KOOL MÜGRI Arvicola amphibius või A. Terrestris Riik: Loom Hõimkond: Keelikloom Klass: Imetaja Selts: Näriline Sugukond: Hamsterlane Perekond: Mügri Liik: Harilik Mügri · Mõõtmetelt rotisuurune · Värvus varieerub hallikaspruunist mustani · Elab peamiselt veekogude läheduses · Taimtoiduline · Emasloom sünnitab 2-3 pesakonda, igas pesakonna on 2- 10 poega · Kutsutkase veel vesirottiks NIMI
meres) Liikumine- liigub vett läbi oma keha pumbates Okasnahksed Tsüstiidid ehk merikerad (Cystoidea) Kuna nad on välja surnud siis puudub nende kohta info. Lameussid Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) Toitumine- vaigukäigu epiteeli rakud, seentest Ceratocystis spp. ja Ophiostoma spp. Elukoht- puude peal, meelsasti mänd Liikumine- liigub nagu tavaline uss Rõngussid Harilik vihmauss (Lumbricus terrestris) Toitumine- lagunevad taimeosad Elukoht- Maa sees, maapinna lähedal Liikumine- liiguvad nagu tavalised ussid Tänan kuulamast!
Suur - nahkhiir Vespertilio murinus Suurkõrv Plecotus auritus Suurvidevlane Nyctalus noctula T Eesti Ladina Tiigilendlane Myotis dasycneme Tuhkur Mustela puturius Tähnikhirv Cervus nippon V Eesti Ladina Valgejänes Lepus timidus Veelendlane Myotis daubentonii Vesimutt Neomys fondiens Vesirott Arvicola terrestris Viigerhüljes Pusa hispida Võsa - uruhiir Microtus subterraneus Väike - karihiir Sorex minutus
Suur - nahkhiir Vespertilio murinus Suurkõrv Plecotus auritus Suurvidevlane Nyctalus noctula T Eesti Ladina Tiigilendlane Myotis dasycneme Tuhkur Mustela puturius Tähnikhirv Cervus nippon V Eesti Ladina Valgejänes Lepus timidus Veelendlane Myotis daubentonii Vesimutt Neomys fondiens Vesirott Arvicola terrestris Viigerhüljes Pusa hispida Võsa - uruhiir Microtus subterraneus Väike - karihiir Sorex minutus
http://163.16.28.248/bio/activelearner/44/images/ch44c3.jpg http://www.daviddarling.info/images/spider_respiration.jpg http://bioweb.uwlax.edu/bio203/2010/roth_lynn/images/home%20pic2.jpg http://oceanovidaescondida.files.wordpress.com/2008/04/polychaeta.jpg http://www.gbri.org.au/Portals/0/Images/s4176741/IMG_0708.JPG http://imgc.allpostersimages.com/images/P-473-488-90/64/6470/XRSH100Z/posters/biodisc-earthworm-or-night-crawler-lumbricus-terrestris-cross-section- http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/dd/PikiWiki_Israel_30660_Lumbricus_terrestris.jpg http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2010-06-17.6733376103/image_large http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/5energia/elutuba/energia/thingamine.jpg http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/Hingamiselundite_haigused/Gaasivahetus_2.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/punalibled.2.jpg http://cdn1.arkive.org/media/32/325D2E34-12F3-4E83-B8FC-FE3C888D6492/Presentation
Tal on must tugev koor. Tema käbisid kasutatakse ka rahvameditsiinis. Puu sees on ka palju huvitavaid värvaineid. Paju Pajud (Salix) eelistavad kasvada veekogude ääres. Pajusid kasutatakse väga palju ilupuudena. Paju on väga laialdaselt kasutuses rahvameditsiinis. Tüüpilised loomad Looduskaitsealal on palju erinevaid loomaliike, imetajatest-limusteni. Vesirott Vesirott (Arricola terrestris) ehk mügri on pisinäriline kes elab soos. Kährikkoer Kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlane, rebase kehaehitusega ja pesukaru näoga. Toiduahelad Põõsas Metskits Ilves Pilliroog Mügri Kärp Rebane Looduskaitsealade tihedus ja nende kaitse Eestis on palju suuri ja ilusaid looduskaitsealasid. Tuntuimad on Viidumäe, Nigula ja Endla
32) nõmmekimalane Bombus jonellus; 33) kivikimalane Bombus lapidarius; 34) maakimalane Bombus lucorum; 35) samblakimalane Bombus muscorum; 36) põldkimalane Bombus pascuorum; 37) niidukimalane Bombus pratorum; 38) tume kimalane Bombus ruderarius; 39) Schrencki kimalane Bombus schrencki; 40) sorokimalane Bombus soroeensis; 41) pikktiib-kimalane Bombus sporadicus; 42) urukimalane Bombus subterraneus; 43) metsakimalane Bombus sylvarum; 44) karukimalane Bombus terrestris; 45) hall kimalane Bombus veteranus. III kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on: 1) atlandi tuur Acipenser sturio; 2) harjus Thymallus thymallus; 3) hink Cobitis taenia; 4) võldas Cottus gobio; 5) vingerjas Misgurnus fossilis; 6) tähnikvesilik Triturus vulgaris; 7) harilik kärnkonn Bufo bufo; 8) rohukonn Rana temporaria; 9) rabakonn Rana arvalis; 10) veekonn Rana esculenta; 11) tiigikonn Rana lessonae; 12) järvekonn Rana ridibunda;
