nelinurkse kooriruumiga kirik Praegune kirik Praegune Jüri kirik, mis ehitati vana kiriku vundamendile, pühitseti sisse 15. detsembril 1885.1886. aastal sai orelimeister Gustav Normanni poolt Jüri kiriku jaoks ehitatud orel 2 manuaali ja 20 registriga valmis.See on kergelt pseudogooti, kuid nii välis- kui ka sisearhitektuurilt stiiliühtne neogooti stiilis kirik (arhitekt Friedrich Axel von Howen).Kirikul on esinduslikud küljefassaadid, mille dominandiks kolm avarat teravkaarset eri kõrgusele paigutatud akent. Inglise tuudorstiilist on järeleaimatud vägagi omapärased kiriku siseruumi katvad puidust ristroietega rippvõlvid.1930.-1940. aastate vahel valiti põhivärvideks ligikaudu Eesti lipu värvid: lagi sinine tumepruunis raamistikus, seinad valged ja pingid peaaegu mustad. Vaatamisväärsused · Kirikuaia vanad paekiviristid. · Mälestusmärk esimesele eestikeelsele Piiblile (1739 Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle
Interjöör suundus Maarja kabeli poole ja ka üles. Piilareid liigendavad vertikaalsed turbad. Kogu suundumus üles nagu kaotas kivide raskuse. Kuna seinad polnud enam nii olulised võis need katta akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka välisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristkülikud, kraabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Mitmest üksteise sisse vähenevas portaalist moodustus perspektiivportaal. Keskmise portaali kohal asus roosaken, veel kõrgemal ulatus üle kogu fassaadi rida skulptuure (kuningate galerii). Tornidel olid kiivrid, mis jäid sageli ehitamata. Sellele kirjeldusele vastavad Pariisi ümbruse gooti kirikud. Ülejäänud osades kujunesid väga omapärased gooti arhitektuuri koolkonnad. 15. ja 16
nurka, mis võimaldas kirikuid kõrgemaks ehitada. Kus asuvad gooti kiriku tähtsamad tornid, mis on nelitise kohal? Nimeta kõige kuulsam Pariisi gooti katedraal? Mille poolest Itaalia gootika on erinev Prantsuse gootiast? Prantsuse: Kergena mõjuvad teravkaartel tuginevad võlvid, saledad piilarid, hiiglaslikud aknad. Keeruline tugisüsteem. Kaks suurt torni läänefassaadi kõrval ja üks väike haritorn nelitise kohal. Peafasaasid kolm suurt teravkaarset portaali. Itaalia: Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata(puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval eraldi kellatorn. kuppel nelitise kohal. Pikihoone valamiku aknad on väiksed ja ümmargused. Välisvaadete kaunistamiseks kasutatud mitmevärvilist marmorit.
· Krüpte ei ehitatud, koori põrand samal tasapinnal pikihoone põrandaga · Kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis moodustasid kabelitepärja. Kiriku pikiteljel asuv kabel oli teistest veidi suurem ja kandis nime Maarja kabel. · Teravad kaared, võlvid, mis tunduvad väga kerged · Välisilmes : 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis 3 suurt teravkaarset portaali, keskmine avaram. Portaalid nagu kutsuksid sisse astuma, nad koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist , moodustades perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus roosaken, veel kõrgemal üle kogu fassaadi rida skulptuure nn kuningate galerii. · 15. Sajandit ja 16. Sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks · Selle aja arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, kuid rohkem on
Second level Third level Fourth level Fifth level ehituskunstilise ilme andmisel kasutanud Tallinna gootikat. Välisarhitektuuris on selleks portaalide kompositsioonis esinev talum-teravkaarset arhivolti ja portaali palendit siduv profileeritud vaheplaat, aga ka interjööri vööndkaarte lõppude kujundamine rippkonsoolidena. Tallinna Peeteli kirik. Click to edit Master text styles Second level Third level . Fourth level See on üks suuremaid 1920
asendada akendega. Gooti kirikud olid sageli ohtrate raidkivikaunistustega. Nende seas võib näha erinevaid ristikulehe, õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehistornikesi, muinasjutulisi koletisi, tulekeele kujundeid, viinapuuvääte jne., rääkimata muidugi piiblitegelastest ja pühakutest. Pariisi kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravkaarset portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelites nissides- nn. kuningate galerii. Tornikiivrid jäid aga sageli lõpuni ehitamata. Gooti stiil levis kogu katolikus Euroopas. Ilmselt sobis gootika hästi nii usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks.
