FENOPLAST Vahtplaste saadakse vabapaisumismeetodil toodetud vahtpolüstroolplastist. Need tooted on kinniste pooridega. Nende soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul. Vahtplastid on odavad, soojusjuhtivustegur on 0,037-0,041 W/mK. Materjal ei lagune tavalistes ilmastiku- ja kasutamistingimustes. Need on lõhnatud ega sisalda hallitavaid või mädanevaid komponente. Sobivad väga hästi kasutamiseks toiduainetööstuses, külmhoonetes ning muudes külmades ja niisketes keskkondades. Üks tuntuimaid ja levinumaid vahtplaste on fenoplast (tihti kutsutakse seda ''penoplastiks''). Fenoplast on soojustusmaterjal, mida kasutatakse ehitusel. Seda materjali enam ei toodeta, küll aga kasutati seda palju nõukogude ajal. Fenoplast imab hästi vett, sisseimbunud vesi eraldub kergesti, on lahustunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine. Samuti eraldub mürgiseid kaase selle põletamisel. Fenoplast on fenoolformadelhüüdi pol...
Fenoplast Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides:
IKT-1. Lavsaan kui aine ja materjal Sissejuhatus Polüestrid on korrapärase estersidemega polümeerid, mis võivad olla nii termoplastilised või termoreaktiivsed. Termoplastseid polüestreid kasutatakse sünteetiliste kiudainete, kilede jne.tootmisel. Tuntuim termoplastne polüestermaterjal on meil seni tuntud lavsaani nime all (peam. kilena ja kiuna). Töö sisu · Lavsaani molekuli ehitus ja selle kirjeldus. Lavsaan on lineaarse ja tsüklilise ahelaga polümeer, mille monomeeriks (lähteaine, millest seda saadakse) on etüleentereftalaat ja elementaarlüliks ahelas etüleenrühm ning mille molekulmass on vahemikus 20000 kuni 40000
soojusjuhtivuse koefitsienti ja kõige kõrgemaid niiskusisolatsiooni omadusi (kuni 99% kinniseid poore), mis võimaldavad kasutada seda katusematerjalina • Madratsite valmistamisel Fenoplast Fenoplast (HOC6H5 + CH2O → HOC6H4CH2OH) on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: • Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit • Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks
toatemperatuuril. Õlivärvid ei läigi ega ole vigastustekindlad. Lakkvärvid e emailvärvid Need värvid on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakkvärve, alküüdlakkvärve, epoksüüdlakkvärve, nitrolakkvärve jne. Osa emaile kuivatatakse 80...100°C( melamiinlakkvärv) juures 2...4 tundi osa kuivavad toatemperatuuril 1...2 tundi(nitrotsellulooslakkvärv). Pulbervärvidena kasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. Epoksüvaikkatted on kasutuses tööstuses vee ja toiduainetega (happeliste)kokkupuutuvate pindade kaitseks. Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Tuntumad värvid on polüvinüülatsetaat- , akrüül- , glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid.