Kui pooleldi mullast välja ulatuvast vihmaussist kinni haarata ja üritada teda lagedale sikutada, klammerdub ussike harjastega mullatükkide külge ja läheb sageli pigem pooleks, kui ennast tõmbajale kätte annab. Pooleksminemine pole vihmaussile just teab kui suur õnnetus - peapool suudab puuduva tagakeha ajapikku taastada. Sugukonna Lumbricidae - vihmauslased - esindajaid elab Eestis kuraditosina jagu liike. Raamatute põhjal on tuntuim harilik vihmauss (Lumbricus terrestris), kes võib ennast hästi pikakas venitades küündida paarikümne sentimeetri pikkuseks ja kokku pressides olla kuni sentimeeter jäme. Kokkuvõte Harilik vihmauss Pikkus: kuni 15-20 cm Läbimõõt: kuni 1 cm Kaal: keskmiselt 5 g Eluiga: ~ 5 aastat Hõimkond: rõngussid Annelida Klass: väheharjasussid Oligochaeta Sugukond: vihmauslased Lumbricidae · Kehalülisid on väheharjasussidel mõnest paarisajani. · Vihmauslaste sugukonnas on umbes kakssada liiki.
Apteegikaan; kirjukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad Hirudo medicinalis Hirudo Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia Harilik vihmauss Vihmauss Vihmauslased Vöösed Rõngussid Loomad Lumbricus terrestris Lumbricus Lumbricidae Crassiclitellata Clitellata Annelida Animalia Harilik mudatupp Mudatupp Mudatuplased Vöösed Rõngussid Loomad Tubifex tubifex Tubifex Tubificidae Tubificida Clitellata Annelida Animalia LIMUSED
Tumekimalasel (Bombus ruderarius) on suirakorvikestest ümbritsevad pikad karvad punased. Mustad kimalased, kellel on kollased triibud jagatakse omakorda triipude järgi. Niidukimalasel (Bombus pratorum) on rindmikul üks kollane triip ja tagakeha tipp punane. Maamesilasel (Bombus lucorum) on kaks kollast triipu, üks rindmiku esiosas ja teine tagakehal. Tagakeha tipp on valge. Maakimalasel (Bombus terrestris), on tumekollane rindmiku triip. Aedkimalasel (Bombus hortorum) on kokku kolm triipu, rindmikul kaks triipu ja tagakehal üks. 14 (Mänd, 1999) 15 Kokkuvõte Mesilased, herilased ja kimalased kuuluvad kiletiivaliste seltsi, putukate klassi ja lülijalgsete hõimkonda. Nende keha koosneb omavahel ühenduses olevast peast, rindmikust ja tagakehast.
214. Erinevalt hulkharjasussidest, vihmaussi kehal harjased puuduvad a) õige ; b) vale -ÕIGE 215. Vees elavad väheharjasussid hingavad a) lõpustega ; b) läbi naha pinna -ÕIGE; c) kopsudega . 216. Maismaa väheharjasussid hingavad a) läbi naha pinna -ÕIGE; b) kopsudega . 217. Koduaias või põllul kaevates kohtame kõige sagedamini väheharjasussi nimega (eesti ja ladina Keeles) Allolobophora caliginosa harilik mullauss 218. Lumbricus terrestris on a) kuni 15 cm pikk ; b) kuni 30 cm pikk -ÕIGE; c) kuni 2,5 m pikk . 219. Gigant vihmauss elab a) Aafrikas ; b) Lõuna-Aasias ; c) Austraalias -ÕIGE; d) Kesk-Ameerikas . 220. Nimeta Eesti siseveekogudes elavaid väheharjasusse 1) Tubifex tubifex mudatuplane 2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222
214. Erinevalt hulkharjasussidest, vihmaussi kehal harjased puuduvad a) õige ; b) vale -ÕIGE 215. Vees elavad väheharjasussid hingavad a) lõpustega ; b) läbi naha pinna -ÕIGE; c) kopsudega . 216. Maismaa väheharjasussid hingavad a) läbi naha pinna -ÕIGE; b) kopsudega . 217. Koduaias või põllul kaevates kohtame kõige sagedamini väheharjasussi nimega (eesti ja ladina Keeles) Allolobophora caliginosa harilik mullauss 218. Lumbricus terrestris on a) kuni 15 cm pikk ; b) kuni 30 cm pikk -ÕIGE; c) kuni 2,5 m pikk . 219. Gigant vihmauss elab a) Aafrikas ; b) Lõuna-Aasias ; c) Austraalias -ÕIGE; d) Kesk-Ameerikas . 220. Nimeta Eesti siseveekogudes elavaid väheharjasusse 1) Tubifex tubifex mudatuplane 2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222
caperatus) (Rozites) tõmmuriisikas (Lactarius riisikas (Lactarius) pilvikulised (Russulaceae) necator) harilik munumuna (ämmatoss) murumuna murumunalised (Lycoperdon perlatum) (Lycoperdon) (Lycoperdaceae) meririst (Aurelia aurita) Aurelia Ulmeridae harilik vihmauss (Lumbricus vihmauss vihmauslased (Lumbricidae) terrestris) (Lumbricus) harilik järvekarp (Anodonta järvekarp (Anodonta) jõekarplased (Unionidae) anatina) söödav südakarp südakarp südakarplased (Cardiidae) (Cerastoderma glaucum) (Cerastoderma) söödav rannakarp (Mytilus rannakarp (Mytilus) rannakarplased (Mytilidae) edulis) harilik viinamäetigu (Helix viinamäetigu (Helix) vöötigulased ( Helicida) pomatia)
paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mingi isasloom võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks euroopa naaritsad välja surevad. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Mink, 2011) Mügri (Arvicola terrestris) Mügri ehk tavamügri ehk vesirott (Arvicola amphibius või A. terrestris) on hamsterlaste sugukonda kuuluv väike poolvee-eluline näriline, mügri perekonna ainus liik. Mügri on mõõtmetelt rotisuurune. Karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustab tüvepikkusest umbes poole või pisut rohkem. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja. Tüvepikkus on 1224 cm, kehamass 80180 (harva kuni 300) g.
