõttu oleks kaupmeestel neid mugavam müüa. Rahvameditsiinis on soovitatud tarvitada karusmarju värskelt, aga ka mahlana nii kroonilise kõhukinnisuse, sooletegevuse loiduse, ainevahetushäirete kui ka rasvumise korral. Kosmeetikas tehakse purustatud karusmarjadest ja rõõsast- või hapukoorest maske, mis toidavad ja pleegitavad näonahka ja aitavad naha
keerab pea ära, hoiab suud kinni jne). Vastasel juhul on toitmine nn sundtoitmine, mis suurendab ülekaalulisuse ohtu hilisemas eas. Esimene lisatoit on köögi- ja juurviljapüree. Laps peaks olema vähemalt 45 kuud vana. Toitma peab lusikaga. Alustuseks sobivad hästi porgand, kartul, lillkapsas. Esialgu ei soovita kaalikat, naerist, spinatit, peeti, kapsast. Marjadest soovitaksin kodumaiseid vaarikad, mustikad, sõstrad, tikreid, murakaid, jõhvikaid, pohli ja maasikad. Puuviljadest õunu, ploome, pirne, ka banaane, ananasse, kiivisid, virsikuid ja aprikoose. Soovitaksin olla ettevaatlik tsitruselistega. Ei soovita magusaid mahlajooke, eriti punastest marjadest, mis mõjuvad halvasti hambavaabale. Teiseks lisatoiduks, mille andmist võiks alustada 56 kuuselt. Pudru valmistamiseks tuleb alguses kasutada rinnapiima või rinnapiimaasendajat. Alustuseks sobivad riis, tatar, hirss. Hiljem ka kaer, oder, rukis ja nisu. NB
mõnede viljade puhul tuleks mõelda, kas eksisteerib alternatiivseid säilitusviise - nt jõhvikas seisab ideaalselt üle talve jahedas ruumis purgis vee sees - selleks tuleb purk steriliseerida ning vesi keeta ja lasta maha jahtuda, seejärel valada vesi jõhvikatele peale ning purgi kaas (ka steriliseeritud) kinnitada korralikult, kusjuures jõhvikas ei muuda vees seistes maitset ning sobib talvel ideaalselt maiustamiseks, keerutades marju veidi tuhksuhkru sees. Purki saab panna ka pohli ja tikreid, kuid tikrid vajavad säilitamist siirupivees, samuti muudavad tikrid ja pohlad purgis seistes veidi oma värvust ja maitset. Ilma suhkruta säilivad nii keedetud- kui toormoosina ainult pohlad ja jõhvikad, seda tänu neis marjades oleva bensoehappe ja muude hapete soodsale vahekorrale. Kindlasti soovitaks sügavkülmaruumi broneerida astelpajumarjadele, mis on meie laiuskraadil kasvavatest marjadest enim C-vitamiini sisaldavad marjad - neid on talvel hea tee sisse panna või pressida
karjamaal. Säh sulle kooki moosiga- Vanaema tegi pannkooke ja pillas kaks kooki pliidirauale:“Säh sulle kooki moosiga“ütles vanaema ja Peep mõtles, et ta saab nüüd kohe kooki. Jänes põues- Peep mängis Mikuga majade ehitamist ja kui kukk kires, siis ehmatas ja jooksis tuppa. „Sellel poisil on küll jänes põues“, ütles vanaema. Triibulised püksid- „Ära aeda tooreid tikred sööma mine“ ütles vanaisa, „Muidu saad triibulised püksid“. Tikreid Peep ei tahtnud, aga triibulisi pükse tahtis küll... 13 Peep ajab vanaemale kärbseid pähe- Peep tahtis kogelmogelit ja mangus vanaema, et ta ei saa õue mängima ilma kogelmogelita minna ja vanaema ütles, et „Ära aja mulle kärbseid pähe“. Vanaisa veetakse ninapidi- Tallimees lubas vanaisale hobus, kuna oli vaja puid metsast koju vedada. Vanaema arvas, et tallimeest ei tasu uskuda,
Ma tulin ära, jah. Kurat, ega ma Saksamaa eest sõdinud! HEESKA Kelle eest siis? HIRMUS ANTS Sinu, minu, meie eest! Mida sa tahad? HEESKA Ma tahan rahulikult magada ja hommikul ärgata ja õunapuu alla kusele minna ja ma tahan su õe endale naiseks võtta ja ma tahan lapsi ja ma tahan et mu isa ja ema saaks rahulikult pärna all surra ja ma tahan et sa metsast välja tuleks ja ma tahan saunas suga viina võtta ja ma tahan grammofoni ja ma tahan, kurat, mesilase käest nõelata saada, kui ma tikreid nopin, ja ma tahan… HIRMUS ANTS Aga sa ei saa ju. HEESKA Jah, ei saa jah, sest sa oled metsas, keerad kogu meie elu perse. HIRMUS ANTS Ei, mina ei keera. NIKOLAI siseneb koos õega Vabandust, seltsimehed. HIRMUS ANTS Oh, kurat, Kolla sina! PIKK FELIX Nikolai! Me mõtlesime, et sa oled surnud. Suitsu tahad? NIKOLAI Ma ei suitseta. Ja ma pole teile Nikolai. PIKK FELIX Ei noh, põrutada oled sa küll saand. NIKOLAI Kes see naine on? Teie õde või? HIRMUS ANTS Mis asja?
