SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega. Mõned seemned on varustatud ka lendkarvadega, nagu ohakas ja võilill: ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kujuga peab olema propellerina langev ese, kas ka tuubi kujuline lennuk võiks lennata? ● Oskab teha ohutuid katseid ja neid planeerida ● Oskab teha kokkuvõtteid katsetest TÖÖÜLESANDED ● Planeerida katse käik
Süstjad, harilikult rootsuta kokkukasvanud viljalehte. Mõnikord lehed paigutuvad vahelduvalt on sigimikud eraldi, aga või männastena püstisel emakakaelad kokku kasvanud. varrel. Ruuduliste viljad on väga erinevad. Liiliate vars ei kasva Marjad, luuviljad, pomerantsviljad, jämedamaks, vaid jääb tiibviljad, kuprad ja kukkurviljad on kõik esindatud. selliseks, nagu on tekkides. Seemnete arv varieerub veelgi Liilialised on rohttaimed. rohkem. ERIOMASED TUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Liilialiste hulgas on rohkesti mürgiseid Õied on hästi arenenud nektaariumiga taimi (ussilakk, maikelluke jne). Tsitruselised on taimed, kellel võib
Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 8 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades Lõuna- Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias, Krimmis jm. Võrsed on peened, lühikesed ja punakad, kaetud heledamate lõvedega, noorelt karvased. Lehed nõrgalt kolmehõlmased, piklikmunajad, südaja alusega, kahelisaagja servaga, pealt läikivad, rohelised, alt helerohelised, sügisvärv kollane. Õied lõhnavad, rohekad, väikestes sarikpööristes, ühe- või kahesugulised. Tiibviljad noorelt punased, 3...4 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud. Talub varju ja pügamist, vastupidav talvele. Noorelt aeglasekasvuline. Paljundatakse seemnetega, annab ka juurevõsu. Saarvaher (Acer negundo) Kuni 20 m kõrgune õhukese, halli tüvekoorega lühiealine, hõreda ja laia võraga ning tihti mitmetüveline puu pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Linnatingimustes võib vanus olla 35-50 aastat. Võrsed sinakad, kaetud härmatisega, koorelõvesid väga vähe
Viljakesta ümbritseb kattelehtedest moodustunud lüdi e kuupula n sarapuu, pöök Tõru- erineb eelmisest viljatüübist nahkjaviljakesta poolest, milline on samuti alusel kokku kasvanud n tamm Pähklike- ühe seemnega vili, arenenud ühe viljalehega sigimikust, seeme pole viljakestaga kokku kasvanud n pärn Sulgviljade tüübid Seemnis- kahest viljalehest arenenud ühepesaline vili, viljakest nahkjas n põõsasmaran Pähklikesetaolised tiibviljad n jalakas, saar Tiibvili- kileja tiiva või tiibadega üheseemneline kuivvili n vaher Lihakad viljad Mari- on mahlakas vili, mille väliskest moodustab tiheda kile, vahe- ja sisekest on väga mahlased ja suhkrute rikkad viinapuud, sõstrad, mustikas Õunvili- hulgaseemneline vili, kus sigimik koos õiepõhjaga areneb lihakaks viljaks n õunapuu, pihlakas, viirpuu Luuvili- viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, mahlakas vahekest ja kivisrakkudest
rippuvas kimbus, õisikutes. harunenud . kaupa. emasõied õisikutes. hõredates rippuvates kobarates. Õied kollakasrohelised. Viljade Vili on Vili on kaksiktiibvili. Vili on kaksiktiibvili. Tiibviljad, 3-4 Vili on suurus, kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili Seemne kohalt vili cm, punased, kaksiktiibvili. kuju, Seemne kohalt vili paksenenud, paksenenud, kaetud Seemne kohalt vili värvus paksenenud, kerajas, tiivaga kuni kerajas, koos näärmekarvad paksenenud, (joonista kerajas, koos 4 cm pikk., tiivaga kuni 4-7 cm ega, kerajas, koos
