Kuusk EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL KUUSELE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Arvutusvalem: V=(d2L(0,07995+0,00016105L)+0,04948L2)/10000 d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeet Diameeter cm 30 42 48 51 54 60 14 1 15 6 1 16 4 1 17 6 4 18 3 5
Iseseisev töö nr 2 Ülesande eesmärgid 1. Arvutada paberipuidu mahud ruumimeetrites autokoormas virnade kaupa ja koormas kokku. 2. Arvutada virnatäiuse koefitsiendid igale virnale. 3. Arvutada paberipuidu mahud tihumeetrites virnade kaupa ja koormas kokku. 4. Arvutada virnatäiuse keskmine kogu koorma kohta virnade mahtude järgi kaalutud keskmisena. 5. Arvutada praagi kogused tihumeetrites virnade kaupa ja koormas kokku. 6. Arvutada praagiprotsendid virnades ja mahu järgi kaalutud keskmisena autokoormas kokku. 7. Arvutada kvaliteetse ehk kaubandusliku puidu mahud virnades ja koormas kokku. 8. Arvutada kvaliteetse puidu koefitsiendid virnades ja mahu järgi kaalutud keskmisena koormas. 9. Arvutada puiduvirnade hinnad ja kogu autokoorma hind. Algandmed Tunnus Väärtus Ühik
HIND* 1241,76 *SUMMA EI OLE TÄPNE RUUDUD LAUDADEKS RUUDUD 1 LAIUS 110 MM PIKKUS 4500 MM 4,5 JOOKSUD 9,09 JM HIND JM 37,00 2,02 LAUDA KOOD 124918 HIND* 336,36 *SUMMA EI OLE TÄPNE JOOKSVAD MEETRID TIHUMEETRITES RISTLÕIGETE KAUPA + HINNATABEL PAKSUS 28 LAIUS 75 HIND 5,5 kr/jm 1000000 TIHUS 476,19 JOOKSU TIHU HIND 2619 kr/tihu Powered by Rajakaz
Troopikaaladel võib metsaraie muuta piirkonna kliimat. MÕISTED Metsatüüp- kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa. Metsamajandus-tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsasus-metsamaade osakaal riigi pindalast. Puiduvaru-mingi maa-ala metsas olev muidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Puidu juurdekasv-puidu kogus, mis teatud piirkonnad ühe aasta jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites aastas ühe pindalaühiku kohta. Arvestuslank- metsa korraldamise juhendiga kehtestatud eeskirjade järgi arvutatud uuendusraiega ühe aasta jooksul raiutav pindala.
EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL MÄNNILE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Dia- Arvutusvalem: V=(d2L(0,0799+0,000146L)+0,0411L2)/10000 mee- d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeetrites; L- palgi pikkus detsimeetrites ter Palgi pikkus detsimeetrites cm 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 6 0
tsiili, peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. suurimad kalakasvatajad: 90% aasias hiina india indoneesia. 10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, angoola, namiibia, argentiina; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid. Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud kummipuu, korgitamm. 3) Metsamajandus metsa istutamine, hooldamine, sanitaar-, harvendusraie.
Suure järvistu piirkond (Kanada, USA) Lehtmetsade ala: kaitseotstarve; toodangus väike osatähtsus: Lääne-Euroopa, Briti saared, Prantsusmaa Alpideni jne. Sekvoia e mammutipuu - USA lääneosa Vihmametsade alad : Amazonase madalik, Guinea lahe rannik ja Kongo nõgu, Malai saarestik - Indoneesia. Metsavarude hindamine A) hektarite arvutamine : metsasus(%) = metsade pindala/kogu pindalaga *100% Eestis metsasus 50% ja kasvab B) Puiduvaru arvestus tihumeetrites Kaasaegne metsamajandus Arenenud riikides on tänapäeval hästi toimiv metsamajandus ja -tööstus. Puit kasutatakse täielikult ja töödeltakse lõpptoodanguni välja. Paljud riigid, kelle metsavarud on kasinad ostavad puitu sisse, kuid seda teevad ka metsarikkad riigid nagu Soome ja Rootsi, et oma puiduvarusid säilitada. Kõige tulemuslikumalt töötavad Põhjamaade metsafirmad. Uustööstusmaade metsaklastrid on nõrgemini arenenud.