väljaehitist-kabelit-, mis moodustasid kabelipärja. Pärja keskmine kabel oli teistest suurem- Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Ruum mõjus õhulisema, avarama ja vabamana ja pilk võis haarata kõike. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed ja paljud raiddetailid. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid ehisviilud. Keskmise kohal roosaken ja keskmine ka avaram. 3. Itaalia renessanss- palazzo tunnused, Firenze toomkirik ja Filippo Brunelleschi tähtsus; Bramante Templietto Roomas; Vatikanis Belvedere lossi- ja aiakompleks, Michelangelo Peetri kiriku kuppel; Itaalia manerismi perioodi villad: Villa del Te Mantovas Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmälestistelt. Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart
Gooti kirik (Reimsi katedraali läänefassaad) Teravkaar - ukseavade ja akende kohal. (raskus on suunatud ülalt alla) Kirikutel on tavaliselt 2 läänefassaadi torni, millele lisandub 1 väike torn nelitise kohal. Peafassaadis on 3 teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid kolmnurksed ehisviilud vimpergid. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, kõrgemal asusid pühakute kujud teravkaarelistes nisides kuningategalerii. Romaani kirik (Saint Pierre kirik Angouleme'is. 1101-1128. Läänefassaad.) Ümarkaar ukseavade ja akende kohal ning muude ehitusosade juures. (raskus on suunatud külgedele)
teiselpool transepti kooris moodustades kooriümbriskäigu · Välisehitistest kabelid, kabelitepärg, pärja keskmes oli suurem kabel, kiriku pikiteljel, Maarja kabel Kirikute välisilme: · Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikud ehk fiaalid ja raiddetailid (ristlillikud, krabid jne) · Tavaliselt 2 suurt torni, 1 läänefassaadil ja teine nelitise kohal (haritorn) · Peafassaadil ka 3 teravkaarset portaali, nende kohal ehisviilud (vimpergid), perspektiivportaal (järjest kahanevad portaalid), keskmise kohal roosiaken ja üleval pool skulptuurid (nn Kuningate galerii) Hilisgootika ajal rohkem kaunistusi · Võlvidel kõrvalroided ( võrkvõlv ja tähtvõlv ja lehvikvõlv) · Kaared ja võlvid muutuvad hästi teravaks (lantsettkaar) · Aga esineb ka lamedaid( korvkaar, roodkaar) · Nt Roueni linnas Normandias Siiski linnuste ja linnade ehitamine
mille ehitamist alustati 1163. Seda loetakse veel varagootikasse (kuni 1200). Kõrggootika 1200-1400. *CHARTRES'i katedraal. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Kirikud olid ladina risti kujulised. Kesklöövi tähtsus suurenes, see oli tihti külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Krüpte enam ei ehitatud ja kooriruum oli samal tasapinnal põrandaga. Kirikute välisilme oli tähtis raiddetailid ja tornikesed. Kirikutel oli 2 peafassaadi. Peafassaadil oli 3 suurt teravkaarset portaali. Keksmine portaal avaram. Koosnesid üksteise sisse järjest vähenevast portaalist, mis moodustasid perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus suur ümmargune roosaken. 15-16 saj. algus HILISGOOTIKA. Rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Kaared ja viilud muutuvad eriti teravaks, esineb ka lamedaid kaari. ( Roueni linnas Normandias ). Jätkub linnuste ehitamine ja linnade kindlustamine. *Pierrefonds'i linnus ja *Carcassonne'i linnamüür
13/14. sajandi vahetusel suurendatud kirik koosneb neljast ühelaiusest võlvikust, mis on põhiplaanilt ruudukujulised. Idapoolne võlvik moodustab koori, kaks keskmist täidavad rahvale määratud pikihoone ülesannet ja läänevõlvik on narteksitaoliseks eesruumiks (oli algselt laia kaare abil pikihoonega ühendatud), kus traditsioonikohaselt paiknes ristimiskivi. Eksterjööri iseloomustavad kantkividest nurgaketid, kaks silmapaistva kompositsiooniga teravkaarset portaali ja tellistega ääristatud pikad kitsad aknaavad; idaseinas ümaraken (ehisraamistik purunenud). ( http://kirikud.muinas.ee/?page=3&page=134 ) 5.3 Tartu Jaani kirik Eesti küllaltki rikka arhitektuuri pärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani(Lisa 5) kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid
kivide raskuse. Lõpuks ei tohi unustada ka valguse mõju gooti kirikute interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis nad asendada akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugikarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (lääne) kõrval ja veel üks võike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid), nad koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelistes nissides nn kuningate galerii. Ülaltoodud kirjeldusele vastasid vaid Pariisi ümbruse kirikud, Prantsusmaa ülejäänud
annaabi.ee 
