näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla
(F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 2. Betoonide keskkonnaklassid Keskkonnklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit
Täitematerjalid on harilikult inertsed – need ei reageeri vee ega sideainega Täitematerjalidena kasutatkase lihtsaid ja suht odavaid materjale(liiv, killustik, kruus jne) ja need mood. betooni mahust 70-90% Betooni liigitus Sideaine järgi: tsement, silikaat, kips v polümeerbetoon Täitematerjali järgi: betoon tiheda v poorse eritäitematerkaliga (nt samott- täitematerjaliga) Struktuuri järgi: tihebetoon, poornebetoon, mullbetoon, korebetoon Terastikulise koostise järgi: jämeda ja peenteralise täitematerjaliga betoon ja peenteralise täitematerjaliga betoon Tiheduse järgi: tavaline (2100-2600 kg/m3); kerge (<2100 kg/m3); raske (>2600kg/m3) Kivistumistingimuste järgi: normaalkivinemisega, aurutatud betoon, autoklaavbetoon Klassid ja margid Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi
2 normidega. 12 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. Betoonid liigitakse järgmiselt: - sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); - täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samotttäitematerjaliga); - struktuuri järgi - tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; - poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega; - mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; - korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega;
Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla.
Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid tühimikke, mis on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub vee imavus. 4) VEE IMAVUSEKS nim. Materjali omadust imeda endasse vet, kui materjal ise asub vees. Iseloomustatakse veehulgaga mida kuiv materjal suudab endasse imeda. Eristatakse kahte sorti imavust kaaluline ja mahuline. Nt. Graniit 0,5 0,7 % (vee imavus) Tihebetoon 2 8 % Tellised 8 20 % 5) HÜGROSKOOPSUSEKS nim. Materjali võimet imeda endasse niiskust õhust. Vastand mõiste on kuivavus kui palju on materjal võimeline niiskust ära andma. Hügroskoopsete materjalide põhiomadus: nende niiskus sõltub ümbritsevast materjalist/keskkonnast. TERMILISED OMADUSED: 1) KÜLMAKINDLUSEKS nim. Materjali omadust veega küllastunud olekus taluda
-Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega. -Pragude tekkimise võimalus (välditav pingebetooni kasutamisega). -Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes 5. Betooni liigitus Betoone liigitatakse: - sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); - täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samott-täitematerjaliga); - struktuuri järgi -tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; -poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega; -mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; -korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega;
I MATERJALID 1 Betoon 1.1 Liigitus Betoon on ehitusmaterjal, mis saadakse sideaine, vee ja täitematerjalide õigesti koosta- tud segu kivinemisel. Betoone liigitatakse: − sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); − täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon šamotttäitematerjaliga); − struktuuri järgi − tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; − poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstli- kult tekitatud pooridega; − mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; − korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega;
(F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil TERMOSMEETOD kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid: nimelt on tsemendi veega reageerimine, eksotermiline protsess, milles eraldub soojust
survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi tihebetoon korebetoon mullbetoon vahtbetoon gaasbetoon Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindaks jne. betooniks. 25. Betooni tugevus selle määramine ja mõjurid Tugevust kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes
suurem arv kuubikujulise proovikeha survetugevust. 45. 3) Külmakindluse järgi jagunevad betooni külmakindlusklassidesse, tähistatakse nt KK1 (F50) 46. 4) Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse, tähistatakse W2.....W20 47. 5) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne sideaineks. 48. 6)Täitematerjali järgi liigitatakse: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne betoon 49. 7) struktuuri järgi jagunevad tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht ja gaasbetooniks. 50. 8) Otstarbe järgi jagunevad betoonid: konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teedeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindlaks jne betooniks. 51. 25. Betoonisegu plastsus, paigaldatavus- nende määramine ja nende mõjurid 52. BETOONISEGU PLASTSUST iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul
külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivtuhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks 23. Betoonisegu plastsus ja selle määramine BETOONISEGU OMADUSED Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul
· Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. · Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. · Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. · Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. · Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks. 28. Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele- · Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse:
..W 20. Sideaine järgi jaotuvad betoonid: tsementbetoonid, asfaltbetoonid, kipsbetoonid, põlevkivituhk-betoonid jne. Täitematerjali järgi liigitatakse betoonid: killustikbetoonid, 104 kruusbetoonid, räbubetoonid, keramsiitbetoonid, saepurubetoonid jne. Struktuuri järgi jaotuvad betoonid: tihebetoon, korebetoon, mullbetoon – see jaguneb veel vahtbetooniks ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jaotuvad betoonid: konstruktsiooni-betoonid, soojaisolatsiooni-betoonid, tee-ehitusbetoonid, hüdrotehnilised betoonid, tulekindlad betoonid, kiirgustihedad betoonid, happekindlad betoonid jne. 8.2. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seda nimetatakse ka lihtsalt betooniks. Raskebetoon koosneb:
I MATERJALID 1 Betoon 1.1 Liigitus Betoon on ehitusmaterjal, mis saadakse sideaine, vee ja täitematerjalide õigesti koosta- tud segu kivinemisel. Betoone liigitatakse: sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samotttäitematerjaliga); struktuuri järgi tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstli- kult tekitatud pooridega; mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega;
annaabi.ee 
