Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Suletud, sektsioonidest koosnev (MacGregor-tüüpi) luugikate Näha on sektsioone ühendavad ketid Suletud MacGregor tüüpi luugikate Näha on sektsioone ühendavad ketid. Rattad, millel luugisektsioon liigub, on pesades ja luuk seetõttu tihenditele laskunult veetihedalt suletud. 13 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Luugisektsioonide ühenduskoht Sektsioonide rattad on pesadesse laskunud ja luuk tihenditele vajunult veetihedalt suletud.
KASUTAMINE: 1. Puhasta klaas pigieemaldajaga 2. Võimalusel eemalda happelise vahendiga klaasilt ladestused 3. Viimistle klaasi klaasipuhastajaga 4. Kasuta taastajat vähemalt 20C temperatuuriga ruumis 5. Loksuta Aquapeli ampulli 6. Pigista Aquapeli ampulli käepidemeid kokku avades nii toote 7. Kanna taasataja ampullil oleva aplikaatori abil horisonataalsete ning seejärel vertikaalsete liigutustega ühtlaselt klaasile. 8. Väldi toote sattumist värvipindadele ning tihenditele 9. Poleeri koheselt klaasi pehme paberiga. * Ära lase tootel enne poleerimist kuivada! * Suuremaid pindu töötle osade kaupa. 10. Viimistle klaasi puhta pehme paberiga kuni klaas on ühtlaselt puhas VAN DER GLASS -56c - talvine klaasipesuvedeliku kontsentraat Kontsentreeritud lõhnatu aknapesuvedelik auto tuuleklaasi puhastamiseks. Toode on sinist värvi. Valmistatud metanooli baasil. BLACK PEARL - 05 - Final Finish - kõrgläikepasta - poleerimispasta
..80 cm. · Lauad eraldatakse betoonist hüdroisolatsioonikihiga. · Selle peale pannakse soojustus, näiteks klaasvill 41. Soojustatud põranda ehitamine keldrita hoones (1. korruse põrand) · Põranda alune eelpinnas täidetakse liivaga. · Pinnasesse põranda alla tambitakse 3...4 cm paksune kiht killustikku. · Selle peale pannakse 8 cm paksune raudbetoonplaat. · Raudbetooni peale pannaks hüdroisolatsioonikiht ja 10 cm klaasvilla 42. Nõuded akendele, akende tihenditele Nõuded akendele · Piisav valgustus akende pinnad võetakse akna- ja põrandapinna suhte järgi. Elamutes 1:8...1:10, klassiruumis 1:5, operatsioonisaalis 1:2 · Piisav helipidavus 30...35 db, tänavaäärsel majal 40...45 db · Piisav soojapidavus R0 0,47 m2K/W, selle tagab 3kordne klaas või 2kordne pakettaken, mille üks klaas on soojust peegeldav. · Odav, nägus, kestev · Varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 ruumis). · Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett
19). Selline ühendusviis sobib kasuta- miseks hüdrosüsteemides, kus hüdro- silinder töötab survele. Selle ühenduse eeliseks on see, et ventiili 1 ja töösilindri 2 vaheline rõhulangus võrdub silindri koormusega. Kuna kolvi tihenditele mõjuv rõhk on väiksem, siis on ka nende põhjustatud hõõrdejõud väiksem. Kuid rõhupiiraja 3 paiknemise tõttu enne Sele 9.18 - Kahe liiteavaga vooluhulka vooluhulka reguleerivat ventiili tuleb reguleeriva ventiili tingmärk rõhuregulaator reguleerida vastavalt
Maapinnale toetuv põrand vajab hüdroisolatsioonikihti maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis. Külmemat põrandaosa saab soojaks muuta soojustades soklit seestpoolt vertikaalse 5-10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub 30-40 cm allapoole maapinda. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa paksusega 5-15 cm. 42. Nõuded akendele, akende tihenditele Nõuded akendele Piisav valgustus akende pinnad võetakse akna- ja põrandapinna suhte järgi. Elamutes 1:8...1:10, klassiruumis 1:5, operatsioonisaalis 1:2 Piisav helipidavus 30...35 db, tänavaäärsel majal 40...45 db Piisav soojapidavus R0 0,47 m2K/W, selle tagab 3kordne klaas või 2kordne pakettaken, mille üks klaas on soojust peegeldav. Odav, nägus, kestev Varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 ruumis).