Kalakaubandus maailmas ei ole globaliseerunud. Enamik kalapüügist (5/6) läheb siseturule. Eksporditakse töödeldud kala ja kalajahu loomasöödaks.Peamised eksportijad on Venemaa, Norra, Island, Hispaania, Protugal, Tsiili, Peruu, Jaapan, Kanada. MESTSAMAJANDUS Metsamajandus tegeleb: 1. Puidu varumisega 2. Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 3. Puidu töötlemisega Metsavarude hindamise kriteeriumid: 1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda). Metsade kasutusvaldkonnad 1. Toodangu tootmine inimese tarbeks (mööbel, küte, paber) 2. Keskkonna otstarbeline mets (atmosfäär, niiskus, erosioon) 3. Inimestele esteetilise tähtsusega (puhkus, loomaliigid) Metsade geograafiline levik maal Ekvatoriaalsed ihmametsad Kasvavad kiiresti ja lopsakaks
Üleseisnud 115,7 210 141,6 160,4 627,7 Keskmine 75,8 151,1 125,4 75,5 427,8 Kokku 227,4 453,2 376,3 226,5 1283,4 Tagavara jaotus kasvukohatüüpide järgi 500 450 Tagavara tihumeetrites 400 350 300 250 200 150 100 50 0 Jänesekapsa Mustika Tarna Naadi
Statistikaülesanne “Metsaraie” Õpetajale Eesti on tuntud oma maagilise looduse ning liigirikkuse pärast, kuid samuti on levinud metsade laialdane raie ning kogu selle ilu maatasa tegemine. Kui suures mahus raiet teevad erametsaomanikud võrreldes RMK-ga ning kas metsa üldse on vaja raiuda? ÜLESANNE 1 1.1. Eelteadmised: Eeldab internetist vastuse otsimise võimalust. 1.1.1. Millistes mõõtühikutes mõõdetakse puitu (ühik!)? Tihumeetrites(tm) 1.1.2. Mida tähendab majandatav mets? Mets, mida uuendatakse, kasvatatakse, kasutatakse ja kaitstakse. Metsade majandamisega tegelevad nii erametsaomanikud kui riik, kes haldab riigimetsi. 1.1.3. Mida tähendab metsa juurdekasv? Ühel kindlal maa-alal aasta jooksul juurde kasvanud puidu maht. 1.2. Lahenda ülesanded kasutades 2015.aasta metsastatistika andmeid kogu raiest, lageraiest, kogu metsa juurdekasvust ja majandatava metsa juurdekasvust. Arvutus
1. katseala: D = 0,425H + 55,385 2. katseala: D = 0,4269H + 33,359 3. katseala: D = 0,4264H - 2,8864 Joonisel 1, joonisel 2 ning joonisel 3 on graafiliselt esitatud vastavate katsealade regressioonisirged. Joonis 1. Esimese katseala regressioonisirge Joonis 2. Teise katseala regressioonisirge Joonis 3. Kolmanda katseala regressioonisirge 4. Tüvemass ja tagavara Antud kultuuride andmete põhjal sai katsealadele arvutatud ka puude tüvede massid, katsealal puitne mass tihumeetrites ning puistu tagavara (eeldades, et katseala suurus on 95 m2 ning puidu tihedus 387 kg/m3). Saadud tulemused on esitatud tabelis 7. Tabel 7. Tüvemassid I katseala II katseala III katseala Tüvede mass (kg) 17,55 18,41 12,16 Tihumeetrid katsealal (m3) 0,045 0,048 0,031 Puistu tagavara (m3/ha) 4,77 5,01 3,31 Lisa 1
v . = = = 11056 100 100 kg/h w materjali niiskus % G a.k .s . ( 100 + w ) 8957 ( 100 + 80 ) sisekihile G w.s . = = = 16122,6 100 100 kg/h Puidu kulu arvutamiseks tihumeetrites saab kasutada valemit G w.s . G 16122,6 11056 V=Vs + Vv = + w.v. = + = 37,5 tm/h Qs Qv 693 778 Q s = 693 kg/m 3 sisekihi tihedus Q v = 778 kg/m 3 väliskihi tihedus V s - puidu kulu sisekihile, 25,37 tm V v - puidu kulu väliskihtidele, 9,93 tm Puidu erikulu 1 m 3 plaatide valmistamiseks
43 kontserdi-, kino- ning video- ja audiotoodangut pendelränne - liikumine elukoha ja suhteliselt massiliselt (tööstustootmise põhimõttel) valmis kaugel asuva töökoha vahel. 61 tav tootmissüsteem. 15 puidu keskmine aastane juurdekasv - puidu ko megalopolis vt. hiidlinn gus, mis teatud piirkonnas ühe aasta jooksul MERCOSUR - Lõuna Ühisturg ( Southern Common juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites (m3) Market): Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uru aastas ühe pindalaühiku kohta. 102 guay vabakaubandusliit. 37 puiduvaru - mingi maa-ala metsas olev puidu merevoorim ees - teiste riikide kaupa vedav riik, hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. 102,106 kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbi Põhi - koondnimetus kõrgelt arenenud Euroopa, jaid
Kalakaubandus maailmas ei ole globaliseerunud. Enamik kalapüügist (5/6) läheb siseturule. Eksporditakse töödeldud kala ja kalajahu loomasöödaks.Peamised eksportijad on Venemaa, Norra, Island, Hispaania, Protugal, Tsiili, Peruu, Jaapan, Kanada. METSAMAJANDUS Metsamajandus tegeleb: 1. Puidu varumisega 2. Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 3. Puidu töötlemisega Metsavarude hindamise kriteeriumid: 1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda). Metsade geograafiline levik maal Ekvatoriaalsed vihmametsad Kasvavad kiiresti ja lopsakaks. Majanduslikult ei oma erilist tähtsust, kuid nad on tähtsad ükosüsteemi seisukohalt. Sellised metsad levivad Okeaanias, Ladnia-Ameerikas, Mustas Aafrikas. Lähisekvatoriaalsed metsad
