rida simapaistvaid filosoofe, sealhulgas Aristoteles, Archesilaos ja Proklos. · Juba kooli vastuvõtmisel nõuti matemaatika mõningast tundmist. Matemaatika polnud Akadeemias mitte ainult teaduslik propedeutika, vaid tähtis teaduslike uurimiste objekt, millega kooli õpilased tegelesid. Platoni kool on epohh antiikmatemaatikas. · Platoni kooliga liitusid tema sajandi silmapaistvaimad matemaatikud. Suurimad nende hulgas olid Archytas Tarasest, Theaitetos ja Eudoxos. Archytas viiski Platoni matemaatika-probleemide ringi ja tutvustas talle pütaagorlaste filosoofiat. Theaitetos ja Eudoxos olid Platoni õpetajad matemaatikas, tema õpilased aga filosoofias. Nad kõik olid ta sõbrad. Matemaatika uuringute tulemused, mis Platoni koolis saadi, kogus neljanda sajandi lõpul oma töödes kokku Eukleides, eelkõige "Elementides". Proklose teadete põhjal olevat Eukleides ise olnud üks Platoni kooli lõpetanuist.
Platon oli viljakas kirjanik tema dialoogid võib liigitada 4 rühma: 1. noorusea dialoogid (nt "Apoloogia", "Protagoras", "Laches"), milles veel puudub ideede õpetus ja mille sisuks on eetiliste mõistete defineerimine; 2. üleminekuaja dialoogid (nt "Gorgias", "Menon"), milles võib juba näha ideedeõpetuse alget; 3. meheea dialoogid (nt "Politeia", "Symposion", "Phaidon") neis käsitleb ta ideedeõpetust kõige põhjalikumalt; 4. raugaea dialoogid (nt "Theaitetos", "Timaios", "Politikos"), milledes räägib ta teadmusteooriast, loodusfilosoofiast ja õigusfilosoofiast (T. Künnaps "Suured mõtlejad"; lk 3536). Filosoofi teostest on ülevaatlikem "Riik" ("Politeia"), millest võib leida metafüüsikat, eetikat, teoloogiat, pedagoogikat, kunstiteooriat, psühholoogiat ja poliitikat. Kreeka Ateena orjandusliku aristokraatia filosoof. Tema isa põlvnes Kodoronist, aga ema esivanemad olid suguluses Soloniga. 20 aastaselt hakkas Platon
on tegemist” – ka asjaolusid, situatsioone. Kolmas mitmetitõlgitsetav moment on siin see, et sõna “inimene” võib saada mõistetud kui indiviid, aga ka kui grupp, ühiskond või inimsugu. Ajaliselt lähim kirjalik tunnistus selle teesi kohta pärineb Platonilt, kes oli Protagorasest üks põlvkond noorem. Platon käsitleb Protagorase antud väidet kõige ulatuslikumalt oma hilises teoses “Theaitetos” (152a – 179b), kuid seda küsimuseasetuse kontekstis, mis erineb antud loengus eelistatavast. “Theaitetos” on Platoni teos, kus Sokrates oma vestluskaaslastega arutab küsimust – mis on teadmine? Üks vestluskaaslastest pakub teadmisele järgmise definitsiooni: teadmine on taju (aisthesis). Sokrates ütleb sellise definitsiooni peale, et sarnase käsitluse on andnud juba Protagoras oma eespool tsiteeritud lausega. Seega on Protagorase
Nendes esindab Platon preeksistentsi ja surematuse õpetust. Samuti ilmnevad siin ideede õpetuse algmed. 3. Meheea dialoogid “Politeia” (Riik) 6 “Symposion” “Phaidon” “Phaidros” Nendes arendab Platon oma filosoofilise õpetuse peatuuma – ideede õpetust. 4. Raugeea dialoogid “ Theaitetos” “Parmenides” “Politikos” “Timaios” “Nomoi” Siin leiavad käsitlemist Platoni teadmusteooria (“Theatetis”), loodusfilosoofia (“Timaios”), õigusfilosoofia (“Politikos”, “Nomoi”). (2 lk 35-36) 7 2 PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA
Ideedeõpetus. · THALESE TEOREEM: · POLITEIA Riik Sisaldab kõiki Platoni filosoofia · Poolringi piirdenurk on täisnurk. põhiseisukohti. · Tõestas esimesena, et ringi diameeter jagab selle kaheks · PHAIDROS Hinge kolmikjaotus. võrdseks osaks. · THEAITETOS Teadmiste olemusest. · Thales · Küpse ea teosed: Thales · TIMAIOS Loodusfilosoofia. · ANAXIMANDROS · KRITIAS Sisaldab sõnumit Atlantisest 611 546 e.Kr · POLITIKOS Riigimees. · Oli Thalese kaasaegne ja kaaslinlane
Neid võib jagada nelja perioodi. 1. Noorusea dialoogid nt "Apoloogia" (Sokratese kaitsekõne), "Kriton", "Protagoras"; Sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. 2. Üleminekuaja dialoogid nt "Gorgias", "Menon"; "Hippias noorem" ja "Hippias vanem". Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros". Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus
maailm on meid kujundanud seda tunnetama 66. Epistemoloogia Epistemoloogia [epistm + logos] tegeleb küsimustega, mis seonduvad teadmisega. - Mida me võime teada? - Millised on meie teadmiste piirid? - Mis on teadmine? - Kuidas õigustada oma uskumusi? 67. Mis on teadmine? Traditiooniline teadmise käsitlus mõistab teadmist kui õigustatud tõest uskumust. Juba Platon arutles dialoogis Theaitetos teadmise määratluse üle, mille kohaselt on teadmine tõene uskumus koos seletusega sellele, miks see uskumus on tõene µ (meta logou alêthê doxan) 68. Õigustatud tõene uskumus Selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene 3) Sa pead olema õigustatud seda uskuma S teab, et p siis ja ainult siis, kui 1) p on tõene; 2) S usub, et p; 3) S-i uskumus, et p, on õigustatud 69
"Protagoras" - vaidlus sofistidega vooruste üle. "Gorgias" - voorused, nende õpetatavus. Retoorikast ei piisa harimiseks. "Menon" - tunnetuse olemus on meeldetuletamine. "Kratylos" - keelest, selle tähendusest. "Symposion" - võoruspidu, joomapidu. Eros (armastus ilu vastu) on filosoofilisi püüdlusi liikumapanev jõud. "Phaidon" - räägib hinge igavikulisest. Esitab oma ideedeõpetuse. "Politeia" - ehk riik. Kõige ulatuslikum ja sisukam teos. "Phaidron" - esitab oma hinge kolmikjaotuse. "Theaitetos" - tunnetusteoreetiline arutelu (teadmiste oletusest). "Timaios" - loodusfilosoofia. "Kritias" - lõpetamata. Räägib Atlantisest. "Politikos" - ehk riigimees. Vana Platoni poliitilised vaated. "Seadused" - jääb lõpetamata. Riigi eetilised alused, kuidas kasvatada kodanikke. Dialoogi () peetakse tõeliseks filosofeerimiseks - midagi jääb õhku rippuma. Pelgavad lõpetatud süsteemi. Võimalus tuua välja erinevad süsteemid - vestlevad omavahel. Dialoogis jätab otsad lahti.
