TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset
liituma. Hallikuid kasutatakse juustu ja antibiootikumide tootmiseks(pintselhallik- penitsilliini) Pärmseened (sisaldavad valku, B-grupi vitamiine)on katseobjektiks bioloogia üldiste seaduspärasuste uurimisel, söödapärmi ja ravimite valmistamisel. Osa seeni sisaldab värvaineid. Seened võivad nakatada inimesi ja ka looi ning taimi. Taimedel nt jahukasteseened, moodustavad jahuja kirme. Teravilju ohustab parasiteerivad roosteseened, nõgisseened. Ühed neist muudavad teriste sisu eosmassiks(kõvanõed) ja teised, lendnõed, katavad õisiku eostega. Torikulised mädandavad puid ja kände. Alustavad südamikust. Majavamm lagundab palke. Et puitu kaitsta, peaks kasutama kemikaale. Samblik(maismaaorganism)koosneb erinevatest organismidest. Keha nagu tallus, koosneb seeneniitide põimikust ja rohevetikatest või sinikutest. Seeneniidid imevad õhuniiskust ja mineraalaineid. Kooriksamblikud(80%) on siledad või teralise koorikuna. Nt kaartsamblik,
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Nimi Teraviljad Referaat Olustvere 2014 Sissejuhatus Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuulub ka mittekõrrelisi, näiteks tatar (sugukonnast tatralised), rebashein (sugukonnast rebasheinalised) ja kinoa ehk tsiili hanemalts (sugukonnast hanemaltsalised). Teraviljade saaki tarvitatakse toidu valmistamiseks (harilikult jahu, kruupide, tangude või helvestena), tärklise-, piirituse- ja õlletööstuses ningloomasöödaks. Teravili on inimkonna põhitoidus; terade saamiseks kasvatatakse teravilja rohkem kui 50%-l kogu
Paljunevad eostega, mis valmivad kas eostelehekestel või torukeste seintel. 6. Arusampinjonil on sile jalg, valgel kärbseseenel aga ebemeline. Valgel kärbseseenel on tupp, mis puudub arusampinjonil. Valge kärbeseene rõngas on vähenähtav ja selle eoslehekesed on valged. Küll aga arusampinjonil on roosad kuni pruunid eoslehekesed. 8. Roosteseen Kasvab teraviljade kõrtel ja kukerpuu lehtedel. Taimed jäävad kiduraks ja teraviljasaak väheneb. Nõgisseen Teraviljadel. Rikub teriste sisu või hävitab õisiku. Jahukasteseened Tavalistel taimedel ja ka kultuuritaimedel. Tekitavad taimele jahuka kirme ja rikuvad saagi. 9. Jalaseen - Mitte olla paksute jalatsitega koguaeg nii, et jalgadel on väga soe. Sinna tekib jalaseen. 10. Sümbioos seente ja taimede vahel tähendab seda, et mütseel põimub ümber taimejuure ja siis annab taimele vett ja mineraal aineid. Taim annab vastu orgaanilist ainet. See on vajalik mõlema ellujäämiseks ja mõlemad saavad sellest kasu
15. Miks kasvavad seened just vihmase ilmaga? Kuna seened koosnevad pmst veest . (90%) 16. Miks ei tohi korjata seeni linnast või maanteede lähistel? Kuna nad koguvad endasse erinevaid aineid(metallide ühendi ) ehk mürgiseid aineid., mida nad saavad koos toitaainetega saastunud mullast . 17. Nimeta parasiitseeni, kellel parasiteerivad, millist kahju tekitavad? Roosteseened:teraviljadel, taimedel , taimed muutuvad kiduraks ja saagikus langeb Nõgiseened:tervalijadel , muudavad teriste sisu mustaks eosmassiks, hävitavad , saak langeb Jahukasteseened:lehtedel, viljadel , marjadel , lilledel , rikub viljade välimust 18. Milles seisneb seente kasulikkus ja kahju looduses? Kasulikkus:lagundajad , elupaigaks ja toiduks loomadele , sümbioosis mõndade loomade ja taimedega Kahjulikkus:kahjustavad puid , põhjustavad loomadele haigusi 19. Milles seisneb seente ja taimede vaheline sümbioos? 20. Millist kasu ja kahju toovad seened inimesele?
