nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt klavate snadega? Kui vimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema nnetuseks oli ta pranduseks saanud thja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad veti ra. Kuna misad lksid riigile, siis misnikud ei saanud talupegi enam nii palju ksutada. Hakati tpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis thendas, et misnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ra kasutada. Kui talupojal oli siiski misnikuga probleeme, siis vis ta selle le kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad visid jlle natuke inimlikumalt elada, vhemalt nii palju, kui vimalik. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid viksemad, kui misnikel, said nad siiski misnikest rohkem saaki. See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k
1. Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed: Ilias ja Odsseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11
SOTSIAALTEADLASED TSTUSHISKONNAST (nende phimtted) Adam Smith ( 1723-1790) - vabaturumajandusest Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. Rhutas, et vrtusi loob majanduses inimt (nn. t-vrtusteooria). Vabaturumajanduse toetajad vitsid, et turg juhib majandust. Mistsid hukka vliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx (1818-1893) - kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest Kapitalism thendas Marx'i jaoks niisugust tstushiskonda, kus tootmisvahendid (masinad jne.) ja toodang kuuluvad he klassi - kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Oma phiteoses ,,Kapital'' ti ta vlja kapitalistliku tootmise kaks phijoont - vltimatu vajaduse: * toota kasumit * psida konkurentsis
territooriume kuni lplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvimu tekkides silitati vormiliselt riikide liidu ssteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisigus ja kik juhtnrid tulid Moskvast. Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas vimuvitlus liidri koha prast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dugavili) ja Lev Trotski (Brontein). K(b)P peasekretriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmrgiks oli sotsialismi lesehitamine hel maal, mis thendas NSVL-i majanduse ja sjalise taseme jrkjrgulist vrdsustamist kapitalistlike tstusriikidega ning neist lppkokkuvttes arengus mdumist. Stalini ajal kujunes NSVL -is lplikult vlja kommunistlik totalitaarne diktatuur.
vndisse. Sarnase piiritkkega oli kaetud kogu piir Lne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli phjustatud kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mjust Ida-Saksamaa majandusele. Kui aastail 19491962 pgenes Lne-Saksamale vhemalt 4 miljonit inimest, siis 19621989 suutis otseselt le Berliini mri pgeneda ainult 5000 inimest ja ldse Lne-Saksamaale alla 200 tuhande inimese, mis nitab Berliini mri efektiivsust.
teda raha ei huvitanud, muidu poleks ta seda ra peitnud, teda huvitas ainult saada privileegidega inimeseks. ta nagu tahtis vaadata, katsetada kas ta on v mitte. pantija lihtsalt judis ta krva ja kuna ta nkn teda vihkas siis sobis tema kll ja veenis end selega et ta tahb rahaga heategusid teha.ta tleb sonjale et ta ei teinus seda pere heaks vaid iseenda heaks. 8.Mitmeks aastatks misteti raskolnikovsunnitle- 8 aastaks 9.millal toimus raskolnikovi nn. mbersnd ja mida see thendas? tema mbersnd toimus alles sunnitl ja ka mitte kohe. alles siis kui ta hakkas enda mber olevat jlle vrtustama, ngi kike uue pilguga. ta algul ei teinud sonjast vga vlja, ta kll armastas teda ja hoolis temast, aga ikakgi oli kuidagi kskikne. mbersnd toimus siis kui sonja haigeks ji ja raskolnikov teda ei ninud. kui ta teda uuesti ngi, siis toimuski mbersnd. 10. Miks tunnistas raskolnikov oma s esimesena yles Sonjale? - ta tundis sonjaga kontakti
ulatuslikult pllu-mehi, ttute abistamiseks korraldati hdaabitid. Kriis hakkas taanduma alles prast seda, kui Jaan Tnis-soni valitsus tegi 1933.a. otsuse eesti kroon devalveerida. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, sdistades poliitikuid nii vime-tuse prast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv thendas rahva vrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega vikeparteid hinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, svendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lhenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vhenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rh-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi poolsjavestatud rhmi, mis pidid korraldama vlja- astumisi vastaste ritustel
tstnud mristama hakkamisel hanguharud pilve poole, mille peale see ra linud. Pikset teati lvat krgematesse kohtadesse, puudest kige rohkem kuuske. Pikse ajal ei vinud olla palja peaga, sest juuksed tmbavat ikest. Kui keegi oli pikselgi saanud, pidi ta maetama maa sisse, nii et vaid pea vlja ji, mis oli kaasa toonud parema toibumise. Piksenool arvati olevat reaalne fsiline ese. hel juhul kirjeldati seda mmargusena kui klaasiphi, mida sai kasutada ka rahvameditsiinis. Ilmaendena thendas mristamine vihma. Snaseletused Mis on footon? Footon fs kiirguse elementaarosake, elektronmagnetvlja kvant, gammakvant, valguskvant (kiirgusenergia hik).