Kasutatakse haljastuses, lumetõrje- ja vabakujulised hekid. Tatari vaher: Acer tataricum Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast. Eestisse sissetoodud, rohkesti kultuuris. Kõrge põõsas või madal puu. Kõrgus 10m. Põua- ja külmakindel, talub varju ja pügamist. Lehed nõrga kolme hõlmaga, rohelised, kahelisaagja servaga, nõrgalt südaja alusega. Õied rohekad sarikpöörised, healõhnalised, õitseb juunis. Punakad tiibviljad. Puidust valmistatakse muusikariistu ja mööblit. Kasutatakse haljastuses. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis 26. Saarvaher ja hõbevaher Saarvaher: Acer negundo Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Vastupidav linnatingimustele, kuivusele ning üleujutustele. Valgusnõudlik. Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3-7. Lehekesed kollakasrohelised, ebasümmeetrilised, suurte hammaste ja sisselõigetega 5-13cm pikad. Õied kollakasrohelised
stratifitseeritakse. · Käärimismeetod - sobib ainult paksukestaliste seemnete puhul. · Suurematest lihakatest viljadest (õunapuu, pirnipuu, ebaküdoonia viljad) saadakse seeme kätte, kui viljad lõigatakse noaga risti pooleks. See töö on aga võrdlemisi aeganõudev. 27.04.2016 Marje Kask 19 27.04.2016 Marje Kask 20 Seemne eraldamine viljast KUIVVILJAD Kuprad, kaunad, pähklikesed, tiibviljad - eelnevalt kuivatatud ja riidest kotti asetatud vilju pekstakse puunuiaga või muljutakse käte vahel. Siis viljad avanevad ja seemned pudenevad välja. Seemned eraldatakse prahist sõelumise ja tuulamisega. Suurema prahi saab eraldada kotti raputades. Seemned vajuvad koti põhja ja suuremat prahti on pealt lihtne eemaldada. 27.04.2016 Marje Kask 21 Seemne eraldamine viljast OKASPUUDE KÄBID - korjatud käbid hoitakse
95 ILUPUUD Vaher (Acer) Konkreetne liik: Ginnala vaher (Acer ginnala) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 5-7 m, laius 5-8 m Taime välislaadi kirjeldus: Püstise võraga puu, hiljem laiuv Lehed: Lehed sügavalt kolmehõlmased, kahelisaagja servaga, keskmine hõlm suurem ja pikalt teritunud, pealt paljad, tumerohelised, alt helerohelised, paljad, sügisvärvus karmiinpunane Õied või õisikud: Õied rohekad või kollakad, lõhnavad, püstistes pööristes, tiibviljad Õitsemine: mai Liigi eritunnused: vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik Kasvukoha nõuded: Talub vähest varju ja on talvele vastupidav, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust Kasutamine haljastuses: vabakujulised kui ka pügatud hekiks, sobib avalikele haljasaladele Joonis 92. Ginnala vaher (http://www.aiamarket
Emakkond tsönokarpne, kahest viljalehest. Sigimik ülemine, ebavaheseinaga kaheks pesaks jaotatud. Emakakael kaheharulise suudmega, vahel on emakasuue peajas. Nektaariumid hästi arenenud, paiknevad lühikeste tolmukate alusel mügarate või pideva rõngana. Vili – kõder, vahel lühem kõdrake, avaneb kaheks poolmeks, mis eralduvad teineteisest piki vaheseina, alt üles. Mõnedel liikidel on ühe- või hulgaseemnelised suguviljad – lüli- või tiibviljad. Seemned endospermita. Siia kuulub perekond kapsarohi. Naerishein on kuni 1 m kõrgune üheaastane taim, kasvab tihti umbrohuna, harva kasvatatake õlikultuurina. Raps on ühe- või kaheaastane taim, kõrge lehistunud varrega, kasvatatakse õlikultuurina, säilitusjuuri kasutatakse toiduks ja söödaks. Sarepta kapsarohi on üheaastane taim, mida kasvatatakse õlikultuurina ja sinepipulbri saamiseks.
