Voyager 2 Voyager 2 Laigud Neptuunil Tuuled Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. 9 rõngast Nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad, mis on üldiselt väga tumedad, kuid heledamate kohtadega. 1. Triton 2. Nereid 13 kuud 3. Naiad 4. Thalassa 5. Despina Neptuunil on 13 teadaolevat 6. Galatea 7. Larissa kaaslast 12 väikest ja 8. Proteus Triton. 9. Halimede 10. Psamathe 11. Sao 12. Laomedeia 13. Neso Neptuun ja Triton Neptuun ja Triton Neptuuni liigitamine
Kuu nr. Avastamine nimi (1000 km) (päeva) (km) (°) "Voyager 2", rõngas Galle 41,9 15 0 1989 "Voyager 2", VIII Naiad 48,2 0,30 60 0 1989 "Voyager 2", VII Thalassa 50,1 0,31 80 4,5 1989 "Voyager 2", V Despina 52,5 0,33 150 0 1989 "Voyager 2", rõngas Leverrier 53,2 15 0 1989 Lassell, "Voyager 2",
aasta 23. sept.) John Couch Adams Rahvusvaheline vaidlus Mõõtmed ja välimus Ligikaudne läbimõõt: 49 572 km Metaan(särav sinine) vesinikust ja heeliumist. Pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas,tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas Neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Kaaslased 13 teadaolevat kuud(Naiad,Thalassa, Despina,Galatea,Larissa,Proteus,Triton,Nereis,Hali mede,Sao, Laomedeia,Psamathe, Neso, ) Triton (1846a. ...kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas) Proteus(päikesesüsteemi kõige mustema keha,5%) "Voyager 2" 25. august 1989. a atmosfäär on väga tormiline. Suur Tume Laik.(hiiglaslikud atmosfäärikeeristed, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse
rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Kaaslased Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini.Teised kaaslased: Naiad, Thalassa, Despina,Galatea,Larissa, Proteus, Nereis, Halimede Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad.Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad
Voyager 2 25. augustil 1989. aastal, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Neptuunil on 13 teadaolevat kuud. 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Teised kuud: Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Nereid, Proteus, Halimede, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni
(1819-1892) (1811-1877) (1812-1910) Asukoht ja välimus Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Neptuunile annab sinise värvuse metaan. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kaaslased Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km. Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km. Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km. Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km. Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km. Kaaslased Triton, kaugus 355 000 km, raadius 1350 km. Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km. Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. Kaaslased Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km.
kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab päikeselt. Huvitavat Neptuun on saanud nime Vana-Rooma merejumala Neptuuni järgi. Suur Must Laik Hiiglaslik atmosfääri keeris, mis on maakera mõõtu, aga teistsuguse keemilise koostisega. Avastati "Voyager 2" poolt, kuid see oli kadunud 1994. aastaks. Põhjuseks oli Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled, mis ajavad musti laike ning valgeid pilvi ringi. Neptuuni sümbol: Kaaslaste nimed: Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereis, Halimede, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/neptuun_evelin.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba /neptune.html http://nssdc.gsfc.nasa.gov/photo_gallery/photogallery-neptune.html Faktivaramu Tuhat 1000 ja vastust
Atmosfääris puhuvad idast läände tuuled (2000km/h), mis on kõige raevukamad tuuled Päikesesüsteemis. Esinevad suured tormid ja keerised. Atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuurierinevustes pilvede üla- ja alaosade vahel. Temperatuur on -214°C. Ehitus Kaaslased Neptuunil on kolmteist teadaolevat kaaslast: 1. Triton. 2. Nereid. 3. Naiad. 4. Thalassa. 5. Despina. 6. Galatea. 7. Larissa. 8. Proteus. 9. Halimede. 10. Psamathe. 11. Sao. 12. Laomedeia. 13. Neso. Triton ja Nereid Triton on üks päikesesüsteemi massiivsemaid kaaslasi, mille läbimõõt 2760 km. Triton liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Tritonil on omapärane maastik: lämmastikuline lumi, mis "suvel" sulab ja lämmastikulised vulkaanid, aktiivsed, gaasi väljavool on kuni 100 m/s.