saarel, ja kogeb erakordne tunne, kui kuulata oma helisid. Ta armastab laadi saarel. Ta on positiivne tuleviku suhtes. Ta on ekstreemne vastumeelsus seapea, "Lord of the Flies", mis derides ja mnitab Simon on hallutsinatsioon. Prast seda kogemust Simon vljub metsa elda teistele, et "koletis", mis langes taevast on tegelikult surnud langevarjur ptud mel. Ta on julmalt tapetud poistest, kes irooniliselt viga teda ka metsaline ja ta tappa oma "tants", kus nad "ripitud ja rebis kell elajas". See thendas, et Ralph, Notsu, Sam ja Eric osalema tapmine. Viimased snad, et Lord of the Flies tles Simon hmaselt ennustanud, et tema surm oli umbes tekkida sellisel viisil. Ajalugu romaan Siimon ise ka ennustab oma surma, kui ta tleb Ralph et ta "saada tagasi kik korras", mis thendab, et kahe neist ainult Ralph salvestatakse. Simon surma esindab kaotus tde, stust, ja tervet mistust. Simon on kige sagedamini tlgendada kui Kristuse figuur, sest tema vime nha lbi eksiarvamus, et
ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. 1217. a. - Otep piiramine, sakslased ldi sealt minema 21. september 1217. a. - Madisepeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse rististta ja vallutas Tallinna. 1219. - 1920. a. - Viduristimine Phja-Eestis (thendas seda, et kik pdsid ise ristida niipalju alasid kui oli vimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool niteks). 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti mberkaudset rahvast ristima. 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning ritas seda vallutada. 1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest. 1224. a. - Sakslased vallutasid Eesti alad tagasi (v.a. Saaremaa) 1227. a. - Vallutati kik Eesti alad ja sellega oli muistne vabadusvitlus
sjalist judu. hiskondliku dnaamika heks oluliseks ilminguks on oligarhia tingimustes ka veel vaesunud endised rikkad. Nad moodustavad n marginaalsete isikute rhma, kes oma pritolu jrgi peaksid olema valitsejad, kuid majandusliku laostumise tttu seda olla ei saa, ja nii puudub neil igasugune positiivne roll hiskonnas. Nagu jrgnevalt selgub kujunevad nad dnamiidiks hiskonna vundamendis. Jrgmiseks valitsemiskorraks on demokraatia. Seda sna tlgitakse tavaliselt vastega rahva vim, demos thendas aga tpsemalt just lihtrahvast. leminek demokraatiale toimub siis, kui vaesel enamusel nnestub kukutada rikkad oligarhid. Ainuke erinevus inimeste vahel, mis oligarhia tingimustes mras inimese sotsiaal-poliitilise staatuse, oli nende jukuse erinevus. Demokraatia teostub juriidiliselt sellega, et thistatakse varanduslikud tsensused, mis piirasid oligarhia korral inimeste osavttu poliitilisest elust. Nd, kus neid piiranguid enam ei ole, on kik hiskonnaliikmed vrdsed ja vrdigustatud vimu teostama