kahanemise ning suure adhesiooniga polümeerid, mis teeb neist suurepärase materjali kasutamiseks nii pinnakatte-, adhesiooni- kui komposiitmaterjalide tootmiseks. Nende peamiseks puuduseks on vähene UV kindlus, mistõttu kaotavad nad väliskeskkonnas kiiresti oma omadusi, ennekõike läbipaistvuse. · Termoreaktiivsed polüestervaigud Polüestreid on võimalik toota nii küllastatud kui küllastamata kujul, andes vastavalt kas termoreaktiivseid või termoplastseid polümeere. Termoreaktiivsed polüestervaigud saadakse ftaalhappe anhüdriidi ja küllastamata maleiinhappe anhüdriidi kopolükondensatsiooni dialkoholiga. Saadakse heade mehaaniliste omadustega läbipaistvad polümeerid, omades suurt dimensionaalset püsivust ja ilmastikukindlust. Tulenevalt polüstervaikude madalast viskoosusest (saab toot väga keeruka kujuga tooteid, märgavad hästi armatuuri), hinnast, lihtsast vaikude käsitlemist (toatemperatuuril lõpuni kulgeva
7. Bituumeni kasutamine ehitusmaterjalides. Ruberoidis ehk tõrvapapis, bituumeniga immutatud papp põrandakatteks, peal korgipuru ja niisketes kohtades keraamiliste plaatide all. PLASTMASSID 1. Millised polümeersed ained kuuluvad A, B, C, D klassi ja kuidas on nad seotud? 2. Kuidas jagatakse polümeerid sõltuvalt temperatuuri mõjust vaigule? TERMOPLASTSETEKS JA TERMOAKTIIVSETEKS. 3. Milline vahe on termoplastsetel ja termoaktiivsetel polümeeridel? Termoplastseid saab mitu korda vormida ja temp. Neid väga ei mõjuta. 4. Plastmasside koostis? Polümeer vaik, täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine. 5. Plastmasside omadused? Elektrijuhtivus- , soojajuhtivus väike, kuumakindlus madal 60C. Mürgised, tugevus, mahumass väike. Keemiline püsivus väga hea (loodusele halb). 6. Nimetada soojustusmaterjalidena kasutatavaid plastmasse. Akrüülplastid. 7. Milliseid polümeere kasutatakse vaik liimides?
Edasine reaktsioon ja vee eemaldamine viib lõpuks polüetüleentereftalaadi moodustumiseni: n HO2C C6H4 CO2CH2CH2OH = HO -/ CO - C6H4 CO2CH2CH2O -/H Polüetüleentereftalaat (PET) + (n - 1) H2O Kommertsiaalsed polükondensatsioon-polümeerid Saadud vaik sulatatakse ning vormitakse kuival meetodil kiud. Teda saab valmistada ka kilena, millest toodetakse joogipudeleid. 22.Polümeerid radikaalse polümerisatsiooni baasil. Radikaalse reaktsioonide baasil toodetakse termoplastseid polümeere. Nendest tuntuimad on polüetüleen, polüpropüleen, PVC ja polüstüreen. Ahelpolümerisatsioonil on alati eristatavad kolm kineetilist piirkonda: initsieerimine, ahela kasv ja ahela katkemine. Tehnoloogiliselt võib ahelpolümerisatsiooni läbi viia massis, lahuses ja suspensioonis ja emulsioonis. Segus on monomeer ja initsiaator Kasutatakse pindaktiivseid aineid koos segamisega, et tekitada väga väikesi monomeeri agregaate (mitselle) . Nendes
tundi toatemperatuuril. Õlivärvid ei läigi ega ole vigastustekindlad. Lakkvärvid e emailvärvid Need värvid on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakkvärve, alküüdlakkvärve, epoksüüdlakkvärve, nitrolakkvärve jne. Osa emaile kuivatatakse 80...100°C( melamiinlakkvärv) juures 2...4 tundi osa kuivavad toatemperatuuril 1...2 tundi (nitrotsellulooslakkvärv). Pulbervärvidena kasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. Epoksüvaikkatted on kasutuses tööstuses vee ja toiduainetega (happeliste)kokkupuutuvate pindade kaitseks. Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Tuntumad värvid on polüvinüülatsetaat- , akrüül- , glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid.
