kui ka igapäevase toidu ostmiseks, kuna raadil on need ainukesed toiduoed. Asukoht on ehk selline, kuhu maainimene tuleb toitu ostma, mõlemad asuvad linna ääres. Miljöö all pidasin silmas teenindust ja poe olemust üleülde. Kas mul on sinna alti hea minna . Minu jaoks ei ole väärtuslik juba see et Maximal on tegu Leedu ettevõttega , eelistan ikka pigem kodumaist . Teeninduse osas olen ise kogenud halba maxima teenindust. Kassaidajad on halvas tujus, teretades ei vaata otsa ja on kogaeg mornide ning t8linud n2gudega. Teenidusese kiirus on aeglane, tavaliselt on 8ks kassa lahti ja iad j2rjekorrad. Kui oodi siseneda siis ei ole miljoo kutsuv, seal ei teki minul sellist tunnet, et tahaksin seal ikemat aega veeta. Selveris see eest on ositiivsemad kliendi, naeratatakse rohkem ja teenindus on ikka mitu korda kiirem. Teenindajad teretavad viiskalt otsa vaatades, k8sivad alti artnerkaardi ja saadvad kliendi ka viisakalt 2ra
Kaupluse külastamine-juhtumiuuring Ootused: Kaup mida lähen ostma on olemas, viisakat ja sõbralikku teenindamist. Teenindaja oskab soovitada milline koeratoit sobib just minu kodus kasvavale dalmaatsia koerale. Vastuvõtt: Teretades ja veidi naeratust näol. Poodi on saabuda hea tunne, mind nagu oodatakse juba. On juhtunud ka kus pean müüjat taha ruumi otsima minema, et teada anda, et olen poes ja soovin osta. Klienditeenindaja välimus ja kehakeel: Teenindajal on seljas vormiriietus, mis on üldjuhul puhas ja korralik. Kehakeel vahest reedab, et klienditeenindajal on kiire. Suhtlemisviisid ja -vahendid: Teenindaja suhtlemisviis on selline nagu me oleksime juba ammused sõbrad.
" Kaks lõbusat koolipoissi said kokku teel, nad teretasid: ,,Tere, tere!" Kaks pisikest beebit said kokku teel, nad teretasid: ,,Tere, tere!" Diskussioon Arutelu teemal kuidas saab ,,Tere" veel teistmoodi öelda. Miks mulle meeldib/ei meeldi teretada. 6. Rakendamine Hommikuti rühma tulles lapsed teretavad. 7. Iseseisev harjutamine Lapsed teretavad teisi kaaslasi ning õpetajaid, lapsevanemaid. 8.Jätkuvuse kindlustamine Õpetaja näitab eeskuju, teretades hommikuti lapsi rõõmsalt. 4 5
eespool oleva leti äärest ning seejärel tuuakse tellitud asjad lauda. Järgnevaks läksime leti äärde ning avastasime menüü. Kuna teenindajat seal ei olnud, pidime ise menüüd võtma ning lauda tagasi suunduma. Vaadates menüüd märkasime, et hinnad olid suhteliselt kallid ning otsustasime tellida kaks kohvi. Selle jaoks pidime taaskord leti äärde minema. Teenindaja, kes vestles oma tuttavaga, oli muidu tasane, teretas ning küsis, mida soovime. Vastu teretades palusime kahte kohvi. Meie üllatuseks tehti meile kaks kohvi, mis asetati leti peal olevale kandikule, seejärel ütles teenindaja konkreetse häälega, et koor ja suhkur on seal, osutades käega nende suunas. Alguses me ei osanudki kohe midagi peale hakata, võtsime koore ja suhkru ning vaatasime üksteisele otsa. Selgus, et me pidime ise võtma leti peal oleva kandiku ja viima enda kohvi lauda. Sellest jäi mulje justkui meie oleksime teenindajad, või et tegemist on asutusega, kus
Dialoogideski esineb aeg-ajalt üllatavat teravust, irooniat ning mitmeplaanilisust, mis muudab raamatu eeldatust märksa mitmeplaanilisemaks. Nii nagu on segadus peategelase nime kirjutuslaadis (Konrad, Konrat, Kondrat), on põnev näha keelekasutuses ka teisi ebajärjepidevusi, näiteks märgatava reeglistikuta mitmes variandis esinevad sõnad: parun ja paron, ("Mull on hea meel, Teid tundma saada, härra Kondrat," ütles paron, eht mõisniku wiisil uhkeste teretades. ,,See on küll aga wana tutwuse uuendamine, paruni herra," ütles Kondrat ja kumardas parajaste. (lk 64- 65)" "Temal oli üks tuttaw sõnade register peas, ja neid rääkis ta nõnda, et igaüts arvama pidi: see parun on uuema aja laps." (lk 65)). Taolise ebapüsivuse põhjuseks võiks muidugi arvata, et kirjanik Kõrv erinevad lõigud erinevatel päevadel kirjutanud on ning eesti kirjapildi grammatika tolleaegne vähene raamistatus ja reeglistatus ei andnud pidepunkte, mille
Neiu, kes istus lennukis minu taga, rääkis õhtusöögi lõpetades, et olid koos vennaga teel Austraaliasse vanavanematele külla, kuhu jäävad aastaks elama. Ema luges enne minekut neile ette järgneva õpetliku monoloogi „Hamletist“: „Need vähesed nõuanded meeles pea: sa ära kanna oma mõtteid keelel ja teoks neid ära uisapäisa tee. Sa ole lahke, aga mitte libe. Need sõbrad, kes on proovi läbi teinud, seo hinge külge terasvitstega, kuid ära kätt tee tuimaks, teretades vasthautud verisulis uljaspäid. Sa hoidu riiust, ent kui satud sekka, siis teotse nii, et vastane sust hoiduks. Kõrv ava kõigile, suu – vähestele, nõu kuula kõigilt, oma – hoia varuks. Nii kallilt riides käi, kui kukkur lubab, kuid alpimata; rikkalt, mitte räigelt, sest rõivastest võib tihti tunda meest ning Prantsusmaa suurtsuga härrastel on selles valituim ja peenim maitse. Ja ära laenu võta ega anna: laen tihti ise kaob ja sõbra kaotab
