aastal. Mikrolainekiirguse mõju on uuritud juba aastakümneid nii endises N Liidus kui tõenäoliselt ka teistes suurriikides eesmärgiga mõjutada inimese närvisüsteemi väljastpoolt. On ju võimalik ette kujutada, et riiki sissetungivat vaenlast mikrolainekiirguse mõjul eufooriliselt laulu ja tantsuga vastu võetakse... Nimetatud eksperimendid on muidugi rangelt salajased ja õnneks pole teadusüldsus siiani "positiivsetest" tulemustest kuulnud. Rahvusvahelised tervisekaitsenormid, mis on kehtestatud mikrolainekiirguse doosidele, lähtuvad kiirguse soojuslikust mõjust ja ei arvesta üldse madala nivooga kiirguse bioloogilist efekti. See ala on suures ulatuses olnud entusiastide uurida. Näiteks professor Bertil Persson on uurinud looduslikku radiatsiooni nii põhjapoolusel kui Antarktikas. Muide, 62- aastane äärmiselt vitaalne kuulus teadlane on alati käinud ja käib siiamaani tööl jalgrattaga. Mobiiltelefon on seksi vaenlane
tunnustatud standardiva organi poolt keskkonnastandard – reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundi mõjutavat tegevust või tulemust keskkonnanormatiiv – keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv keskkonnanormatiivid – välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula tervisekaitsenormid, mootorsõiduki heitgaasi saasteained, vedelkütus keskkonnaluba – keskkonnakasutuse eest tasumise aluseks (saastetasu – välisõhk, veekogu, põhjavesi, pinnas, kõrvaldatakse jäätmeid), loodusressursi kasutusõiguse tasu) keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind „Saastaja maksab“ – kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise või saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale, vaid neile, kes saaste põhjustasid
teatud füüsilist pingutust. Kategooriasse IIb kuulub tehnik. Selline tööd, tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus [Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-5/1995]. Töökohal nõutav keskkond Kategooria Ia. Optimaalne temperatuur talveperioodil 20 24ºC, suveperioodil 23 - 25ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%, õhuliikumiskiirus 0,1 - 0,2 m/s. Kategooria IIa. Optimaalne temperatuur talveperioodil 17- 20ºC, suveperioodil 21 - 23ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%,
Kategooria IIa. Optimaalne temperatuur talveperioodil 17- 20ºC, suveperioodil 21 - 23ºC, suhteline õhuniiskus 40 -70%, õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,4 m/s. Kategooria IIb. Optimaalne temperatuur talveperioodil 16- 19ºC, suveperioodil 20 - 22ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%, õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,5 m/s. [Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-5/1999]. Valgustusnõuded: koridor- 100 lx, puhkeruum 100 lx. Valgustus tuleb kujundada selliselt, et see looks sobiva õhkkonna. Kontoriruumi hea nähtavus: üldvalgustus 300 lx, kohtvalgustus 500 lx . Töökoha seisundit On tehtud õhuvahetuse parameetrite iseloomustavad mõõtmised. Sisseehitatud
suveperioodil 21 - 23ºC, suhteline õhuniiskus 40 -70%, 6 õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,4 m/s. Kategooria IIb. Optimaalne temperatuur talveperioodil 16- 19ºC, suveperioodil 20 - 22ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%, õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,5 m/s. [Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja –eeskirjad TKNE-5/1999]. Valgustusnõuded: koridor- 100 lx, puhkeruum 100 lx. Valgustus tuleb kujundada selliselt, et see looks sobiva õhkkonna. Kontoriruumi hea nähtavus: üldvalgustus 300 lx, kohtvalgustus 500 lx . Töökoha seisundit On tehtud õhuvahetuse parameetrite iseloomustavad mõõtmised. Sisseehitatud
Keskonnanormatiivi liigid: • kvaliteet normatiivid • heitenormatiivid • tehnoloogia normatiivid (puhastusseadmed jne.) • tootenormatiivid (kütus, akud jne.) Normatiivid: • Vee normatiivid (joogivee, põhjavee kvaliteedi kohta) • Heitvee ( jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas). • Pinnase normatiivid • Naftasaadustega seotud rajatis • Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad • Mootorsõiduki heitgaasi saasteainete • Vedelkütuse kvaliteedi nõuded • Müra, vibratsiooni, kiirguse ja pühjasetete normatiivid ISO- rahvusvaheline standardi organisatsioon CEN- Euroopa standardi komitee KK alused standardid Eestis: • õhk • vesi • radatsioon • müra • pinnas PTV- on sõnalühend parim võimalik tehnika. See on käitise selline tegutsemisviis, mille juures tootmissüsteem kogu oma
kaitseriided Infrapunakiirgus Mikro- ja raadiosageduslained Mitteioniseeriv kiirgus µ-lained 300 MHz-300GHz Raadiosageduslained(RSL) 300 kHz-300 MHz RSL- antennide väljades, 13000-20000MHz kahjustab kudesid- tekib soojus ja südametöö intensiivistumine Mikro- ja raadiosageduslained Toime organismile Südame löögisagedus suureneb Arütmia Närvirakkude kurnatus Mutgeenne toime Leukeemia, ajukasvaja Tööruumide mikrokliima Reguleerib "Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-5/1995" Rahvatervise seaduse alusel Tööruumide töökohtade mikrokliima näitajate optimaalsed ja lubatavad väärtused Aastaaeg Töö raskus- kerge, keskmine, raske Ajutised ja alalised töökohad Eeskiri Ei laiene allmaa- ja mäetöödele, liikuvatele transpordivahenditele, külmhoonetele, ilma kütteta ehitatud ruumidele Mikrokliima Lubatav mikrokliima on näitajate kombinatsioon, mis pikaajalise või süstemaatilise toime korral inimesele võib
