kuid umbes 25% lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku. Lehmapiimavalkude hüdrolüüsimisel kuni peptiidide ja aminohapeteni on võimalik saada lehmapiimaasendajaid. Mida väiksema moolmassiga on hüdrolüüsiproduktid, seda ebameeldivama maitsega on segud. Sama kehtib ka sünteetilistest aminohapetest valmistatud toidusegude kohta. Mõningatel juhtudel piisab, kui lehmapiima enne tarbimist kuumutada. Sellest on abi vaid sel juhul, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast, võib abi olla ka lehmapiima asendamisest kitsepiimaga. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoolikalt uurida pakendil toodud toiduainete koostist. Kanamunaallergia algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel.
Pärmid, piimhappebakterid, äädikhappebakterid, perekond Bacillus 11. Milleks on vajalik kakao viljade fermentatsioon? Säsi veeldumiseks ja eraldumiseks ubadest ning kakaoubade spetsiifilise maitse tekkeks 12. Milliseid toksiine produtseerib B. Cereus ja kuidas need toimivad? Gastroenteriite põhjustavad: 1. Termostabiilne enterotoksiin: ETE (Emetic toxin) · Haigus kulgeb oksendamisega (emeetiline vorm) · Toksiini toimemehhanism ebaselge 2. Termolabiilsed enterotoksiinid: Nhe (Diarrheagenic enterotoxin), HBL (Hemolytic Enterotoxin) · Haigus kulgeb kõhulahtisusega (diarröaline vorm) · Termolabiilne enterotoksiin stimuleerib soole epiteelirakkudes ensüüm adenülaad tsüklaasi, põhjustades sellega cAMP aktivatsiooni , sekretoorse diarröa ja vedeliku akumulatsiooni soolevalendikku. Peale nende esineb veel nekrotoksiin, tsereolüsiin, fosfolipaas C 13
kuid umbes 25% lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku. Lehmapiimavalkude hüdrolüüsimisel kuni peptiidide ja aminohapeteni on võimalik saada lehmapiimaasendajaid. Mida väiksema moolmassiga on hüdrolüüsiproduktid, seda ebameeldivama maitsega on segud. Sama kehtib ka sünteetilistest aminohapetest valmistatud toidusegude kohta. Mõningatel juhtudel piisab, kui lehmapiima enne tarbimist kuumutada. Sellest on abi vaid sel juhul, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast, võib abi olla ka lehmapiima asendamisest kitsepiimaga. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoolikalt uurida pakendil toodud toiduainete koostist. Kanamunaallergia Kanamunaallergia algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel.
emadele. Toiduallergiad: o Lehmapiimaallergia esineb kuni 4 % lastest ja möödub koolieas. Allergiat põhjustavad piimas leiduvad valgud või ainult üks neist. Sellisel juhul soovitatakse kasutada piima asemel sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajaid. Kuid 25% lehmapiimaallergikutest ei kannata ka sojavalku. Piima kuumutamisest on kasu siis, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid (piim, jäätis, kohupiim jne). o Kanamunaallergia enim põhjustab allergiat munavalge, kuid samuti ka munakollane ja kanaliha. Kasutada ei tohi ka teiste lindude mune. Allergia tugevus oleneb inimesest mõnel tekib juba munade vahustamisel allergia, teine aga saab isegi keedetud mune süüa. Toiduvalmistamisel kasutatakse muna asemel sojajahu
Lihaste värin Haiged loomad tapetakse! BSE - Aeglane kulg, sümptomid avalduvad 4-5 aastat pärast nakatumist. Haigustekitaja kahjustab närvikudet, mille kahjustamise tõttu loom sureb. Elusloomal ei ole võimalik TSE-d diagnoosida. Kahjustatud koes esinevad tärklist meenutavad laigud. Tunnused kujunevad 25-30% nakatunutest. Prioonhaigused Prioonhaigused ehk valk infektsioonid. Nad ei sisalda nukleiinhapet ning looduses püsivad – termolabiilsed ning vastupidavad. Neid hävitades tuleb kasutada 133C kuumust, 3atmosfääri rõhku ning seda hoida kuni 20minutit ehk totaalse viiruse hävinemiseni -> hävinevad ainult põletamisel. Prioonhaiguseid on kahte liiki: Normaalsed ( rakumembraani välispinnal PrPc) ning patogeennsed (raku sees PrPsc). Prioonhaigused levivad närvirakkudes. HAIGUSTE NÄITED KURU – ründab väikeaju, tekivad augud ajju, kannibalismiga seotud (levib edasi aju süües, millel on viirus)