lõikepindalaga hektari tagavarast, T=G/GNORM hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemil juhul võrdleme andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2 Metsamaterjalide mahu määramine Ümarmaterjalid alates pikkusest üle 2 m kuuluvad tükiviisilisele mõõtmisele, ja tihumeetrites (m3) arvestamisele Ümarmaterjalide diameeter mõõdetakse ladvapoolselt otspinnalt koort arvestamata <13 mõõdetakse 1 cm täpsusega >14 mõõdetakse 2 cm täpsusega Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: materjali ladvapoolset diameetrit (cm) materjali pikkust (m) Virnmaterjalid o M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus Saadud maht on rm, (materjal koos õhuvahedega), et saada tm (puhta
Ümar metsamaterjali läbimõõt võetakse peenemast otsast. Päris peen palk algab juba läbimõõdust 8-10 cm. Peenpalk on 14 cm ja enam. Jämepalk 26 cm ja enam (latiks loetakse 3-7 cm läbimõõduga). Palgi pikkus on 4 m ja enam, alla 4 m nim pakkudeks, lühikesi tüvelõikeid nottideks (nt vineeri-, tikutööstuses). Ümarmetsamaterjalil eristatakse veel tüüka, kesk ja ladva osa. Latva mei ei kasutata. Kasutusalast tulenevalt jagatakse veel tarbepuit (mõõdetakse tihumeetrites) ja küttepuit (mõõdetakse ruumimeetrites). Jämedast palkmaterjalist saadakse prussid, keskmisest palkmaterjalist lauda, peenetest spetsiaalsed elektripostid, aialatid, vikati-, hanguvarred. Puitu aga kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina. Poolpalk- pooleks saetud palk. Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk. Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm.
2)kunstlik- kujunemine algas juba aletamisega. Viljakusest räägitakse põhiliselt kultuurtaimede suhtes. Viljakust võib käsitleda kahest asbektist lähtuvalt. Eristatakse potensiaalset ja efektiivset looduslikku või kunstlikku viljakust. Potensiaalne viljakus on mulla viljakuse kvalitatiivne avaldumine mulla omadustes, reziimides, lõimises jne. , efektiiven viljakus on viljakuse kvantitatiivne avaldumine produktsiooni tasemes, mida metsa puhul väljenatakse tihumeetrites, rohumaal heinasaagi suurusena, põllul saagi suurusena (mega või kilodzauli hektari kohta näiteks). Eesti mulla viljakus on langenud viimase 10 aasta jooksul ca 4,7% aastas. MAADE HINDAMINE ehk boniteerimine Hindamissüsteemid võib jagada kolme suurde rühma: 1)muldade viljelusväärtust mõjutavad negatiivsed ja positiivsed tegurid saavad mingi hine, sumeeritakse (pos-neg) ja saadakse mingi summaarne hindepunkt. Erinevtel teguritel on sageli erinev skaala. 2)põhinevad majanduslikul
vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti, milles märgitakse vähemalt: 1) raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku või registrikood ja elu või asukoht; 2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht; 3) metsa, mille raieõigus võõrandatakse, asukoht (kinnistu ja katastriüksuse number); 4) tehtava raie liik; 5) raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites; 6) raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad; 7) kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse raiet lubava märkega metsateatiste numbrid. (7) Raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Raieõiguse
soodustades omakorda kõrbede laienemist. MÕISTED Metsatüüp- metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatübi ja sellel kasvava peapuuliigi poolest Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides) Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites Puidu juurdekasv- Puidu kogus, mis teatud piirkonnas ühe aasta jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites aastas ühe pindalaühiku kohta. Arvestuslank- 10. Energiamajandus 65. Energia liik, selle Kasutamise eelised Kasutamise puudused ja osatähtsus keskkonnaprobleemid Nafta -40% Nafta on suure kütteväärtusega. Puuraukude rajamine merre keeruline; Taastumatu Transportida saab suuri koguseid ammutamise käigus suur oht merevee
Nagu nähtub sellest näitest on konkreetse diameetri ja kõrguse puhul männi vormiarv lähedasem 0,45-le, see on ka loogilisem, sest taolise kõrguse puhul peaks normaalsel männil olema diameeter suurem kui 40 cm. e) Puu vanuse määramine *männaste loendamise teel (okaspuudel ); *juurdekasvupuuri abil Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid alates pikkusest üle 2 m kuuluvad tükiviisilisele mõõtmisele, ja tihumeetrites arvestamisele. Okas- ja lehtpuu ümarmaterjalil mõõdetakse diameeter: a) kuni 13 cm (kaasa arvatud) diameetriga sortimentidel 1 cm täpsusega, kusjuures 0,5 cm -st väiksemaid osi ei arvestata ja 0,5 cm -st suuremaid osi võrdsustatakse 1 cm-ga; b) üle 14 cm -se diameetriga sortimendid mõõdetakse 2 cm täpsusega samadel põhimõtetel eelneva mõõtmisega. Ümarmaterjalide diameeter mõõdetakse ladvapoolselt otspinnalt koort arvestamata.
annaabi.ee 