käitumisreeglid paneb paika etikett. Erinevad sümboolsed tegevusi ja rituaale ei saa alati pidada terviklikeks, neid tuleks tähistada pigem mõistetega rahvakombed ning tavad. Tavasid järgitakse ka igapäevaelus, kuid ilma, et keegi neile tähelepanu pööraks. Kohates tuttavaid või sisenedes ruumi, me teretame neid. Lahkudes me ütleme ,,Head aega!" või ,,Nägemist!". Mõningatel juhtudel antakse teretades või lahku minnes teineteisele ka käsi. Kombekohaselt ei tehta seda aga üle lävepaku. Sööma hakates soovitakse ikka ,,Head isu!" peale sööki aga ,,Aitäh!". Sellistel hetkedel ei mõtle inimesed, et neil tegevustel on ka mingisugune sümboolne tähendus. Samuti sõltub tegevuse sümboolsus olukorrast. SÜNNIKOMBESTIKUST: LAPSEOOTUSAJAGA SEOTUD KUJUTELMAD Lapseootusajaga seotud pärimuslikud arusaamad püsivad veel siiani, nii noorte kui ka vanade naiste seas.
KULTUURIAREAAL ON TERRITOORIUM/PIIRKOND, KUS ÜHE KULTUURI ELEMENDID ON LEVINUD NING KUS MINGIT KULTUURI PRAKTISEERITAKSE (NT: RIIK, LINN, KÜLA). 43. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. 44. Mis on kultuurisokk? Näide. kui lähen kuskile teise kultuuri ning seal tehakse kõike hoopis teistmoodi, kui me oleme harjunud. Nt hispaanlased musitavad kõiki põskedele teretades 45. Mis vahe on eliit- ja massikultuuril? Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate
18 ........................................................................................ ........................................................................................ ........................................................................................ ........................................................................................ Vastutulelikud liigutused meeldivad kõigile klientidele: Tõuse teretades püsti Astu kliendile vastu Nihuta talle istumiseks tooli lähemale Too tema jaoks kuskilt kaugemalt midagi jne. ........................................................................................ ........................................................................................ ........................................................................................ ........................................................................................ ......
Leemet ka vabandas ussile, et inimesed selise on lihtsad lollid. Magdaleena kusus Leemetit kui vana tuttavat ja tema päästjat tulema külla neile talu ja tänuks seal ehk midagi hamba alla panna. Kuna Leemetil oli niiöelda „jooksuaeg“ nagu ussid seda kutsusid kui aega millal järeltulijaid sigitada ja Magdaleena oli Leemeti arust kaunis siis läks ta temaga kaasa. Magdaleena viis ta koju kus hakkati just sööma ja Magdaleena isa Johhanes võttis Leemetit süütu norimisega vastu teretades ’kolm on kohtu seadus’. Lauas söödi Leemeti jaoks kummalist sööki ja imestuseks talle ei olnud laul liha- kuna metsas oli alati liha siis teekis kõigepealt Leemetil huvi ja siis Johannesega vaidlus muidugi usu ja ellu suhtumise teemal. Kompromissini aga ei jõududki ja Magdaleena kutsus Leemetit kaasa minema kuulama kastraatide koori kloostris, Leemet lippas kaasa. Tee peal tuli juttu metsast, libahuntidest keda Leemet olevat ning Magdaleena üritas
Ja Indrek, kes istus alles põhul, kus ta maganud, pani esimest korda õieti tähele, kui kange on isa selg küürutades ja kui könksus tema haarakile aetud sõrmed. Eriti torkasid just need viimased talle silma. Kui isa redelile lähenes, et alla minna, astus Indrek talle lakaotsale vastu ja sirutas käe teretamiseks. ,,Õige jah," ütles isa, ,,me pole veel kätt andki, kange töötegemisega unustad selle asja." Ka teretades pani Indrek isa könksus sõrmi tähele ja, kui ta mööda redelit alla läks, lausus ta endamisi, nagu oleks ta leidnud mingisuguse uue elutõe: ,,Könksus mis könksus, selles pole kahtlust." Aga see polnud ainuke elutõde, millega Indrek kodu kokku puutus. Emal paistis teretamisel silmis niipalju rõõmu, aga ometi pööras ta pilgu pelglikult kõrvale, nagu häbeneks ta seda nukkervalusat joont, mis piirles tema naeratada püüdva kahvatunud, koltunud ja lugematu hulga
annaabi.ee 