hiirehaisu järgi - muskusnäärmed. Kindel tunnus on ülemisel lõikehambal olev sälk, mille vastu ulatub alalõua lõikehammas. Elupaik seotud hoonetega, suvel saab ka mujal hakkama. On segatoiduline - tarvitab inimtoitu, vajadusel ka rohelisi taimeosi ja seemneid, teravilja ja putukaid. Külmhoones elades võivad ka nt. ainult lihtast toituda. Pesa teeb tavaliselt inimeste toiduvarude lähedale, kui see ei õnnestu siis varub toidutagavara. MÜGRI (Arvicola terrestris) - ondatra järel suuruselt teine hamsterlane. Elupaik on tavaliselt veekogude läheduses, sügiseti eemaldub põllule. Toitumine on peamiselt taimne (vee- ja kaldataimed), talveks varub juurvilju tekitades sellega suurt kahju. Sigimisperiood märtsist oktoobrini, võib sündida 2-3 pesakonda, igas 2-10 poega, imetamine kestab 12 päeva. 3 nädalaselt on pojad iseseisvad. Vaenlaseks on kärplased, röövlinnud ja saarmas
eriti limanäärmete rikas piirkond vöö. Hermafrodiidid, sigimiselundite arv liigiti erinev. Alamklass: Väheharjasussid Oligochaeta Keha igal segmendil 8 paarikaupa paiknevat harjast. Elavad substraadis, mullas (vihmaussid) või veekogude põhjasetetes (mudatuplased). Gonaadid paarilised enamasti mõni paar, mis asuvad eespool vööd. Munad munetakse kookonisse, kus järglaste areng on otsene e moondeta. Esindajad: harilik valgeliimukas Enchytraeus albidus, harilik vihmauss Lumbricus terrestris, harilik mullauss Allolobophora caliginosa, mudatuplane Tubifex tubifex. Liikide arv: 136 Uurija: Bioloogiadoktor Tarmo Timm (EMÜ) Kirjandus:Timm T. 1999. Eesti rõngusside (Annelida) määraja. A Guide to the Estonian Annelida. Looduseuurija käsiraamatud 1. - Eesti Loodusuurijate Seltsi väljaanne. TeadusteAkadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn. 208 lk. Alamklass: Kaanid Hirudinea Lülide arv kehas ei ületa 33. Dorsoventraalselt (selja-kõhu suunas) veidi lamendunud
30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist vihmauslased (Lumbricidae): ehitus: Kehasein paks ja veresoontest rikas, vöö tagapool suguavasid. Harjased lühikesed konksjad, lihtsa tipuga, kahekaupa kimbus. Eluviis: Mulla sööjad ja kobestajad. Kolm ökoloogilist rühma: kõdukihi, mineraalmulla kihi ja uru-ussid. Näited: Eestis 13 liiki. Kõige ohtram haritud mullas on harilik mullauss (Aporrectodea caliginosa), harilik vihmauss (Lumbricus terrestris), nelikant-kaldauss (Eiseniella tetraedra). valgeliimuklased (Enchytraeidae): ehitus: Harjased lihtsa tipuga, tihti rohkem kui kahe kaupa kimbus. Vöö suguavade kohal, lülidel XII-XIII, väikesed valged. Eluviis: mulla ülemises kihis; lagundajad nagu vihmaussidki. Näited: Eestis kümneid liike. Mullas kõige rohkem perekonna Fridericia liike. Kalamaimude jaoks kasvatatud Enchytraeus albidus. Okasmetsas ja rabas (happelises keskkonnas) Cognettia sphagnetorum
annaabi.ee 