(valkude lagundamine ei lähe lõpuni, organismides peatub kusiaine ehk uurea ehk karbamiidi tekkel ja ka välditakse toksilise NH3 teket) b) Ööpäevasest energiavajadusest peaks valgud katma kuni 15%, erandkorras sportlastel kuni 20% c) Iga kehakaalu kilo kohta on ööpäevas vaja 1-1,1g valku. Erandiks rasedad ja kasvavad organismid. 2. Varuaineline a) seemnete varuvalgud, nt sojaubades kuni 35%, viljades, nt teriste valgud b) loomorganismides varuvalkudeks piima- ja munavalgud, organismi enda tasandil lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud
(Clavicipitaceae).Tungaltera perekonnas on ligikaudu 50 liiki, enamik neist kasvab troopilistel aladel.Tuntumaks liigiks on teraviljadel elav harilik tungaltera (Claviceps purpurea). 2. Tunglatera Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Tungaltera on haigus, mis nakatab põhiliselt rukist. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks.Tungaltera põhjustavad seened nakatavad teravilju oma lendlevate eostega. Nakatunud taimedel arenevad aga teriste asemel mustad söömiskõlbmatud tungalterad. Mustad tungalterad kujutavad endast tugeva kattega ümbritsetud seenehüüfe.Tungalterad valmivad sügisel, kui seenel tuleb üle elada ebasoodne aastaaeg – talv. Vilja koristamisel langeb suur osa tungalteradest maha ning elab seal üle talve. Kevadel vabanevad tungalteradest seene eosed, mis paiskuvad laiali nakatades teravilju taas.Kui viljapõld on nakatunud tungalteraga, ei ole soovitav sellelt põllult pärit vilja süüa.
sügistest muutustest looduses – lehed, marjad, õunad jne Jääkaru Üks karu on, kes kunagi ei maga talveund. Ta elab põhjas, Arktikas, kesk valget igilund. Päev läbi ta käib lume sees ja limpsib külma jääd, siis supleb külmas merevees, ent haigeks sest ei jää. Ta magab seal, kus tuju on, ei ole koobast tal. Jääb haigeks ta just lõunamaal, just sooja päikse all. Allikas : Heljo Mänd „Pillerpall“ Valiku põhjendus: Võimaldab lastele rääkida ka teriste maade loomadest- näiteks jääkarust. Mille üle lastega arutleda: Pruunkaru ja jääkaru võrdlus – värvus, elupaik, toit, talveuni jne.
