Testid inglise teaduskeel (1)

3 HALB

Eesti veekasutuse dünaamika,
heitvetest pärinev reokoormus
ja sellega kaasnevad
probleemid
Koostas:
2012
Peamised vee kasutusalad:
Taime ja loomakasvatus
Hüdroelektrijaamades
Toiduainete tootmine
Kõlbliku joogivee tootmine
Tööstustes
Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt
Haridus , tervishoid , majutus
Kaevandamine
Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne
Olme
Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne
2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta)
2000000
1877836,01
1842048,98
1800000
1608414,77
1600000
1400000
1378028,77
1200000
1000000
Vesi kuupmeetites
800000
600000
400000
200000
0
2008
2009
2010
2011
Kust saavad eestlased põhilise osa
joogiveest?
Tallinna ja Narva ühisveevärk saavad oma vee pinnaveest (Ülemiste järvest ja Narva jõest), kõik
teised veevärgid aga põhjaveest. Eestis on vesi maapõues erineval sügavusel, olenevalt
üldgeoloogilistest oludest .
Lisaks on kõikides linnades ja alevikes ja külakeskustes olemas ühisveevärk.
Diagramm asulatevahelistest erinevustest ühiveevärgi kasutamisel :
0,19
0,66
0,99
Paldiski
Tal inn
0,93
Jõhvi
0,97
Tartu
Paide
Haapsalu
Türi
Vasalemma
0,93
0,97
0,95
Vee põhilised reostusallikad
Pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub
Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette
Tööstusvete, mis sisaldab keemilisi ühendeid või kõrvalprodukte, jõudmine
vette
Põhjasetted
Pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide, väetisi või õliprodukte
Happevihmad , mis sisaldavad vääveldioksiide
Naftareostus
Tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi või keemilised ühendid
Reostusained
Vee põhilised reostumisnäitajad
Orgaaniliste ainete sisaldus
Vee keskkond(pH)
Veeõitsengud
Toitainete sisaldus
Vee bakteriaalne reostus
Ebameeldiv lõhn ja maitse
Vee hägusus
Heljumisisaldus
Vee kvaliteedi järk langus
Veekogu kinnikasvamine
Elektrijuhtivus
Värvus
Vee reostuse liigid:
Sekundaarreostus (setetest vette sattunud fosfor )
Erireostus (veereostuse suurus teatava
üksikreostaja (nt elanik , kariloom)
Merereostus (inimtegevuse tagajärjel meredesse ja ookeanidesse sattunud
reoained , reoained võivad merre sattuda maismaa, õhu, põhjavee või otsese reoainete
merre heitmisega).
VEE Reostumise tagajärjed
Nakkushaiguste levik
Veeelustiku hävinemine (väheneb liigiline ökoloogiline koosseis)
Veekogude kinnikasvamine (P ja N ühendite reostus,
vetikate vohamine )
Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni
Mõju inimese toidulauale
(toiduainete valik väheneb)
Rannikualade reostumine
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Reostuskoormus (va Narva EJ
jahutusvesi)/ tonnides
BHT7 937,19
Heljum 3382,93
Püld 109,80
Nüld 1890,33
Vee normaale ületavad veevärkide arvud
seisuga 2011
Raua piirsisaldus  (200 µg/l) oli ületatud 24,4% veevärgis, seal hulgas neljas üle 2000 tarbijaga
veevärgis (Jõhvis, Kohtla-Järve Järve ja Ahtme linnaosades ja Märjamaal).
Mangaani (piirsisaldus 50 µg/l)  oli ületatud 9,1 % veevärkides, sageli samaaegselt raua
liigsusega.
Ammooniumi (piirsisaldus 0,50 mg/l)oli ületatud 2,0 % veevärkides
Kloriidid (piirsisaldus 250 mg/l) olid üle normi 2,1 % veevärkides, neist kolmes veevärgis ilma
teiste piirsisalduste ületamisteta.
Naatrium (piirsisaldus 200 mg/l) oli ületatud 0,4 % veevärkides ja sulfaadid (piirsisaldus 250 mg/l)
- ainult ühes veevärgis.
Peale Narva oli joogivee oksüdeeritavus kõrgenenud üle normi veel  Järvakandis ja Remnikul.
Veeheide heitveeliikide järgi 2011 ( tuhat
kuupmeetrit /aasta kohta)
1800000
1600000
1530364,36
1400000
1200000
1000000
800000
600000
402650,96
400000
200000
158236,77
105775,66
116920,06
21625,31
0
Jahutusvesi
Kokku va jahutusvesi
Kaevandus-vesi
Karjääri-vesi
Reovesi
Sademe-vesi
Heitvee puhastamine
Veepuhastusjaamad
Mehaaniline veepuhastus
Keemiline veepuhastus
Bioloogiline veepuhastus
Immutamine
Filterväljakud
Tehismärgalasüsteemid
Biopuhastus
Anaeroobsed protsessid
Anaeroobne filter
Aeroobsed protsessid
Aktiivmudaprotsess
Biokileprotsess
Biofilter
Biotiigid
Ajalugu
Veeprobleemidega hakati tõsisemalt tegelema 20. sajandi teisel poolel.
