Testikulaarsed (AOT - astenooligoterotozoospermia, azoo-, aspermia) kriptorhism (mittelaskunud munandid) trauma, põletik operatsioonid, varikotseele spermatosoididevastased antikehad endokriinsed häired ja rasked üldhaigused gonadotoksilised ained (plii, kaadmium...) kongenitaalsed defektid (Klinefelter - 47 XXY - testikulaarne puudulikkus. Tavaliselt azoospermia, kuid väga harva nõrk spermatogenees on olemas ja võimalik TESA/TCSI, agenesia....) erektsiooni ja ejakulatsiooni häired Androloogilised tegurid vanus - spermatosoidite mobiilsus ja morfoloogia ei lange vanusega iga aastaga (1973-1992) langenud spermatosoidide kontsentratsioon 2,6%,
Polütsüstiliste ovaariumide sündroomi korral on LH tase kõrge (kuid mitte alati), puudub LH sekretsiooni rütmilisus ja enamasti on LH/FSH suhe > 2 ning androgeenide tase tõusnud. Günekomastia puhul esinev tõusnud LH tase koos madala testosterooni tasemega viitab munandite funktsioonihäirest tingitud testosteroonipuudusele, kui nii LH kui ka vaba testosterooni tase on tõusnud, siis võib olla tegemist androgeenresistentsusega (testikulaarne feminisatsioon). Ovariaalne tsükkel o follikulaarfaas o ovulatsioonifaas o luteaalfaas o menstruaalfaas Follikulaarfaas Östradiooli ja inhibiin B produktsioon kasvab progresseruvalt areneva folliikli poolt FSH tõus ja LH pulsatsiooni muutus tingib folliikli värbamise 4-5.tsükli päeval; 5-7.päeval valitakse välja üks folliikel, dominantse folliikli küpsemine toimub 8-12
X- ja Y- sugukromosoomid. XX- emane, XY- isane. Igas keharakus on 23 paari kromosoome, kusjuures ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Kromosoomide paari moodustavad ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid (erandiks mehe sugukromosoomid). Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Meestel valmib kahesuguseid sugukromosoome (pooltel spermidel on X-kromosoom, pooltel Y-kromosoom), munarakud sisaldavad ainult X-kromosoome. Soo määramine inimesel ja testikulaarne feminisatsioon: Isassugu on määratud siis, kui Y-kromosoomis on metsiktüüpi SRY-geen (määrab sugu determineeriva faktori TDF-i sünteesi) ja X-kromosoomis metsiktüüpi testosterooniretseptori geen Tfm. Testosterooniretseptori geeni mutatsioonil (tfm) moodustub feminiseerunud isane (esineb testikulaarne feminisatsioon). Suguliiteline pärandumine (ristpärandumine) ristpärandumine (ingl. Cris-cross inheritance)- Suguliitelise pärandumise juht, kus ema tunnus kandub poegadele
kromosoom ja osades emapoolne X-kromosoom (umbes 1:1) Günandromorfid - organismid, kus pool kehast omab isassugutunnuseid (XY vi X0) ja teine pool emassugutunnuseid (XX) 40. Kuidas toimub X-kromosoomi inaktivatsioon? Varases embrüogeneesis seostuvad suvaliselt valitud ühe emassuguraku X-kromosoomile repressorid (inaktivatsioonitsentrisse), takistades kromosoomi inaktiveerumast.. Teine X-kromosoom hakkab inaktiveeruma XIC piirkonnast, kuhu repressorid ei seondunud. 41. Mis on testikulaarne fermentatsioon, barri kehakesed ja frimartism? Testikulaarne feminisatsioon - ilmub mutantne tfm geen isastel. Puudub testosteroni retseptor e. naissootunnused isassootunnuste asemel. Barry kehakesed - X-kromosoomi kondenseerumine toimub praktiliselt kõikides emaslooma somaatilistes rakkudes ning see on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina, mida nim. Barr'i kehakeseks; moodustuvad inaktiivsest X kromosoomist.
androgeenide kasutamise korral, mis viib viljatuseni. Lisaks soolade ja veepeetus, mis viib turse tekkeni. Võib tekkida adenokartsinoom maksas. Androgeenid pidurdavad kasvu laste seas, põhjustavad aknet ja võivad muuta tüdrukud mehelikuks. Androgeene kasutatakse hormoonasendusravis nt meeste hüpogonadismi puhul, kui on hüpofüüsi või testikulaarne haigus. Naistel hüposeksuaalsuse raviks peale munasarjade eemaldamist. K. Vahenõmm 2018 •Metüültestosteroon, testosteroonenanaat –Toime püsib 24 t.-2 nädalat –Mõjutavad meesterahvaste sekundaarsete sugutunnuste arengut –Toimivad transkriptsiooniprotsessidesse –Anaboolne toime (stimuleerivad valkude sünteesi ja ladestumist), positiivne lämmastikubilanss –Kasutatakse meeste sugulise alaarengu korral ja meeste sugufunktsiooni funktsionaalsete häirete ravis.
paari kromosoome, kusjuures ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Kromosoomide paari moodustavad ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid (erandiks mehe sugukromosoomid). Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Meestel valmib kahesuguseid sugukromosoome (pooltel spermidel on X-kromosoom, pooltel Y-kromosoom), munarakud sisaldavad ainult X-kromosoome. Soo määramine inimesel ja testikulaarne feminisatsioon: Isassugu on määratud siis, kui Y-kromosoomis on metsiktüüpi SRY- geen (määrab sugu determineeriva faktori TDF-i sünteesi) ja X- kromosoomis metsiktüüpi testosterooniretseptori geen Tfm. Testosterooniretseptori geeni mutatsioonil (tfm) moodustub feminiseerunud isane (esineb testikulaarne feminisatsioon). 6. Soo määramine lindudel Soo määramine lindudel: Emased on heterogameetsed (ZW) ja isased homogameetsed (ZZ).
