TEST 10 VALGUS II 1. Millise optikariista korral, milline suurendus on oluline? a. Projektor joonsuurendus b. Pikksilm nurksuurendus c. Luup nurksuurendus d. Fotokaamera joonsuurendus 2. Millise suurusega kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. Tasapeegel kujutis on sama suur kui objekt b. Kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt c. Nõguspeegel kujutis on suurem kui objekt 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. Elektri ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis polariseerutud valgus b. Mitme valguslaine liitumine interferents c
· Kujutis on alati vähendatud, näiv ja samapidine. · Kujutis kumerläätses: Kiir, mis läbib optilist keskpunkti ei murdu. Paralleelne optilise peateljega, murdub läbi fookuse. Läheb fookusest läbi, peale murdumist paralleelne optilise peateljega. · Kujutis on suurendatud, ümberpööratud ja tõeline. · Fookuskauguse pöörväärtust nim. läätse optiliseks tugevuseks. Tähis: D ühik: 1dpt · Joonsuurendus kujutise joonmõõtmete suhe eseme joonmõõtmetesse · Nurksuurendus kujutise vaatenurga suhe eseme vaatenurka. Binoklitel on antud nurk suurendus. · Optika haru, mis tegeleb valgusenegria mõõtmisega nim. fotomeetriaks. · Valgusvoog mingis ajaühikus mingit pinda läbiv valgushulk, mida hinnatakse nägemishaistingu pinnal. Tähis: fii ühik: luumer 1lm · Punkt valgusallikas valgusallikas, mille mõõtmeid ei pea arvestama. · Ruuminurk kasutatakse valgusallikast kiirgava valgusvoo erinevates suundades jaotumise kirjeldamiseks
millisiiverit 8. Valge keha peegeldab kõiki värvusi 9. Elektromagnetlained on ristlaine 10. Kui mingi objeks on valges valguses roheline, siis punases valguses on see keha must 11. Sinine silinder laseb läbi sinist värvust 12. Värvus on valguse subjektiivne kirjeldaja 13. Kas on õige väide, et valge valgusele vastab kindel lainepikkus? väär 10. Test 1. Millise opikariista korral milline suurendus on oluline? a. pikksilm nurksuurendus b. luup nurksuurendus c. projektor joonsuurendus d. fotokaamera joonsuurendus 2. Millise suurenduseha kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt b. nõguspeegel on suurem c. tasapeegel on sama suur 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. mitme valguslaine liitmine - interferents b. Elektri- ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasndis - c. valguslainete paindumine tõtete taha - difraktsioon d
8. Must keha neelab kõiki värvusi. 9. Elektromagnetlained on ristlained 10. Kui mingi objekt on valges valguses roheline, siis punases valguses on see must 11. Sinine filter laseb läbi sinist valgus 12. Värvus on valguse subjektiivne kirjeldama 13. Kas on õige väide, et valgele valgusele vastab mingi kindel lainepikkus? Väär Valgus II 1. Millise optikariista korral milline suurendus on oluline? a. Fotokaamera joonsuurendus b. Pikksilm nurksuurendus c. Projektor joonsuurendus d. Luup nurksuurendus 2. Millise suurusega kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. Nõguspeegel kujutis on suurem kui objekt b. Kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt c. Tasapeegel kujutis on sama suur kui objekt 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. Valguslainete paindumine tõkete taha difraktsioon b
optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; paralleelsete kiirte kimbu pikendused koonduvad fokaaltasandis Tõeline kujutus – antud punktis lõikuvad valguskiired ja sinna jõuab valguseenergia. Kui asetada sinna punkti ekraan, tekib ekraanil kujutis. Läätse valem Suurendus Sfäärilised peeglid – läätsedega analoogilised omadused. Koondavale läätsele vastab nõguspeegel ja hajutavale kumerpeegel. Optilised riistad: Luup 10x, Mikroskoop 1000x, Teleskoop (oluline on nurksuurendus) Valguse laineomadused – valgus on elektromagnetlaine. Difraktsioon ehk paindumine. Interferents ehk lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumise amplituudi jaotus. Peegeldumine. Murdumine. Sõltumatu levimine. Dispersioon (murdumisnäitaja sõltuvus lainete sagedusest). Hajumine. Polarisatsioon Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon.
