Sestsaadik elasid maiad endast võimsamate rahvaste varjus. Püramiidid ja templid muutusid varemeteks. Ent mälestus maiade kultuurist säilis tänu sellele, et talupojad hoidsid alati nende traditsioone. Tikal, linn keset metsa EKSKURSIOON. Keset Tikalit asunud püramiid oli 70 m kõrge ja seega maia püramiididest kõrgeim. Selle tipus asus väike pühamu, kus preestrid enne tseremooniaid paastusid ja puhastusid. Templi ümber seisid templid ja paleed ; ka oli seal palliplats ja terrassidest ümbritsetud avar väljak. Siia sinna paigutatud altarite ja hauakivide vahel sooritasid preestrid oma kombetalitust. USULINE KESKUS. Ainult preestrid ja ülikud elasid alaliselt linna südames. Lihtsamad inimesed elasid sealsamas lähedal väikestes hurtsikutes. Nad käisid perekonniti kesklinnas suurtel usutalitustel. Neil puhkudel ehtis kuningas ennast kalliskividega ja preestrid kandsid leegitsevate värvidega pidurüüsid, mis olid kaunistatud haruldaste lindude sulgedega.
inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Teoste materjalideks on põhiliselt kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks on juba iidsetest aegadest kasutatud ka vaske ja pronksi.India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. 5. Borobuduri tempel Jaava saarel Indoneesias 9 sajand. See on üks paremini säilinud budistlikke templeid Kagu-AasiasTempel koosneb astmeliselt tõusvatest terrassidest, millest alumisi kaunistavad reljeefid ja Buddha kujud, ülemistel ringikujulistel terrassidel kerkis aga 72 kellakujulist stuupat. Kogu kompleksi kroonib suur õõnes stuupa, mis sümboliseerib nirvaanat. Angkor Wat Kambodzas 12 sajandil.Asub see siis Kagu Aasias. See on arvatavasti kõige suurem religioone maja terves maailmas
Püramiidjal terrassil kõrguvad 5 torni. Keskmise torni kõrgus maapinnast on üle 60 meetri. Borobuduri tempel Kaava saarel Indoneesias on üks paremini säilinud budistlikke templeid Kagu- Aasias. Ehitatud on see tempel 9. sajandil Sailendra dünastia valitsemisajal, kuid täpselt pole teada milline valitseja selle ehitada laskis. Peaaegu tuhat aastat seisis Borobuduri tempel mahajäetuna keset dzunglit. Templi avastasid 19. sajandil inglased. Tempel koosneb astmeliselt tõusvatest terrassidest, millest alumisi kaunistavad reljeefid ja Buddha kujud, ülemistel ringikujulistel terrassidel kerkib aga 72 kellakujulist stuupat, milles igaühes istub igavesti naeratav Buddha kuju. Kogu kompleksi kroonib suur õõnes stuupa kompleksi keskel. Borobuduri templit võib tõlgendada kui teed, mille tõeline usklik peab läbima kirgastumise otsinguil. Palverändur liigub aeglaselt ülespoole ühelt terrassilt teisele - maise maailma madalatelt astmetelt vaimumaailma tasemetele
hekke, pukspuupartereid, topiaariume, vett ja grotte. Plinius Noorema aiakirjeldustest tundub, et villa ja selle aed vanas Roomas olid ette nähtud mõnusaks eluks kauni looduse keskel. Samuti oli aed ka kehalisteks harjutusteks: seal oli soojendatud veega ujumisbassein - vaatega merele. Jalutusrajad aias olid väga olulised, pakkudes võimalust mugavalt paljajalu jalutamiseks ja sõpradega vestlemiseks, ilma et tuul või kõrvetav päike liiga teeks. Leidus villasid, mille aed koosnes terrassidest ning kus leidus purskkaeve, kanaleud ja tiike. Villade tüübid: Villa urbana - ülikutele. Põhiliselt elamuruumid - söögitoad, magamistoad, raamatukogu, vanni- ja suplustoad, veinikelder, laoruumid, aiad. Tablinumi (söögitoa) ja aia vahel asus peristüül, ümbritsetuna kahest küljest teiste ruumidega; suuremais elamuis oli kaks aatriumi ja peristüüli. Leidus ka kahekorruselisi villasid. Villa urbana on pööratud õhtupäikese poole, ümbruskonna vaatlemiseks on seal vaatetorn
Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Prantsuse stiilis park. Aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenratest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria, sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kautatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. Peterhof. Peterburi külje all Venemaal Peeter I poolt rajatud 100m Soome lahest eemal, kuid kanaliga ühendatud. On kuulus oma ,,alumiste ja ülemiste" aedade poolest, kus on rajatud ühed barokiajastu võimsamaid ja vaatemängulisemaid purskaevude komplekse.