homogeniseerimine) läbiviimiseks; Piima koostisosade muutmine tootele soovitud omaduste saavutamiseks (kalgendi tugevus, sünerees); Bakterite arvu vähendamine loob eeldused piima edasiseks töötlemiseks erinevateks toodeteks. Piima koostiosade muutus kuumtöötlemisel Lipiidid suhteliselt termostabiilsed Laktoos- moodustub laktuloos; muudustuvad erinevad happed; toimub maillardi reaktsioon; moodustuvad lenduvad ühendid Vitamiinid- enamus vitamiine on suhteliselt termolabiilsed Ensüümid- enamus ensüüme inaktiveeritakse pastöriseerimisel Mineraalained muutused toimuvad vaid karbonaatide ja kaltsiumfosfaatidega Vadakuvalgud- madala termostabiilsusega; kõige termostabiilsem on a- laktalbumiin; kõige termostabiilsemad on immunoglobuliinid Kaseiinid- termostabiilne valgufraktsioon Pästoriseeritud piima tehnoloogiline skeem Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine Puhastamine ja separeerimine Standardiseerimine
lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku. Lehmapiimavalkude hüdrolüüsimisel kuni peptiidide ja aminohapeteni on võimalik saada lehmapiimaasendajaid. Mida väiksema moolmassiga on hüdrolüüsiproduktid, seda ebameeldivama maitsega on segud. Sama kehtib ka sünteetilistest aminohapetest valmistatud toidusegude kohta. Mõningatel juhtudel piisab, kui lehmapiima enne tarbimist kuumutada. Sellest on abi vaid sel juhul, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast, võib abi olla ka lehmapiima asendamisest kitsepiimaga. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoolikalt uurida pakendil toodud toiduainete koostist. Kanamunaallergia algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel
lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graianotoksiin, favism, leukotoksiin-dioolid. Ritsiin jt. lektiinid · Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on suhteliselt kõrge molekulkaaluga (100 000 150 000) termolabiilsed valgud, lipoproteiidid või glükoproteiidid, mida on leitud rohkem kui 800-st erinevast söödavast taimest. Eriti laialt on lektiinid levinud kaunviljalistes (Leguminosae) nagu mitmesugused oad, herned jt. Lisaks leidub lektiine ka loomades nagu käsnad, molluskid, kalad (veres), amfiibid (munades) ning imetajate kudedes, inimene kaasa arvatud. Praktikas kasutatakse lektiine veregruppide määramisel, kasvajarakkude äratundmisel ning
Ritsiin jt. lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graiantotoksiin, favism, toksilised lipiidid, leukotoksiin-dioolid. Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on suhteliselt kõrge molekulkaaluga (100 000 150 000) termolabiilsed valgud, lipoproteiidid või glükoproteiidid, mida on leitud rohkem kui 800-st erinevast söödavast taimest. Eriti laialt on lektiinid levinud kaunviljalistes (Leguminosae) taimedes nagu mitmesugused oad, herned jt. Lisaks leidub lektiine ka loomades nagu käsnad, molluskid, kalad (veres), amfiibid (munades) ning imetajate kudedes, inimene kaasa arvatud. Praktikas kasutatakse lektiine veregruppide määramisel,
Väga väikesed, pikkus 0,2-0,5×1 µm. Värvuvad tihti bipolaarselt, liikumatud. § Kasvab amino-happeid, verd, aktiivsütt sisaldavatel valiksöötmetel. Pesad iseloomulikud - siledad, läikivad § Alcaligenaceae perekond § Haigusetekitaja reservuaar on vaid inimene § Koloniseerib hingamisteede epiteeli, põhjustab läkaköha. Resistentsus § Väliskeskkonna tegurite suhtes väga tundlikud. § Hukkuvad kiiresti kõrge temperatuuri, ultravioletkiirte ning desinfitseerivate ainete toimel. Termolabiilsed. Epidemioloogia ja ülekanne § Reservuaariks aimult inimene. Ülekanne piisknakkusena või harvem ka värskelt kontamineeritud esemetega. Kontagioossus 30-90 %. § Inimene on nakkusohtlik 1-1,5 nädalat enne ja 3 nädalat pärast kliiniliste nähtude algust. § Enamasti haigestuvad lapsed < 5 a § Olmenakkus peamine allikas asümptomaatilised kandjad. Adhesioon § Filamentoosne hemaglutiniin § Pertaktiin § Fimbriad
• Antibiootikumresistentsus: plasmiididega liikide, perekondade vahel E. colil lisaks: • Adhesiinid: Kolonisatsioonifaktori antigeenid CFA/I, /II, /III. Agregatiivsed adherentsifimbriad AAF/I ja AAF/II. Bundle- moodustavad pilid. Intimin, P-pilid (seostub ka P veregrupiantigeenidele), Ipa (invasiooniplasmiidi antigeen) proteiin, Dr fimbriad (Dr veregrupi antigeenidele) • Eksotoksiinid: Shiga toksiinid (Stx-1, Stx-2, on mõlemad A/B tüüpi), termostabiilsed toksiinid STa ja STb, termolabiilsed toksiinid LT-I ja LT-II. Hemolüsiinid eriti uropatogeense E. coli patogeneesis. Haigused. • Bakterieemia. Septitseemia pärineb reeglina UTI või GI infektsioonidest (näiteks soole perforatsioonil vms). Suremus on kõrge immuunkompromiteeritutel, neil, kelle primaarne infektsioon on kõhus või KNSis. • UTI. Pärineb jämesoolest, kontamineerib ureetra, astsendeerub põide, võib migreeruda neeru või prostatasse. Haigus