külgahelates. Nii moodustubki väga ruumikas ja haruline struktuur. Tavaliselt langeb tärklises 1020% amüloosi ja 8090% amülopektiini arvele. Taim talletab tärklisevarud kas viljadesse, seemnetesse, mugulatesse või juurtesse, harva isegi tüvesse. Toorestes puu- ja aedviljades on tärklist esialgu rohkem, viljade küpsemisel muutub osa sellest suhkruteks (teraviljadega on vastupidi: nende valmides teriste tärklisesisaldus suureneb). Tärklise hüdrolüüs algab ahela otstes, harunemiskohti ühendavad keemilised sidemed on vastupidavamad. Osaliselt hüdrolüüsunud tärklis moodustab dekstriinide segu. Et dekstriinide vesilahused nakkuvad hästi, siis sobivad need liimide valmistamiseks. Kuid dekstriinid on olulised ka söödava seisukohalt, näiteks pagaritoodete puhul. Küpseva toote pinnal on temperatuur kõrge, just seal algab tärklise lagunemine dekstriinideks ja teisteks
Põldude jaoks on üritatud valida toitainerikkaid muldi. Harimise, väetamise, kuivendamise, niisutamise käigus on põllumuldade viljakus muutunud. [1., lk. 90] 3. TAIMED PÕLLUL 3.1. Teraviljad Teraviljapõllul kasvatatavad taimed kuuluvad kõrreliste rühma, sest nende vars on seest õõnes kõrs. Teravilju kasvatakse tärklise-ja valgurohkete viljade teriste saamiseks. Viljapeades valmivad terised ehk viljaterad sisaldavad inimestele ja loomadele vajalikke toitaineid: süsivesikuid, valke, mineraalaineid, vitamiine. Teraviljad on üheaastased, aga neil on talvituvaid vorme. Eestis kasvatatkse talirukist ning nii suvi- kui talinisu. [1., lk.94] 3.1.1. Nisu 5 Nisu on teraviljade seas kõige levinum ning ka pikaealisem. Juba 9000.a
faktoriga (nn giberellin response element) GA-MYB on varajane nn primaarvastuse geen. GA toimel algavas signaali ülekande ahelas on kõigepealt GA retseptorid aleuroonkihi rakkude membraanis. GA retseptor kompleks aktiveerib G valgud , mis aktiveerivad guanülüüli tsüklaasi ning cGMP hulk kasvab. Avanevad Ca kanalid , tõuseb [Ca] tsütoplasmas.Esineb ka Ca sõltumatu GA-MYB aktiveerumise tee. Toimub GA-MYB süntees, sest sünteesi inhibiitor lagundatakse. GA-d kasutatakse odra teriste töötlemisel õlletootmisel et saada rohkem sahhariide õllepärmi kasvuks. GA-pritsitakse viinamarjaistandusi õitsemise ajal. Moodustuvad suuremad kobarad suuremate marjadega ja saak kasvab 50-100%. Suurendavad suhkruroo saaki Võimaldavad kartulimugulate puhkeperioodi kõrvaldamise kaudu saada kaks saaki aastas. Signaali ülekande ahelad GA-de toime taimedes võib puududa mitte ainult biosünteesi puudumise tõttu vaid ka signaali ülekande ahelate defektsuse tõttu
Kollane kerahallik. Ohratoksiinid: Eriti tugev nefrotoksiline mürkaine. Satub toiduga organismi peamiselt teraviljade ja teraviljasaaduste kaudu. Rosinates on sageli avastatud kõrge saastumise tase. Teraviljad, kakao, kohv, maitseained, vein, liha. Patuliin: Pühjustab õuntel pruuni mädanikku. Toksiline. Tungaltera prk: Tungaltera toksikoosi saadakse kõige sagedamini tungaltera sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Kahjustab eriti rukist, harva otra või kaera. Teriste asemel arenevad tumedad seeneniitide põimikud sklerootsiumid, mille suurus on mitmesugune ja sõltub nakatunud õie suurusest. Tsüklosporiin: Pärsib erakordse efektiivsusega inimese immuunreaktsioone. Tsüklosporiini kasutatakse suurte organite (süda, neerud) ja luuüdi tranplantatsioonil alates 1980-ndatest. Seeninfektsioonid mükoosid: Lisaks seenmürgistustele põhjustavad seened inimesel ka nakkushaigusi - mükoose. Kõige sagedasemad mükoosid on nahahaigused
lisanditest vaba vaakumsool koosneb ühtlase kristallilise struktuuri ja kujuga soolateradest, mis võimaldab nitriti väga ühtlast jaotumist nitritsoolas. . 2 TERAVILI, TERAVILJASAADUSED, PAGARI- JA KONDIITRITOOTED. 2.1 Teravili. Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikuks keelepruugis tera. Teraviljades leidub palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu, valke ja proteiine. Teravilja teeb toiduna väärtuslikuks soodne valgu ja tärklise suhe, mis on lähedane 1:7. See teeb teravilja inimorganismile vastuvõetavaks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust tehakse, on leib
annaabi.ee 