teatud juhtudel võib nendevaheline geneetilise materjali vahetumine selleni, et järglased on XX-mehed, kellel puudub Y ning kes kannavad SRY regiooni X kromosoomis. Imetajatel määrab soo Y kromosoomi olemasolu; X0 on naissoost ja XXY on meessoost. TDF puudumisel (= SRY geeni defektsus) avalduvad naistele iseloomulikud sootunnused. Y-liiteline tunnus on nt karvased kõrvalestad. Testikulaarne feminism. TFMi (testosterooni retseptorgeen) defektsuse korral ei kujune välja meestele iseloomulikud sootunnused. TFM on X-liiteline geen ja avaldub alles pärast testiste arengut, sest alles siis toimub testosterooni sekretsioon. Inimene näeb välja nagu naine, ent on geneetiliselt mees. Pole võimeline järglasi saama. 19. Soomääramine erinevatel organismidel.
nais-kui meessuguorganite kudesid, see tuleneb imetajatel primaarse soo determinatsiooni häiretest (nt Y-kromosoomi translokatsioon X-kromosoomi). Pseudohermafrodismi korral sekundaarsed sootunnused ei ühti gonaaditüübiga, see tuleneb sekundaarse soo determinatsiooni häiretest. Näited: Klinefelteri sündroom: 47, XXY (Sry geen X kromosoomis; meessoo tunnused, aga naiselik kehaehitus ja kehv karvakasv), Turneri sündroom 45,X0 (steriilsed naised), testikulaarne feminism (pseudohermafrodism - primaarsed meessuguorganid sekundaarsete naissugutunnustega, puudub testosterooni retseptor), Swyeri sündroom: 46,XY (naissoo tunnused, ei tooda munarakke), naissoo pseudohermafrodism (primaarsed naissuguorganid sekundaarsete mehe sootunnustega, androgeenide üleproduktsioon munasarja või neerupealiste poolt). Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid
68. Kuidas toimub LDL partiklite sisenemine lipiide vajavatesse rakkudesse? Rakud, mille pinnal on retseptorid LDL osakeste jaoks neelavad need klatriiniga kaetud vesiikulitesse. Klatriini eraldumisel moodustuvad endosoomid. Happelise keskkonna toimel retseptorid eralduvad ja liiguvad vesiikulite membraani koostises tagasi rakumembraani, kus toimub LDL sisu kasutamine membraanisünteesil. 69. Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud? Testikulaarne feminisatsioon, mis esineb XY genotüübiga inimestel, kelle fenotüüp on XX. Põhjuseks mutatsioon X kromosoomi AR-geenis, mis kodeerib testosterooni retseptori. 70. Millised võimalused on lipiidide liikumiseks rakus ühest membraanist teise, nimetage lipiide transportivaid valke. Vesiikulitega, monomeertransport (võib olla spontaanne või proteiini assisteeritud) - fosfolipiidide üksikute molekulide liikumine neid transportivate valkude abil. Flipaas
sisaldavad täpselt ühesugust genoomi. Erinevalt diferentseerunud rakkudes on geenide ekspressioon erinev - nad sisaldavad erinevaid mRNA-sid ja seetõttu ka erinevaid sünteesitud valke. MyoD perekonna geenid kontrollivad skeletilihasrakkude eellaste diferentseerumist küpseteks skeletilihasrakkudeks. Diferentseerunud skeletilihasrakk erineb teistest rakkudest paljude iseloomulike valkude sünteesi poolest. Inimesel tuntakse mutatsiooni Tfm (testikulaarne feminisatsioon), mis põhjustab testosterooni retseptori puudumist. Patsiendid on geneetiliselt mehed, normaalsete testosterooni tootvate testistega, väliselt on nad aga naised. Kuna kudedes puudub testosterooni retseptor, siis hormoon ei saa toimida ja kogu sekundaarne e. ekstragonaadne sooline areng toimub naisele iseloomulikult. 2. Rakkude jagunemisvõime vähenemine. 3. Rakkude erinevate diferentseerumisastmete stabiilsus ja nende mittetagasipööratavus
endokriinseid signaale. seal paiknevad fibroblastid, makrofaagid, nuumrakud, lümfotsüüdid 3. Sertoli rakud Toetav ja toitainetega varustamise funktsioon. Vahendavad ka väljaspoolt tulevaid androgeenseid signaale arenevatele seemnerakkudele – otsustab, kes jääb tüvirakuks, kes läheb apoptoosi, kes diferentseerub. 4. Leydigi rakud 1 Paiknevad seemnetorukeste vahel, toodavad testosterooni 5. Müoidsed rakud Makrofaagid + dendriitrakud – testikulaarne immuunsus Peritubulaarsed epiteelirakud (müoidsed rakud, tekitavad peristaltikat, vajalik spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhakestesse. 6. Mis on vere-testise barjäär? Sertoli rakud kinnituvad basaalmembraanile ja tekitavad VTB. VTB jaotab väänilise seemnetorukese basaalseks (spermatogoonid + preleptoteeni spermatotsüüdid) ja adluminaalseks (valendikupoolseks) osaks (kus toimub meioos I, meioos II, spermiatsioon, spermiogenees).
annaabi.ee 