kogumine · Usaldusväärsed allikad, autoriteedid (isa, ema, · Teaduslik teadmine on põhjendatud tõene (klassi)liider, arst, poliitik, kirikuõpetaja, professor) uskumus · Vaatlused (Plato (Theaitetos); in Mantere, 2008) Uskumus. Uskumine asja õigsusesse on esmane Ebapiisavad selektiivsed vaatlused. (Institutsionaalne teooria turg määrab ettevõtte näo) vajalik tingimus. N. paavst on katoliiklane, pea · N. loomad ja peremehed on sarnased? "Vanamees kassiga"
Selline on minu tagasihoidlik arvamus, mida ma teie soovil olen väljendanud, Jumal teab, kas ka õigesti või valesti". Platoni arvates näeksime tõelist maailma vaid siis, kui me tunnetaksime tõde. Sellisel juhul tuleb seljatada meeleline maailm. Tõe tunnetamine tähendab otsingut mõistuse abil. Niimoodi avastame ideid või üldist, mis on igaühe mõistuses. Kui tunnetada neid ideid, siis annab see ka tõelist teadmist. Lõpuks mõistetakse hüve olemust. Theaitetos ütleb Platoni dialoogis ,,Theaitetos": ,,Mulle näib, et see, kes midagi teab, lihtsalt tajub seda, mida ta teab ning minu arvates ei ole teadmine muud kui taju." Arusaam teadmisest ei olnud Platonil ja Theaitetosel ühesugune. Tänapäeval peetakse tõeseks ja isegi teaduslikuks siiski sellist teadmist, mis on meelte kaudu tajutav. Seda nimetatakse empiiriliseks teadmiseks. Platon ei pidanud meelte kaudu tulevat informatsiooni tõeseks. Tema meelest olid just ideed tõelise teadmise aluseks
Selline on minu tagasihoidlik arvamus, mida ma teie soovil olen väljendanud, Jumal teab, kas ka õigesti või valesti". Platoni arvates näeksime tõelist maailma vaid siis, kui me tunnetaksime tõde. Sellisel juhul tuleb seljatada meeleline maailm. Tõe tunnetamine tähendab otsingut mõistuse abil. Niimoodi avastame ideid või üldist, mis on igaühe mõistuses. Kui tunnetada neid ideid, siis annab see ka tõelist teadmist. Lõpuks mõistetakse hüve olemust. Theaitetos ütleb Platoni dialoogis ,,Theaitetos": ,,Mulle näib, et see, kes midagi teab, lihtsalt tajub seda, mida ta teab ning minu arvates ei ole teadmine muud kui taju." Arusaam teadmisest ei olnud Platonil ja Theaitetosel ühesugune. Tänapäeval peetakse tõeseks ja isegi teaduslikuks siiski sellist teadmist, mis on meelte kaudu tajutav. Seda nimetatakse empiiriliseks teadmiseks. Platon ei pidanud meelte kaudu tulevat informatsiooni tõeseks. Tema meelest olid just ideed tõelise teadmise aluseks
Selline on minu tagasihoidlik arvamus, mida ma teie soovil olen väljendanud, Jumal teab, kas ka õigesti või valesti“. Platoni arvates näeksime tõelist maailma vaid siis, kui me tunnetaksime tõde. Sellisel juhul tuleb seljatada meeleline maailm. Tõe tunnetamine tähendab otsingut mõistuse abil. Niimoodi avastame ideid või üldist, mis on igaühe mõistuses. Kui tunnetada neid ideid, siis annab see ka tõelist teadmist. Lõpuks mõistetakse hüve olemust. Theaitetos ütleb Platoni dialoogis „Theaitetos“: „Mulle näib, et see, kes midagi teab, lihtsalt tajub seda, mida ta teab ning minu arvates ei ole teadmine muud kui taju.“ Arusaam teadmisest ei olnud Platonil ja Theaitetosel ühesugune. Tänapäeval peetakse tõeseks ja isegi teaduslikuks siiski sellist teadmist, mis on meelte kaudu tajutav. Seda nimetatakse empiiriliseks teadmiseks. Platon ei pidanud meelte kaudu tulevat informatsiooni tõeseks
annaabi.ee 