Kompressor, mis käitatakse primaarselt jõuallikalt 2. Kaitseklapp, mis reguleeritakse nõutavale survele süsteemis 3. Manomeeter, mis näitab rõhku süsteemis 4. Resiiver, millesse kogutakse vastaval rõhul olev suruõhu varu 5. Pneumojagaja, mille ül on suunata suruõhk juhitavasse jõuseadmesse ja see tööle rakendada 6. Pneumosilinder 7. Membraan-pneumokamber. Eelised on sujuv lülitus, võimalus energia akumuleerimiseks resiivrisse, madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtsam hooldada, lekkimise korral ei saasta keskkonda. Puudusteks on elementide suured gabariidid, töö ebatäpsus ja reageerimise aeglus lülituse alguses, külmumise oht tänu kondensvee tekkimisele. 23. Kombineeritud juhtimissüsteemid. Muutunud kaasaegsete masinate juhtimissüsteemide igapäevaseks tüübiks. Enimlevinuteks on elektri-hüdraulilised süsteemid, milles hüdroelementide
Maapinnale toetuv põrand vajab hüdroisolatsioonikihti maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis. Külmemat põrandaosa saab soojaks muuta soojustades soklit seestpoolt vertikaalse 5-10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub 30-40 cm allapoole maapinda. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa paksusega 5-15 cm. 42. Nõuded akendele, akende tihenditele · piisav valgustus · piisav helipidavus · piisav soojapidavus · odav, nägus, kestev · varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 õhutusaken ruumis) · akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · siseruumist pestavad (v.a. ühekorruselise elamu puhul) · väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust
juhtivate mehhanismide töö on täpne. Süsteem koosneb kompressorist, mida käiatakse peamootorilt. Puuduseks on tema tööseadiste küllalt suured mõõtmed ja mass suhteliselt väikese õhurõhu tõttu ja torustike võimalik kinnikülmumine madalatel temperatuuridel tingituna süsteemi jäänud niiskusest, töö ebatäpsus. Eelised sujuv lülitus võimalus energia akumuleerimiseks resiiverisse, madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtsam hooldada, lekkimise korral ei saasta keskkonda. Hüdrojuhtimissüsteemid: jagatakse pumbaga ja pumbata süsteemideks. Pumbata süsteemis on kaks silindrit juht ja töösilinder, mis on omavahel ühendatud torustikuga juht ja töösilindri läbimõõdud valitakse sellisel, et väike jõud pedaalil tekitab küllaldase jõu töösilindris. Pumbaga hüdrojuhtimissüsteem koosneb põhimootorilt käiatavast õlipumbast, siiberjaouturist, paagist, õlitorustikust ja töösilindrist. 3
a) sarniir-hoob süsteemid, b) tross ja tross-plokk süsteemid, c) mehhaaniliste ülekannetega süsteemid. 69-Nimetage hüdrauliliste juhtimissüsteemide tüübid tööpõhimõtte järgi. a) pumbata süsteemid ja b) pumbaga süsteemid. 70-Millised on pneumaatiliste juhtimissüsteemide eelised võrreldes hüdrosüsteemidega? Pneumaatiliste juhtimissüsteemide eelised on sujuv lülitus, võimalus energia akumuleerimiseks resiiverisse, madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtsam hooldada, lekkimise korral ei saasta keskkonda. Puudusteks on elementide suured gabariidid, töö ebatäpsus ja reageerimise Hüdrauliliste juhtimissüsteemide eelisteks on nende suur töökindlus ja pikaealisus, töö täpsus, suured arendatavad juhtimisjõud ja seadmete suhteliselt väikesed mõõtmed. Puudusteks aga elementide valmistamise täpsus, töö jäikus, keerukas hooldamine, kõrgendatud nõuded elementide tugevusele ja tihenditele, keskkonnaohtlikkus võimalike lekete