Vibratsiooniga kokkupuude EL töötingimuste uuring 2010-Vibratsiooniga puutub kokku 33% meestest, kuid ainult 10% naistest (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta); Eestis vastavalt 45% ja 18%; Sisekliima • Õhutemperatuur• Õhu relatiivne niiskus• Õhuliikumine • Õhus tolmu kontsentratsioon Alates 01.07.2009.a. ei kehti Eestis Rahvatervise seaduse alusel sotsiaalministri poolt 28.12.1995.a. kehtestatud “Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja – eeskirjad TKNE-5/1995.” Hetkel normid optimaalse ja lubatud mikrokliima kohta puuduvad, lähtuda tuleb standardist. (EVS-EN 15251)(SM on lubanud välja töötada vastavad juhendid, kuid hetkel neid veel ei ole) Õhutemperatuur Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C • Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, töötaja füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast;• Kaebuste suurenemine algab üle 25º C•
· metsanduse, regionaal- ja linnaplaneerimine · ehituse, ehitusmaterjalide ja ehituse kasutatavate toodete valdkonnas. Keskkonnanormatiivid Eestis. · Välisõhu normatiivid · Vee normatiivid (joogivee, põhjavee kvaliteedi kohta) · Heitvee ( jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas). · Pinnase normatiivid · Naftasaadustega seotud rajatis · Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad Keskkonnaload. Keskkonnakasutuslubasid keskkonna uurimiseks, kasutamiseks või mõjutamiseks annavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest. · ehitusluba; · ehitise kasutusluba; · keskkonnakompleksluba; · vee erikasutusluba; · välisõhu saasteluba; · jäätmeluba; · ohtlike jäätmete käitluslitsents; · kiirgustegevusluba; · maavara kaevandamise luba; · geoloogilise uuringu luba;
o ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituses kasutatavad tooted keskkonnanormatiivid Eestis: o välisõhu normatiivid o vee normatiivid (joogivee, põhjavee kvaliteedi kohta) o heitvee (jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas) o pinnase normatiivid o naftasaadustega seotud rajatis o ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad o mootorsõiduki heitgaasi saasteainete nõuded o vedelkütuse kvaliteedi nõuded keskkonnaload: o lubade liigid: kompleksluba, lihtluba keskkonnaluba – keskkonnakasutuse eest tasumise aluseks. Tasutakse loodusressursi kasutusõiguse eest (loodusressursi kasutusõiguse tasu) ja keskkonna saastamise eest (saastetasu) tegevus- ja keskkonnaload: o ehitusluba o ehitise kasutusluba
5.6. Noortelaagrite projekteerimisel ja renoveerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 18. mai 1999. a määrusest nr 54 "Nõuete kehtestamine puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides" (RTL 1999, 94, 158). 22 5.7. Siseujula projekteerimisel ja kasutamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse 11.07.1996 määrus nr.185 "Ujula tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-7/1996" (RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029). 5.8. Ühiskanalisatsiooniga alal ühendatakse laager ühiskanalisatsiooniga ning kinnistu kanalisatsioon ehitatakse välja kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 5.9. Kanaliseerimata alal tuleb hallid veed lahutada fekaalidest ning koguda ja vedada välja või immutada pinnasesse kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 5.10
Keskkonnanormatiiv muudetakse kohustuslikuks keskkonnaministri määruse või saasteloaga. Keskkonnanormatiivide valdkonnad Eestis: Välisõhu normatiivid Vee normatiivid (joogivee, põhjavee kvaliteedi kohta) Heitvee ( jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas). Pinnase normatiivid Naftasaadustega seotud rajatis Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad Keskkonnastandard on asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardid on ISO 14001, EMAS jne. Keskkonnastandardite valdkonnad: keskkonnakorralduse keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia keskkonnainformaatika geograafilise informatsiooni metsanduse, regionaal- ja linnaplaneerimine
Keskmine niiskuslisa üle 6 g/m3 ja siseõhu suhteline niiskus üle 60 % põhjustab seeneeoste koguhulga kasvu õhus üle soovitusliku 500 PMÜ/m3. Mitmetes seadusaktides ja standardites loeb välja soovitusi või aktsepteerimist Eesti tingimuste jaoks liig kõrgele õhu suhtelisele niiskusele: „Tervisekaitsenõuded koolidele“: Ruumide suhteline õhuniiskus peab olema 3070 %; „Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja –eeskirjad“: Suhteline niiskus peab olema (aasta ringi) 40-60 % (lubatud ka 70 %); „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“: Ruumide optimaalne õhuniiskus on vahemikus 40 % kuni 60 %. Lubatud on siseõhu suhtelise niiskuse vähenemine kuni 30 %-ni ja lühiajaline tõus kuni 70 %-ni; „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“: Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.
annaabi.ee 