Neptuuni 2 suuremat ja kitsamat rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 km kaugusel planeedi tsentrist. On veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Kaaslased Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Lisaks nendele on veel 4 nimetut kuud. Kaaslane Kaugus(000 km) Raadius(km) Avastaja Aeg Naiad 48 29 Voyager 2 1989 Thalassa 50 40 Voyager 2 1989 Despina 53 74 Voyager 2 1989 Galatea 62 79 Voyager 2 1989 Larissa 74 96 Voyager 2 1989 Proteus 118 209 Voyager 2 1989 Triton 355 1350 Lassell 1846
gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju--kaaslase opinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereis, Halimade, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso. 6.Voyager 25.augustil 1989. jõudis automaatjaam ,,Voyager 2 ,,, kulutades sellel 12 aaastat.Juba esimesed ülesvõtted näitasid palju, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline.Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai koheselt nimeks Suur Tume Laik.Kahe tumeda laigu vahel
Pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Proteus on Päikesesüsteemi kõige mustem keha, mis peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5%. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Tabel 1. Neptuuni kaaslased Kaaslane Kaugus Raadius Avastaja Avastusaeg (km) (km) Naiad 48 000 29 Voyager 2 1989. a Thalassa 50 000 40 Voyager 2 1989. a Despina 53 000 74 Voyager 2 1989. a Galatea 62 000 79 Voyager 2 1989. a Larissa 74 000 96 Voyager 2 1989. a Proteus 118 000 209 Voyager 2 1989. a Triton 355 000 1350 W. Lassell 1846. a Nereis 5 509 000 170 G. Kuiper 1949. a
See näitab, et Neptuuni atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuurierinveustes pilvede üla- ja alaosade vahel. Neptuuni kaaslased ja rõngad Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Triitonist räägitakse lähemalt järgmises peatükis. All järgnevalt on ära toodud kõik Neptuuni 8 kaslast: · Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga, ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. · Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Kõige detailsemad pildid lubavad eristada objekte, mis on umbes paarikümnekilomeetrise läbimõõduga. Nagu ka kõikidel teistel hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Kaks kitsast Neptuuni rõngast paiknevad, üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi keskmest. /2, lk 259/ Neptuuni kuud: Triton, Nereid, Proteus, Larissa, Despina, Galatea, Thalassa, Naiad. /2, lk 202/ Erinevused ja sarnasused Hiidplaneedid on kõik üpris sarnased. Nende keskmine tihedus on natukene suurem vee tihedusest. Sellest tulenebki, et planeedid koosnevad peamiselt gaasist. Nii atmosfäärid kui planeedid ise koosnevad peamiselt vesinikust. Ülejäänud gaasidest võib leida heeliumit ja vähesel määral ka metaani ja ammoniaaki. Suure kauguse tõttu Päikesest on hiidplaneetidel väga madal temperatuur. /3/
Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. 3 · Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Triton.[2] Tuntuimad kuud: Maa- kokku 1 kuu- Kuu Marss- kokku 2 kuud- Phobos, Deimos Jupiter- kokku 63 kuud- Io, Europa, Ganymedes, Callisto Saturn- kokku 62 kuud- Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan Uraan- kokku 27 kuud- Miranda, Ariel, Umbriel, Titania, Oberon Neptuun- kokku 13 kuud- Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereid [9] Suurimad kuud võrrelduna Merkuuri ja Pluutoga[19] 7 Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Kuu mass on
Neptuuni on külastanud ainult Voyager 2 25.augustil 1989 aastal. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus mida esakordselt võis uurida 1989. aastal Voyargeri poolt tehtud fotodelt. Maa pealsetest teleskoopidest näeme vaid tillukest rohekat ketast. Neptuuni kaugust Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil ja 1,5 korda suurem kui Uraanil. Neptuunil on 8 teadaolevat kuud ja 7 väikest ja Triton : Naiad, Thalassa, Despina, Galarea, Larissa, Proteus, Triton ja Nereid KÄÄBUSPLANEEDID 1 Ceres on suurim ja esimene avastatud asteroid (väike planeedisarnane taevakeha). Selle avastas 19.sajandi esimesel päeval, 1. jaanuaril 1801 itaalia astronoom ja Palermo observatooriumi direktor Giuseppe Piazzi. Giuseppe Piazzi pidas oma avastust esialgu ekslikult komeediks. Berliini astronoom Johann Bode oli aga kindel, et Piazzi avastas ammu otsitud planeedi. Objekt kadus aga kuni detsembrini vaateväljast
Neptuuni suuruselt teine kaaslane, vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju -- kaaslase pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikessteemi kõige mustema kehaga, ta peegeldab pealelangevast pikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989
minimaalne väline tegevus vm sündmustik, puudub geopoliitiline paradigma, rõhutatakse universaalset ruumi ilma hinnangute panemiseta vms. Vesteldakse elust endast, kvaliteedis, mida tähendab kooselu, kuidas olla õnnelik, mis on looming jne jne. Läheneb mingitele olemiste küsimustele analüütiliselt, toimub metafüüsiline projekt (autor pöördub lugejale poole, räägib kirjutamisest), sisaldab ka vaimukust. Postmodernistlik romaan „Thalassa! Thalassa!“ intellektuaalsed mängud Ivanovi (s. 1971) loomingus oluline skandinaavia temaatika ja teise tsükli tema loomingust moodustab Rakitin (tegevusepaigaks Tallinn). 2 peamist liini. 2 jutustust esinedavad mõlemad üht: „Minu Taani onuke“ ja „Tuhk“. Esimene 1980ndatel eestist lahkunud venelasele, Taanis elav kunstnik, kes üritab saavutada läbimurret uue kunstistiili leiutamisega, põhiküsimuseks immigrandiga seotud küsimused
kujutamine ja loomine. Pole midagi järgi jäänud kergusest ja huumorist, mis loo alguses domineeris. Suurepärane tervik. Mitu paatose tüüpe humoorikast paatosest kuni traagilise kujutamise viisini. ,,Peotäis põrmu" tänane vene kogukond. P. I. Filimonov (1975) ,,Mitteeukleidilise geomeetria tsoon" (2011). Novellikogu ,,Nekroloogide kirjutamise oskus" (2013). Tegemist on ennekõike romaanikirjanikuga. ,,Thalassa! Thalassa! Romaan-imerohi" (2013) - väga mahukas (500lk) romaan. Rullub lahti väga kummaline lugu, kus palju tegelasi, kes kõik puutuvad kokku kummalise sektiga või religioosse liikumisega. Tegemist on omamoodi armastusromaaniga. Romantiline narratiiv ühe osana raamatust. Postmodernistlikus romaanis tavapäraseid võtteid. Ei tegele identiteediküsimustega. See pole tema jaoks kõige kesksem asi. Filimonov konstrueerib oma tegelase kaudu psühholoogilise kirjanduse kujusid
annaabi.ee 
