1144 valmis Saint-Denis’ kloostri ümberehitus. See oli olnud Prantsuse kuningavõimu sümbol ja kuningate matusepaik. Kloostri abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele
seadmine rangesse alluvussüsteemi gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi keha Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlvi iseärasus igas võlvikus on diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud õhukesed ja kerged, kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve
Inglismaal hakati kirikuid peagi üha rikkalikumalt kaunistama. Üheks uuenduseks oli võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine. Selline dekoreeritud stiil levis hilisgootika ajaks ka Prantsusmaale. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlvi iseärasus igas võlvikus on diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud õhukesed ja kerged, kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve.
ja 14. saj. 3. HILISAGOOTIKA 15. saj. ja 16. saj. algus GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige tähendab sakraalset kunsti. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Kuid põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlvi iseärasus on, et igas võlvikus on diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud on õhukesed ja kerged ning kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve
asus peafassaadi kõrval kaks suurt torni, peafassaadil on kolm suurt teravkaarelist portaali (keskmine suurim), portaal koosnes mitmest üksteise sisse asetatud vähenevast kaarest (perspektiivportaal), portaalide kohal asuvad teravad, kitsad, kolmnurksed viilud (vimper), keskmise portaali kohal on roosaken, lisandusid kuningate galerii (põiki üle fassaadi ulatuv skulptuuririda teravkaarte nissides), ristlillik (tornikiivri otsas olev lille moodi, ristikujuline raiddetail) ning krabi (tugikaare või kaaristiku taimeornamentika). Prantsusmaa tuntumad ehitised on Jumalaema Kirik Pariisis (Notre-Dame; 5-lööviline, millest kõrgeim on 32 m, ehitatud 1163 14. saj.), küllaltki romaanipärane Chartes', Reims'i katedraal (väga uhkelt kaunistatud, kesklöövi kõrguseks 37,5 m), Amiens katedraal (kesklöövi kõrguseks 42,5 m
Kullassepakunsti oluliseks ülesandeks oli relikviaaride valmistamine. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid. Gooti stiil tekkis 1144.a Saint-Denisi kloostri kiriku ümberehituse valmimisega. See kirik oli olnud Prantsuse kuningate matmispaik ja kuningavõimu sümbol. Sellest kirikust on säilinud koori ümbriskäik ja kabelite pärg. Nendes on näha peamisi Gooti tunnuseid-kergena mõjuv teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid sambaid ja suuri aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus oli suunatud ülevalt alla. Lagesid kaeti ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti. Kirikut kandsid sambad, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Esimene täielikult Gooti stiili kuuluv kirik on Jumalaema katedraal Pariisis(1163.a). Kesklöövi võlvide pikkus oli 32m. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartresi katedraal. Sellele järgnesid Reimsi (37
ning koos diagonaalkaarte ja vööndkaartega moodustab ristvõlvi kandva struktuuri. lansettkaar--Inglise varagootikas esinev tavalisest tervakaarest kõrgem ja kitsam kaar. kolmnurkkaar--teravkaar sirgete või peaaegu sirgete harudega. kiilkaar--islami arhitektuurile omane teravkaare vorm. eesliselgkaar--islami arhitektuurile omane teravkaar (hiljem levis ka Euroopasse), mis koosneb kahest nõgusast poolkaarest. teravkaarfriis--väikeste dekoratiivsete teravkaarte rida, mis kulgeb müüri pinnal. tugisüsteem--gooti stiili välisarhitektuurile iseloomulik ehitusviis, mis põhineb astmetena ülespoole ahenevate tugipiilarite ja neist lähtuvate tugikaate süsteemil. Võimaldas rajada suuri erakordselt kõrgeid ja samas õhulisi ehitisi. tugipiilar--piilaritaoline müüritugevdus, mis võtab vastu müüri külgsurve tugikaarte kaudu. Võib olla sile või astmeliselt ülespoole ahenev, müürist eenduv või sellest lahus seisev.