laiad. 18 Lehed: peaaegu hõlmadeta kuni nõrgalt kolmehõlmased, piklikmunajad, 6...10 x 3...7 cm, südaja alusega, kahelisaagja servaga, pealt läikivad, rohelised, alt helerohelised, roodude nurkadest karvased, leheroots 3...5 cm karvane, lehestiku sügisvärv kollane. Õied: lõhnavad, rohekad, väikestes sarikpööristes, ühe- või kahesugulised, VI. Viljad: tiibviljad noorelt punased, 3...4 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud, kaetud näärmekarvadega, 1000 seemne kaal 50 gr., IX-X. Tore põua- ja külmakindel liik haljastuses. Talub varju ja pügamist. Noorelt aeglasekasvuline, hiljem kasvukiirus suureneb. Puidust valmistatakse muusikariistu, mööblit , taarat, väikevahendeid. Paljundatakse seemnetega, annab ka juurevõsu. 21. Kuradipuu ja harilik luuderohi Mandzuuria araalia e
välisringis. Emakkond tsönokarpne, kahest viljalehest. Sigimik ülemine, ebavaheseinaga kaheks pesaks jaotatud. Emakakael kaheharulise suudmega, vahel on emakasuue peajas. Nektaariumid hästi arenenud, paiknevad lühikeste tolmukate alusel mügarate või pideva rõngana. Vili kõder, vahel lühem kõdrake, avaneb kaheks poolmeks, mis eralduvad teineteisest piki vaheseina, alt üles. Mõnedel liikidel on ühe- või hulgaseemnelised suguviljad lüli- või tiibviljad. Seemned endospermita. Siia kuulub perekond kapsarohi. 30 Naerishein on kuni 1 m kõrgune üheaastane taim, kasvab tihti umbrohuna, harva kasvatatake õlikultuurina. Raps on ühe- või kaheaastane taim, kõrge lehistunud varrega, kasvatatakse õlikultuurina, säilitusjuuri kasutatakse toiduks ja söödaks. Sarepta kapsarohi on üheaastane taim, mida kasvatatakse õlikultuurina ja sinepipulbri saamiseks.
välisringis. Emakkond tsönokarpne, kahest viljalehest. Sigimik ülemine, ebavaheseinaga kaheks pesaks jaotatud. Emakakael kaheharulise suudmega, vahel on emakasuue peajas. Nektaariumid hästi arenenud, paiknevad lühikeste tolmukate alusel mügarate või pideva rõngana. Vili kõder, vahel lühem kõdrake, avaneb kaheks poolmeks, mis eralduvad teineteisest piki vaheseina, alt üles. Mõnedel liikidel on ühe- või hulgaseemnelised suguviljad lüli- või tiibviljad. Seemned endospermita. Siia kuulub perekond kapsarohi. Naerishein on kuni 1 m kõrgune üheaastane taim, kasvab tihti umbrohuna, harva kasvatatake õlikultuurina. Raps on ühe- või kaheaastane taim, kõrge lehistunud varrega, kasvatatakse õlikultuurina, säilitusjuuri kasutatakse toiduks ja söödaks. Sarepta kapsarohi on üheaastane taim, mida kasvatatakse õlikultuurina ja sinepipulbri saamiseks. Mõnesid looduslikult kasvavaid ristõielisi kasutatakse majanduslikuks otstarbeks,
Vahel lõpevad võrsed kahe tipupungaga, millised on koonusjad, tömbid, kuni 0,4 cm pikad, lehearmid laiad. Lehed: peaaegu hõlmadeta kuni nõrgalt kolmehõlmased, piklikmunajad, 6...10 x 3...7 cm, südaja alusega, kahelisaagja servaga, pealt läikivad, rohelised, alt helerohelised, roodude nurkadest karvased, leheroots 3...5 cm karvane, lehestiku sügisvärv kollane. Õied: lõhnavad, rohekad, väikestes sarikpööristes, ühe- või kahesugulised, VI. Viljad: tiibviljad noorelt punased, 3...4 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud, kaetud näärmekarvadega, 1000 seemne kaal 50 gr., IX-X. Tore põua- ja külmakindel liik haljastuses. Talub varju ja pügamist. Noorelt aeglasekasvuline, hiljem kasvukiirus suureneb. Puidu erikaal 0,45...0,47 gr/cm³, valmistatakse muusikariistu, mööblit , taarat, väikevahendeid. Paljundatakse seemnetega, annab ka juurevõsu. Mõned sordid: 'Aureo-variegatum'; 'Cuspidata' ('Cuspidatum'); 'Nanum'; 'Rubrum';
annaabi.ee 