joonsuurenduseks, · kujutise ja objekti vaatenurkade suhet aga nurksuurenduseks ehk lihtsalt suurenduseks. Et optilist tsentrit läbiv kiir oma suunda ei muuda, moodustub sarnaste kolmnurkade paar, kust Neist ühe (tavaliselt kujutise kauguse) saame asendada läätse valemist Näeme, et , kui ning , kui . Joonsuurendus on oluline fotokaamerate ning projektsiooniseadmete korral. Visuaalsel (silmaga) vaatlemisel on tähtsam nurksuurendus. Nurksuurenduse valemid tuletage ise. Kui vaja, vaadake kooliõpikust järele. tähistab nn. "parima nägemise kaugust" - normaalse silma jaoks on cm. Joonsuurendus. A - ese, K - kujutis, L - lääts Valgusjõud iseloomustab kujutise valgustatust objektiga võrreldes. Selle leidmiseks võrdleme objekti heledust kujutise heledusega . Lihtsuse mõttes võtame objektiks mati
Nõguspeegel. Peeglitele kehtivad analoogilised valemid F=R/2 1/a+1/k=1/f=D=2/R Sfäärilistel peeglitel on peegelpinnaks osa kerapinnast ehk sfäärist. Nõguspeeglil on peegelpinnaks kera sisepind, kumerpeeglil kera välispind. Optilised riistad: luup- on lühikese fookuskaugusega positiivne lääts (või läätsede süsteem), mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis. Kui ese asub täpselt läätse fookuses, siis kujutis tekib lõpmatusse. Nurksuurendus avaldub sel juhul valemiga: ,kus f on läätse fookuskaugus ja d on nn. parima nägemise kaugus (selliselt kauguselt vaadataks objekti ilma luubita). Kui luup asub esemele lähemal kui fookuskaugus, on suurendus väiksem. Luupide abil saadavad suurendused küündivad kuni 25-ni. Enamasti suurendus 10x. Maksimaalse suurusega vaatevälja saavutamiseks tuleb silm asetada võimalikult luubi lähedale. Mikroskoop- võimaldab näha väikesest objektist (objektidest), mida enamasti
suurenduseks. Et optilist tsentrit läbiv kiir oma suunda ei muuda, moodustub sarnaste kolmnurkade paar, kust 97 Neist ühe (tavaliselt kujutise kauguse) saame asendada läätse valemist Näeme, et , kui ning , kui . Joonsuurendus on oluline fotokaamerate ning projektsiooniseadmete korral. Visuaalsel (silmaga) vaatlemisel on tähtsam nurksuurendus. Nurksuurenduse valemid tuletage ise. Kui vaja, vaadake kooliõpikust järele. tähistab nn. "parima nägemise kaugust" - normaalse silma jaoks on cm. Joonsuurendus. A - ese, K - kujutis, L - lääts Valgusjõud iseloomustab kujutise valgustatust objektiga võrreldes. Selle leidmiseks võrdleme objekti heledust kujutise heledusega . Lihtsuse mõttes võtame objektiks mati
peatelje vahelise nurgaga. Kasutades peegeldumisseadust, saame leida ka peegeldunud kiire. 50 7.12.4. Optikariistad Optikariistad on seadmed, mis annavad esemetest kas suurendatud või vähendatud kujutisi. Optikariista joonsuurendus sj näitab , mitu korda on kujutise joonmõõde suurem eseme joonmõõtmest. Nurksuurendus sn näitab, mitu korda on vaatenurk läbi optikariista vaadates suurem vaatenurgast palja silmaga vaatamisel. Vaatenurk on nurk, mille all ese paistab. See on eseme äärmistest punktidest tulevate ja silmaläätse keskpunkti läbivate kiirte vaheline nurk. Suuremale nurgale vastab suurem kujutis. Mikroskoop on riist väikeste esemete vaatlemiseks. Mikroskoope võib jaotada optilisteks mikroskoopideks, elektronmikroskoopideks ja teravikmikroskoopideks.
annaabi.ee 