hoopiski petikkaaristu ehk pseudotrifoorium. 3. kolmanda korruse moodustab kesklöövi valgustavate akende rida ehk valgmik. ÜMARKAAR ON ROMAANI STIILI ÜKS SILMAPAISTVAMAID JA TÄPSEMAID TUNNUSEID. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine (just dekooriga) väga romaanilik nähe. Nii sise- kui välisfassaadide liigendamiseks kasutati petiknisse (müüripinda liigendav lame kaarekujuline dekoratiivne niss, esinevad gruppidena (arkaadidena); kaarfriise (väikeste ümar- või teravkaarte reast koosnev ehisfriis, mis romaani ja gooti arhitektuuris asetseb horisontaalselt katuseräästa all); liseene (baasi ja kapiteelita pilastritaoline, seinapinda püstjalt liigendav dekoorita müüririba. Esines kaarfriisiga ühendatult seina välispinna dekoratiivse liigendajana enamasti Reinimaa romaanikas). Välisfassaadidel kasutati sageli kääbusgaleriisid (ka ehisgalerii, on dekoorielement romaani arhitektuuris, arkaadiga madal avatud käik tavaliselt välismüüris
sajandil. Gooti stiil (§ 30 Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid, § 31 Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias jm, § 32 Gooti stiili kujutav ja tarbekunst, § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis, § 34 Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis, § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis) Mis on gooti arhitektuuri esikteos? Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Nimeta gooti arhitektuuri olulisimad tunnused! * teravkaarte kasutuselevõtt * roiduvõlvide kasutuselevõtt. Nimeta kuulsaid gooti katedraale Prantsusmaal! * Notre-Dame´i (Jumalaema) katedraal * Reimsi katedraal * Sainte-Chapelle katedraal. Iseloomusta hilisgootika arhitektuuri! Hilisgootikas (15.-16. sajandil) kaob gootika õitseajale omane tasakaalukus ja ehituse loogika. Ehitise rikkalik kaunistamine saab omaette eesmärgiks. Kirikuid võlvitakse võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega
siir--segmentkaartest koosnev gooti ornament või dekoratiivse pinnajaotuse motiiv, kaarte arvu järgi eristatakse kolmik-, nelik-, jne- siire (üle nelja on hulksiir). tornikiiver--gooti kirikutel jäi tihti ehitamata, üldiselt olid (kui jõuti valmis) uhked kivipitskiivrid. gooti stiil--romaano ajastule järgnev stiiliperiood, 12- 16.saj, mille arhitektuuri üldilme on kerge ja graatsiline, meeletult ülespoole pürgiv. Seda võimaldab eriline süsteem teravkaarte, ristvõlvide, tugipiilarite ja tugikaartega.Skulptuur pemiselt seotud arhitektuuriga, ajajärgu lõpul aga omandab religioosne maalikunst enneolematu taseme ja ulatuse. varagootika--gooti ajastu algperiood, algusega u.1150 Prantsusmaal. kõrggootika--gooti stiili õitseaeg, kus selle ajajärgu kunstile omased tunnused arenesid kõrgpunktini (eri maadelt juhtus see täiesti eri aegadel). Näiteks Prantsusmaa 1200- 1275.
kuninganna Mathilde. 8.Mida valmistasid kullasepad kõige enam? Kullasepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1.Millist ehitist võib pidada gooti arhitektuuri esikteoseks? Gooti arhitektuuri esikteoseks võib pidada Saint-Denis' kloostri kiriku ümberehitust 1144. aastal. 2.Nimeta gooti stiilis ehitiste kaks kõige olulisemat tunnust? Kõige olulisemad tunnused on teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. 3.Milliseid muutusi kirikuehituses võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt? Kesklöövide kõrgus kasvas. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist akendega katta. 4.Nimeta kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kuulsamad katedraalid Prantsusmaal on Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres'i katedraal ja Reimsi katedraal. 5.Õpi lugema põhiplaane. Leia lk. 138 põhiplaanilt tornid, transept (põikhoone),
* tuba? Ja Charles IV * oma? John Maata * oma? Kus on trepp, millelt Charles VI * oma armuedikti välja kuulutas? Kus kiviplaat, millel Mar-cel dofääni juuresolekul mõrvas Robert de Clermonti ja Champagne'i marssali *? Kus jalgvärav, mille juures vastupaavst Benedictuse bullad puruks kisti * ja mille kaudu nende toojad pilkeks mitrasse ja kirikukuube ehituna tagasi läksid, et siis minna avalike patukahetse-jatena läbi Pariisi? Ja kus on suursaal oma kulla ja sinaga, oma teravkaarte ja raidkujudega, oma sammaste ja hiiglasuure võlviga, mis oli üleni nikerdusi täis? Ja kus on kuldtuba? Ja kivilõvi ukse ligidal, pea maas ja saba jalge vahel, nagu Saalomoni * trooni lõvid, alandlikus asendis, mis nii sobib jõule õigluse ees? Ja ilusad uksed? Ning ilusad aknad? Ja kaunimustrilised taotud rauad, mida nähes BiscornetteMl käed longu vajusid? Mis on meile jäetud kõige selle asemele, Gallia ajaloo, gooti kunsti asemele? Kunsti asemele Saint-Gervais' 10
annaabi.ee 