Eestist, kui kohapealne teadmus võiks olla küllaldane. Kindlasti peaks kohalike elanike arvates toetama ja arendama tänavakaubandust (kohalik käsitöö ja värsked aiasaadused), mitte pingsalt nõudeid järgima ja iga müügilauakese eest kõrget tasu küsima. Pärnu parke tahetakse enam kasutusele võtta just üksikisikute müügilettide lubamisega. Näiteks kirjeldas üks vastaja (Anne, 65), kuidas nõukogude ajal eraisik korjas oma aiast tikreid, maasikaid või mustsõstraid ja müüs neid klaasikaupa sealsamas tänaval. Ostjaid leidus alati, sest hinnad olid mõistlikud ja toodang värske. Selle jaoks pole vaja rakendada keerulist lubade taotlemise süsteemi ja paari marja müügi tulumaksustamist. Just vastupidi, see aitaks langetada ka välismaiste kemikaalidega pritsitud ja 42 madalama toiteväärtusega puu- ja köögiviljade hindu. Konkurentsis jäävad kohalikud
Enne seda, kui hakati sööma kodulindude mune, kasutati toiduks mets- ja mereleindude mune. Mune söödi peamiselt keedetult, tehti ka munaputru. Munaroog oli vanadel aegadel pühaderoog. Seda valmistati perekonnapidudeks, pühapäeviti või külaliste kostitamiseks. Metsast korjati metsamarju, seeni ja pähkleid. Metsast saadi ka metsmesilaste mett. 19. sajandil hakati talude juurde rajama puuviljaaedu. Kasvatati õunu, pirne, kirsse, ploome, kreeke, sõstraid, tikreid. Hiljem hakati kasvatama aedmaasikaid ja -vaarikaid. Marju söödi värskelt, piimaga või meega. Kui suhkur muutus maarahvale kättesaadavaks, hakati marju keetma. Jookidest on vanimad: mõdu, kali, õlu, kase- ja vahtramahl. 279 Hiljem hakati jooma taimeteesid. Paljud eesti toidud on tuntud kõikjal Eestis. Need on valmistatud samamoodi või väikeste erinevustega.
mille ees kõrgusid puuderühmad. Vaade sellele oli mõjuv. Aiad rajati maja kõige lähemasse ümbrusesse, nii kujunes tihe side maja ja aia vahel, kus siseruum läks peaaegu märkamatult üle välisruumiks. Seda ideed väljendasid pikka aega ka Euroopa renessanssaiad ja -pargid 15.-17. sajandil. Suuremad aiad olid Hiiumaal Suuremõisas ja Kolga mõisas. Neis oli palju viljapuid - kirsse, õuna-, pirni- ja ploomipuid. Marjaaias mustsõstrad, vähem punaseid ja valgeid sõstraid ning tikreid. Maitsetaimedest aniis, sinep, majoraan. Lilledest tulbid, nartsissid, nelgid, roosid. Suuremates mõisates oli ka roosiaed, ilupõõsaste labürindid ja looklevad lillepeenrad. Iluaed oli taraga ümbritsetud, sissepääs oli värava kaudu. Looduslik muru, keskel tiik. De la Gardie perekonnale kuuluvas Suuremõisas Hiiumaal oli aed suurusega 100x260m (2,6 ha) teede poolt kaheksasse ossa jaotatud. Teid ääristasid kukerpuu- ja sõstrapõõsad. Viljapuuaias leidus 147
annaabi.ee 
