Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi alguses peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega. Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud
3 TULE TEGEMINE Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi algupoole peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule (peetakse pigem slaavi kombeks) ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega (peetakse balti-mõjuliseks kombeks). SÕIR Jaanipäeval tehti palju piimasööke, sest kartulid olid selleks ajaks otsas ja liha hoiti heinaajaks.
Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi algupoole peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida- Eestis oli levinud tava hüpata üle tule (peetakse pigem slaavi kombeks) ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega (peetakse balti-mõjuliseks kombeks). Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960
Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi algupoole peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida- Eestis oli levinud tava hüpata üle tule (peetakse pigem slaavi kombeks) ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega (peetakse balti-mõjuliseks kombeks). Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960
Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi algupoole peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule (peetakse pigem slaavi kombeks) ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega (peetakse balti-mõjuliseks kombeks). Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid
sisenen sinu isiklikku maailma ja näen seda nii, nagu ta mulle ilmneb, siis on see tõesti ohutu. Loovusest. Loomeprotsess see on tegevus, milla käigus ilmneb uudne produkt, mis kasvab välja suhetest ühelt poolt indiviidi unikaalsuse ja teiselt poolt tema kogetut sündmuste, inimeste või elutingimuste vahel. Loomingu põhiallikaks näib olevat sama tendents, mida me psühhoteraapias peame tervendavaks jõuks inimese kalduvust end aktualiseerida, oma võimeid realiseerida. See tendents võib mattuda sügavale psühholoogiliste kaitsekihtide alla; ta võib peituda hoolikalt viimistletud fassaadi taha, mis eitab tema eksisteerimist; siiski see on olemas igas indiviidis ja ootab vaid sobivaid tingimusi, et vabaneda ja leida väljendust. Konstruktiivse loovuse seesmised tingimused. Inimeses, kes kogemusele avatud, annab närvisüsteem vabalt edasi iga stiimuli, ilma et mõni
see käik alustaski pühad. Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi algupoole peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule (peetakse pigem slaavi kombeks) ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega (peetakse balti-mõjuliseks kombeks). Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960
Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi algupoole peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule (peetakse pigem slaavi kombeks) ja Lõuna- Eestis tava ehtida lehmi pärgadega (peetakse balti-mõjuliseks kombeks). 11
Heaks lõdvestuseks on saunas ka lõhnavad kadaka ja kase vihad. Aroomimassaaz Aroomiteraapia ei tähenda mitte ainult alternatiivset teraapiat, vaid ka teistsugust mõtlemist, mille abil ravitakse eelkõige emotsioone ja psüühikat ning seeläbi paraneb ka füüsis. Aroomimassaaz sisaldab endas õlide ja massaazi kõrval ka psühholoogiat, nõustamist, biokeemiat ja looduslikku kosmeetikat. Aroomiteraapias on kõige tõhusamaks tervendavaks mooduseks aroomimassaaz. Loodusravi on pikaajaline, tulemused ei ilmne kohe. Aroomimassaazi abil on võimalik üle saada pisi-stressidest ja muredest, samuti aitab ta leevendada seesmisi pingeid. Nii nagu inimesed muutuvad koos ajaga, on muutunud ka inimeste ihu- ja hingeprobleemid, kuid nende ennetamiseks ja raviks on aroomimassaaz lausa asendamatu. 9 Oma ümbruses puutume kokku mitmesuguste lõhnadega, mida kasutatakse aroomiteraapias.
· Jätkus laulupidude traditsioon rahvusliku varjundiga massiüritus · Suurenes Eesti Raadio saatemaht: lisaks I programmile lasti 1967 käiku ,,Vikerraadio" ning seejärel ,,Stereoraadio" · 1955 alustas tööd Eesti Televisioon, 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile · Eestlastele omane suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid · Üheks rahvustunnet tervendavaks valdkonnaks oli sport. Korvpall kujunes peaaegu eesti rahvusspordiks. ,,Kalevi" korvpallimeeskonna võidud vene armeesportlaste üle olid alati pidupäevad Periodiseering ja perioodide iseloomustus: 1. Vaimse surutise aastad 1940. aastate II pool ja 1950. aastate I pool · Paljud loomeinimesed sattusid põlu alla: ,,tõrksad" heideti loomeliidust välja, vallandati, arreteeriti
annaabi.ee 