Praegu orgaaniliseks produktiks - atsetooniks: Radikaalse ehk ahelpolümerisatsiooni reaktsioonide läheb ca 2/3 toodetud LDPE-st pakkimiskile PhC(CH3)2OOH...............PhOH + (CH3)2CO baasil toodetakse termoplastseid polümeere, mis kõigist valmistamiseks, aga ka veekindla lisakile jaoks 19)Süsivesinike nitreerimine toodetavatest plastikutest moodustavad ainult 10%. kartongist pakenditele. 2/3 HDPE-st kasutatakse torude, Nitroühenditel on suur tööstuslik tähtsus. Neid Nendest tuntuimad on polüetyleen, polüpropüleen, PVC konteinerite, pudelite vormimiseks
Sideainena kasutatakse värnitsaid ehk oksoole (taimeõlid); on hea nakkuvusega ilmastikukindlad, pikk kuivamisaeg. lakkvärvid (lahustiks lakibensiin) - on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakk-, alküüdlakk-, epoksüüdlakk-, nitrolakkvärve jne. pulbervärvidenakasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. 2.Vesivärvid (lahustiks vesi) – liim-, lubi- ja silikaatvärvid.Kasutatakse siseruumide ja lagede värvimiseks. 3.Emulsioonvärvid–polüvinüülatsetaat-, akrüül-, glüftaal- ja stüroolbutadieenvärvid, mille sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon.
seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. 5) Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 53.Plastmassidest rullmaterjalid Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1...2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment). PVC-katet paigaldatakse spetsiaalsete puhuritega ning paigaldamisel ei kasutata lahtist tuld. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida
Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 52. Plastmassidest rullmaterjalid Rullmaterjale kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli kas PVC-põrandakate või linoleum (mis on plastide materjali puhul vale kasutus). Linoleumi ja PVC peamine erinevus seisneb nende toormaterjalides. Kui PVC´d ehk vinüülkatet toodetakse
LIIGITUS: *Veevabad värvid (lahustiksorgaanilinelahusti)– - õlivärvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. Sideainena kasutatakse värnitsaid ehk oksoole (taimeõlid); on hea nakkuvusega ilmastikukindlad, pikk kuivamisaeg. - lakkvärvid - on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakk-, alküüdlakk-, epoksüüdlakk-, nitrolakkvärve jne. pulbervärvidenakasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. - Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. *Vesivärvid (lahustiksvesi) – liim-, lubi- ja silikaatvärvid.Kasutatakse siseruumide ja lagede värvimiseks. *Emulsioonvärvid – polüvinüülatsetaat-, akrüül-, glüftaal- ja stüroolbutadieenvärvid, mille sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Emulsioonvärvid ei sisalda
seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR Soojaisolatsioon: *Mullplastid Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. _=0,035...0,040W/m0C. Veearupidavuskoefitsent =20-100
seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. · Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 52. Plastmassidest rullmaterjalid- · Rullmaterjale kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli kas PVC-põrandakate või linoleum (mis on plastide materjali puhul vale kasutus). · Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1... 2mm
toatemperatuuril. Õlivärvid ei läigi ega ole vigastustekindlad. Lakkvärvid e emailvärvid Need värvid on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakkvärve, alküüdlakkvärve, epoksüüdlakkvärve, nitrolakkvärve jne. Osa emaile kuivatatakse 80...100°C( melamiinlakkvärv) juures 2...4 tundi osa kuivavad toatemperatuuril 1...2 tundi(nitrotsellulooslakkvärv). Pulbervärvidena kasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. Epoksüvaikkatted on kasutuses tööstuses vee ja toiduainetega (happeliste)kokkupuutuvate pindade kaitseks. Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Tuntumad värvid on polüvinüülatsetaat- , akrüül- , glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid.
toatemperatuuril. Õlivärvid ei läigi ega ole vigastustekindlad. Lakkvärvid e emailvärvid Need värvid on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakkvärve, alküüdlakkvärve, epoksüüdlakkvärve, nitrolakkvärve jne. Osa emaile kuivatatakse 80...100°C( melamiinlakkvärv) juures 2...4 tundi osa kuivavad toatemperatuuril 1...2 tundi(nitrotsellulooslakkvärv). Pulbervärvidena kasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. Epoksüvaikkatted on kasutuses tööstuses vee ja toiduainetega (happeliste)kokkupuutuvate pindade kaitseks. Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Tuntumad värvid on polüvinüülatsetaat- , akrüül- , glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid.
annaabi.ee 