Peegligalerii ühes otsas asus sõjasalong ja teises rahusalong. Versailles'i loss oli eeskujuks eri maade losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik. · Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613- 1700). · Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee, mis läbis kogu pargi, see võis koosneda üksikutest terrassidest, lilleparteritest, seda ilmestasid purskkaevud, basseinid, skulptuurid. Teistest punktidest lähtusid sirged ja sümmeetrilised kõrvalalleed. Puudele ja põõsastele anti pügamisega geomeetrilised kujundid. 14.11.2012 · Hispaania: Tekkis omapärane platereskne stiil, puhta hispaanlaslik plaatide stiil. Ornamentaalsed osad plaatidel üksteise peal, iseloomustab kuhjumine ja toretsemine. · Alonso Cano(1601-1667)- Cranada katedraali fasaaad.
aialodzad- omapärased aia ja hoone vahel jäävad veranda taolised avaruumid. Aeda ümbritsev müür ja eesaia liileaed olid ümbritsetud muust aiaosast madalama müüriga. Eesaias olid lilled tõenäoliselt pottides, ja vaasides. c. Veel temalt oliMedicitele ehtitatud suvila mäeküljele asukohaga Fiesolas-aed moodustus eri tasanditel ja üksteisest eraldi asetsevatest terrassidest. 2. Sangallo projektidega algas uus etapp. a. 1485 valmis Poggio a Cajano suvila, hoone arhitektuur on nüüd avatud, alumist korrust ümbritses terrassi kandev arkaadistik, moodustades teisele korrusel välisruumi. 3. L.B. Albert (1404-1472) projekteeritud 2 a. Villa Quaracch. - hoone ja aia ühtse terviku rõhutamine e
Peegligaleriiga ja kuulus Apolloni galerii Louvre`i muuseumis. Louis XIV sisedekoratsiooni stiil on äärmiselt pompöösne ja tore. Charles Le Brun. Apolloni galerii ● Andrè Le Notre (1613-1700) Prantsuse aiakunsti looja. Tema loodud on Vaux-le-Vicomte`i ja Versailles` lossi park. Juhtmõte oli aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Lossi fassaadist lähtub peaallee, mis läbib kogu pargi; see võib koosneda ka üksikutest terrassidest, millel on lilleparterid, muruväljakud, basseinid, purskkaevud jne. Kogu parki läbivad lossist ja teistest punktidest lähtuvad, ikka sirgelt ja sümmeetriliselt paigutatud kõrvalalleed. Puudele ja põõsastele andi pügamisega geomeetriline välimus. Aeda elustasid arvukad paviljonid, grotid, skulptuurid, purskkaevud. Le Notre`i stiil levis üle kogu Euroopa. Andrè Le Notre. Vaux-le-Vicomte aed Andrè Le Notre. Versailles` aed Rokokoo ● Prantsuse arhitektuuri arengut 18
Peegligalerii ühes otsas asus sõjasalong ja teises rahusalong. Versailles'i loss oli eeskujuks eri maade losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik. · Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613- 1700). · Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee, mis läbis kogu pargi, see võis koosneda üksikutest terrassidest, lilleparteritest, seda ilmestasid purskkaevud, basseinid, skulptuurid. Teistest punktidest lähtusid sirged ja sümmeetrilised kõrvalalleed. Puudele ja põõsastele anti pügamisega geomeetrilised kujundid. 14.11.2012 · Hispaania: Tekkis omapärane platereskne stiil, puhta hispaanlaslik plaatide stiil. Ornamentaalsed osad plaatidel üksteise peal, iseloomustab kuhjumine ja toretsemine. · Alonso Cano(1601-1667)- Cranada katedraali fasaaad.
Iseloomulikku loodust tuleb parandada ja ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemidele, tulemuseks korrapärane teedevõrk, tiigid purskkaevudega, terrassid ja trepid, mustrina kujundatud lillepeenrad ja madalad hekid, geomeetriliseks pügatud puud ja põõsad. Aiakujunduse abil suurendati hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenardest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria, sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kasutatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. Versailles'i lossis: Arhitektid Louis le Vau ja Jules Hardouis mansard.Corps-de-logis e. Kolmeosaline U kujuline põhiplaan, millest keskmine kõrgem ja külgmised madalamad, paviljonilaadsed. Fassaad tõstetud teisele korrusele, kõik aadlikud elasid lossikompleksis. Siseõu nelinurkne
Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Prantsuse stiilis park. Aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenratest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria, sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kautatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. 14.Louvre, Versailles- algus, ümberehitused ja tähtsus kunstiajaloos Louvre oli enne kindluslik, neljast hoonetiivast koosnev ehitis, mida 16.sajandist alates järk-järgult laiendatud ja kaasajastatud oli. Puudu oli esinduslik linnapoolne fassaad
- vaatega merele. Jalutusrajad aias olid samuti tähtsad: seal pidi saama paljajalu jalutada ja sõpradega vestelda ilma et tuul või kõrvetav päike liiga teeks. Teine Pliniuse villa - Villa Tusci -, mis asus Umbrias, Apenniinide jalamil, oli mõeldud rohkem suvilana. Maastik oli siin nagu amfiteater, mäenõlvad terrasseeritud viinamarjaistandusteks, vaade avatud tasandikule ja selle õitsvatele aasadele. Selle villa aed koosnes terrassidest. Keskmisel neist leidub mitmeid pukspuust pügatud loomakujusid ja muid vigureid, mida topiaariumideks (ingl topiary) kutsutakse. Siin on ka palju vett purskkaevude, kanalite ja tiikide näol (Hellström 1997). Villades eristatakse sageli erinevaid osasid: Villa urbana - üliku ilmaliku elu mugavused ühendatud maa veetlusega. Põhiliselt elamuruumid - söögitoad, magamistoad, raamatukogu, vanni- ja suplustoad, veinikelder, laoruumid, aiad
annaabi.ee 