Põhjuseks asjaolu, et pärast Teist maailmasõda suurenes veetarbimine 1960.
aastaks ligikaudu kaks korda
Esimest korda arutati globaalseid veeprobleeme 1978. aastal, kui Argentinas
korraldati ÜRO eestvõttel maailma esimene veekonverents
Nüüdseks veeprobleemidega tegeleb mitu rahvusvahelist organisatsiooni:
UNESCO, WMO, UNEP, FAO, IAHS, IAWR jt.
Iga aasta augustis peetakse Stockholmis veenädalat ning alates 1995. aastast
on 22. märtsil tähistatud ülemaailmset veepäeva.
Eesti veekogude olukord
Kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes ka kõige
suuremate pingutuste korral head seisundit saavutada.
Eestis kuulub hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid. Valdav osa
neist saab aastaks 2015 heasse seisundisse, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri
puhul nii häid väljavaateid pole.
Kasutatud allikad
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KK048&ti=VEEV%D5TT+MAAKONNA%2C+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+JA+VEE+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/
Keskkond/06Loodusvarad_ja_nende_kasutamine/10Veekasutus/&lang=2
http://et.wikipedia.org/wiki/Eutrofeerumine
http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=109
http://www.google.com/imgres?um=1&hl=en&safe=off&client=firefox-a&sa=N&tbo=d&rls=org.mozil a:en -
US:official&biw=1024&bih=605&tbm=isch&tbnid=S7_w0TdVyS1EFM:&imgrefurl= http://www.soilcells.com/&docid=A1L
dosCiqCS3dM&imgurl= http://www.soilcells.com/images/DrinkingPol utedWater.jpg&w=500&h=414&ei=KpqmUOfJA4L
K0QXHnoCgAQ&zoom=1&iact=hc&vpx=12&vpy=188&dur=352&hovh=134&hovw=164&tx=139&ty=94&sig=10660271
5046843009998&page=1&tbnh=134&tbnw=164&start=0&ndsp=16&ved=1t:429,r:0,s:0,i:101
http://www.free-power-point-templates.com/water-conservation-powerpoint-template/
http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=1064
http://www.google.com/imgres?um=1&hl=en&safe=off&client=firefox-a&sa=N&tbo=d&rls=org.mozil a:en -
US:official&biw=1024&bih=605&tbm=isch&tbnid=l5RmNpBONkpWpM:&imgrefurl= http://www.elin.ttu.ee/~parveto/Arch i
tec/Nomme/Thematic/Vesi/ joogivesi .htm&docid=flhCQgAyd2VKTM&itg=1&imgurl= http://www.elin.ttu.ee/~parveto/Archit
ec/Nomme/Thematic/Vesi/Ra226. jpeg &w=1890&h= 1337 &ei=c5inUKuRCOGw0QWViIH4Dw&zoom=1&iact=rc&dur=44
8&sig=106602715046843009998&page=1&tbnh=149&tbnw=210&start=0&ndsp=15&ved=1t:429,r
:6,s:0,i:92&tx=154&ty=59
• http://www.biogeoli t.ee/kagu/jvesi.pdf
http://www.google.com/imgres?um=1&hl=en&safe=off&client=firefox-a&tbo=d&rls=org.mozil a:en -
US:official&biw=1024&bih=605&tbm=isch&tbnid=1IX0ulH7TGw8qM:&imgrefurl= http://aidival ik.wordpress.com/2010/07
/23/kana-ja- kratt -
hilinevad/&docid=hXr1qObYnIsLgM&imgurl= http://aidivallik.files.wordpress.com/2010/07/sinivetikas.jpg&w=800&h=568
&ei=wbqoUOjNBdKZhQfyzYH4Bg&zoom=1&iact=hc&vpx=384&vpy=159&dur=4743&hovh=189&hovw=267&tx=160&ty
=111&sig=106602715046843009998&page=1&tbnh=149&tbnw=227&start=0&ndsp=15&ved=1t:429,r:2,s:0,i:77
http://siivi.edublogs.org/vee-reostus/
http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/744
http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/joogivee-terviseriskid.html
http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/joogivesi/Eesti_joogivee_kvaliteet_2011.pdf
http://www.envir.ee/1170
Tänan tähelepanu eest! 