väikesed mõõtmed. PNEUMOJUHTIMISSÜST Koosneb kompressorist, mis käitatakse peamootorist. Kompressor suunab suruõhu läbi kaitseklapi ning õhuniiskuse eraldi ressiiverisse. Ressiivrist suundub suruõhk jaoturisse, mille käepideme pööramisel hakkab liikuma pneumosilindri varb.PUUDUSEKS : suured mõõtmed ning mass väike, võimalik kinnikülmumisoht, töö ebatäpsus. EELISED: sujuv lülitus, võimalus en akumuleerimiseks ressiiverisse, madalad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtne hooldada, ei saasta keskk. PÕHIPARAMEETRID Näitajad mis iseloomustavad tema konstruktiivseid, tehnilisi, tehnoloogilisi võimalusi, kasutusomadusi. Mõõdetavad parameetrid. Võimsus, kaal, mõõtmed, kopa maht, kandevõime, veojõud, täitemaht jne. JÕUDLUS Masina max tootlikus, mis saavutatakse masina pideval töötamisel kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid, head masinisti, hea organiseeritus, nt kopa täitetegur / pinnase kobestusteguriga LÄBIVUS
..112C-ni, seejuures jahutusvedelik läheb harvem keema ja aurumiskadu on väiksem. Ventilaatori käitamise viisi järgi: Pidevlülituses oleva ventilaatoriga Vaba tiivikuga, mida käitataks kas, elektrimootoriga, hüdrauliliselt, õhkajamiga siduriga, õli-viskoossussiduriga. Nõuded jahutusvedelikule: Intensiivne soojusülekanne Madal külmumistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Vähene viskoossus Suur soojusmahtuvus Ei tohi korrodeerida metalle Ei tohi mõjuda sööbivalt tihenditele, voolikutele Peab olema võimalikult vähe tule ohtlik ja mürgine Veermik Veoauto veermiku moodustavad raam, esi ja tagasild, vedrustus, amortisaatorid, rattad ja rehvid. Volvo uuendatud mudelitel FH ja FM on nüüd kokku 3 erinevat alusvankrit: 1) sadulveok 2) veoauto 3) ehitusveok. Veokiseeria on tervikuna kujundatud ühiste komponentide baasil. Ehitusveokit FM tehakse rattavalemiga 6x4, 8x4, 4x4 ja 6x6. Kõigil õhkvedrustusega autodel
b) Tross ning trossplokk juhtimissüsteem c) Mehaaniliste ülekannatega juhtimissüsteem 69-Nimetage hüdrauliliste juhtimissüsteemide tüübid tööpõhimõtte järgi. a) Pumbaga juhtimissüsteem b) Pumbata juhtimissüsteem 70-Millised on pneumaatiliste juhtimissüsteemide eelised võrreldes hüdrosüsteemidega? Sujuv lülitus; võimalus energia akumuleerimiseks ressiiverisse; madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele; lihtsam hooldada; lekke korral ei saasta keskkonda 71-Milleks kasutatakse masinais jälgivat juhtimissüsteemi? Jälgitavat süsteemi kasutatakse nende elementide juhtimiseks, millel on vaja muuta nende asendit, neid selles asendis hoida ning seejärel tagasi tuua algasendisse; samuti kasutatakse nende liikumiskiiruse reguleerimiseks. (nt võimendiga roolisüsteem)
Traktorite hüdrosüsteemis kasutatakse püsiva tootlikkusega(mittereguleeritavad) hammasrataspumpi. Pumba osad on : · Kere · Vedav hammasratas · Veetav hammasratas · Laagripide · Tihendid · Kaas Hammasrattad on valmistatud tappidega ühes tükis. Laagripide on poolsilinder, milles on 4 tapipesa. Et vedelik ei tungiks pumba surveruumist imiruumi, on hammasrataste lauppinnad ja hambatapid ümbritsetud hüdrauliliselt toimivate tihendusdetailidega. Tihenditele mõjub õli rõhk. Kere ja kaane pesades paiknevad kaelused moodustavad vastutõhuruumi, kus rõhk tasakaalustab rõhu pidemetele. Pumba surveotsaku ümbruses hoiab õlirõhk pidet püsivalt vastu hammasrataste hammaste tippusid. Niipea kui hammasrattad ja pide kuluvad, nihkub pide rõhu toimel hammasrataste poole, mis tagab normaalse lõtku. Hüdropaak. Hüdrosüsteemi paak on imitoru kaudu ühenduses pumbaga ja äravoolutoru kaudu jaoturiga.
6 7 Joonis 9.4 Joonisel kujutatud madalsurve abi- või utilisatsioonikatla veetasemenäidik on kraanide 6 ja 8 kaudu ühendatud vastavalt vee- ja auru-ruumiga. Ühendatud anumate põhiomaduse kohaselt on vee tase näidiku keres 1 samasugune vee tasemega katlas. Tikkpoltidega 2 ühendatud näidiku kere 1 ja raami 5 vahele on tihenditele paigaldatud tasapinnaline kuumuskindel klaas 4 (nn “Klingeri klaas”), mis võimaldab veetaset visuaalselt jälgida. Vee taseme muudavad selgemini nähtavaks prismaatilised pikisooned klaasi veepoolsel küljel. Valguse murdumise tõttu tekib efekt, kus veega kokkupuutuv klaasi osa paistab mustana ja auruga kokkupuutuv osa hõbedasena. Näidiku raamile kantakse normaalset, ülemist ja alumist lubatud veetaset markeerivad jooned ja näidikus nähtav veetase