RABA Marleen Zurihhina, Regine Trei, Iris Valgepea, Taavi Rattasep Kakerdaja raba https://elustilist.ee/55-kaunist-matkarada/ Millistest liikidest antud kooslus koosneb? SAMBLARINNE Turbasammal kõige sagedasemad, peamised raba turbamoodustajad, aeglase lagunemise ja suure veemahutavusega Liigid - pruun turbasammal, lillakas (punakas) turbasammal, Balti turbasammal, teravalehine turbasammal Lillakas turbasammal http://eseis.ut.ee/efloora/sphagnum/turbasamb lad.htm ROHU- JA PUHMARINNE Levinum on Eesti rabades puhmas kanarbik, teiseks sagedasemaks on sookail
soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused: 1. Kanarbik - samblike kooslus — mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus —
23. ´Anthony Waterer` püstine põõsas Põõsasmaran ↑ 1 - 1,5 m, püstine 24. ´Goldfinger` põõsas ↑ 30 - 35 m, 25. Harilik pärn laiavõraga puu Madal enelas ↑ 0,8 - 1,2 m, kerajas 26. ´Frobelii` põõsas Põõsasmaran ´Pink ↑ 0,5 - 0,8 m, kerajas 27. Queen` põõsas 28. Roniroos ´Heidelberg` ↑ 1,8 - 2,3 m, ronitaim Teravalehine diervilla ↑ 1 - 1,5 m, ümar 29. ´Butterfly` põõsas ↑ 2 m, põõsas või Aedhortensia ümara võraga pisike 30. ´Grandiflora` puu Puishortensia ↑ 1,5 m, püstine 31. ´Annabelle` põõsas ↑ 0,2 - 0,4 m, väga 32. Harilik kanarbik madal põõsas Davidi budleia ´Pink ↑ 1,5 m, püstine 33. Delight` põõsas
tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne Siirdesoomets: kask ja mänd Lisandub ka kuusk Puhm- ja rohurinne Puhmarinne: Sinikas Mustikas Küüvits Harilik kukemari Harilik jõhvikas Pohl Kanarbik Sookail Kukemari Huulhein ja jõhvikas Tupp-villpea Sookail Sambla- ja samblikurinne Harilik põdrasamblik Raba-põdrasamblik Raba-karusammal Palusammal Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-kaksikhammas Palusammal Tähtsamad taimekooslused 1. Kanarbik - samblike kooslus - mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus - mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus- mätaste alaosas ja mätaste vahel Loomad
Väga sarnane eelmise liigiga. Eristamistunnuseks on, et ei moodusta "kraesid", lehed on palju lineaalsemad ning vähem sinised. Õied on kollakasvalged, väljastpoolt punased. Erinevalt lõhnavast kuslapuust õitseb suve teisel poolel, sageli kuni sügiseni välja, kuid õitsemine ei ole nii rikkalik, kui lõhnaval kuslapuul Sugukond aktiniidialised -Actinidiaceae Perekond aktiniidia -Actinidia Perekonna tuntumateks esindajateks meil on südajas aktiniidia (A. kolomikta) ning teravalehine aktiniidia (A. arguta). Märkimist väärib, et aktiniidiate perekonda kuulub ka kõigile viljade kaudu hästi tuntud hiina aktiniidia (A. chinensis) ehk kiivi. 6) Actinidia kolomikta -südajas aktiniidia Väga dekoratiivne, sõrestikel umbes 5 meetri kõrgusele tõusev, kesksuvel valge-roosa laiguliseks värvuvate lehtedega kahekojaline liaan (värvuvad valdavalt isastaimede lehed, mistõttu dekoratiivhaljastuses tuleks eelistada just neid). Südaja aktiniidia
Domineerivad või rikkalikult esinevad kodumaised liigid: jaanileivapuu, sanglepp, iilekstamm, värvitamm, portugali tamm, pürenee tamm, harilik tamm, kastanipuu, magus kirsipuu, ahtalehine saar, harilik maasikapuu, harilik mürt, merimänd, kivimänd, harilik pakspuu, korgitamm ja sookask.[17] Laialt või rikkalikult levinud mittekodumaised liigid: must mänd, ebatsüüga, eukalüpt, kanada pappel ja punane tamm.[17] Ohustatud liigid: teravalehine iileks, jugapuu, harilik mänd, portugali lorberikirsipuu, andaluusia tamm ja portose rodendron.[17] Joonistus 11. Sanglepp Joonistus 12. Jugapuu 3.3.2. Kasutusalad Portugali peamised metsade ja määratud puuliikide kasutusalad on metsatööstus (merimänd), tseluloosi- ja paberitööstus (eukalüpt), puiduallikad, metsakeemia, paadiehitamine, mõned puuligid kasutatakse loomade söötmiseks ja majade ehitamiseks.[17]
vahelduvad Õied: tihti välistupega (moodustub kõrglehtedest) Õiekate: viietine, Kroon: lahklehine, aktinomorfne (kiirjas) või puudub Tolmukaid: tavaliselt palju, niidid kokkukasvanud sambaks Viljad: kupar või jaguvili Puuvillapõõsas - Gossypium hirsutum Tilia cordata h. Pärn Hibisk Cola acuminata teravalehine koolapähklipuu Durian - Durio zibethinus (haisev vili) Theobroma cacao h. kakaopuu Selts Sapindales seebipuulaadsed sug. burseralised - Burseraceae Viiruk ja mürr on puude vaik, pärinedes vastavalt viirukipuu (Boswellia) ning mürripuu (Commiphora) liikidelt. Sug Anacardiaceae nakardilised Mangifera indica mangopuu (vaigulõhnalised luuviljad)
karvane piiphein, kilpjalg, lakkleht, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, mets-turbasammal) -jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp -karusambla-mustika kasvukohatüüp Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp – sinikamännik (sinikas, kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail, mustikas, pohl, kukemari, küüvits, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal, sinihelmikas, tupp-villpea, rabamurakas, keratarn, kadakas, paakspuu, tuhkur paju) Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi, sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine turbasammal, pudev turbasammal, kallas-turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, palusammal, harilik
isegi linnahaljastuses. Meil on magnooliad pigem dendroloogilised haruldused huviliste aedades. 3.1. kasutamine Magnooliad on meie puittaimede hulgas ühed arhailisemad – umbes sama vanad kui hõlmikpuud ja kindlasti on nad esimesi õistaimi maismaal. Magnooliaid kasvab looduses harva, kuid haljastuses on need suurte kaunite õitega puud väga menukad. Lõuna-Eestis Maaritsa lähedal Vastse-Pranglis kasvab Eesti suurim magnoolia – tema ongi teravalehine magnoolia. Puu õitseb ja viljub regulaarselt. Ta on ligi 20 m kõrge, puu rinnasümbermõõt oli juba aastaid tagasi 120 cm. Praeguseks on puu arvatavasti tublisti kosunud. (Maakodu). 3.2 Istutamine Magnooliate juurestik on väga habras ja õrn, mistõttu hukkuvad maapeal pottides kasvavad taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad magnooliad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puutuda
Meil on magnooliad pigem dendroloogilised haruldused huviliste aedades. Magnoolia kasutamine Magnooliad on meie puittaimede hulgas ühed arhailisemad – umbes sama vanad kui hõlmikpuud ja kindlasti on nad esimesi õistaimi maismaal. Magnooliaid kasvab looduses harva, kuid haljastuses on need suurte kaunite õitega puud väga menukad. Lõuna-Eestis Maaritsa lähedal Vastse-Pranglis kasvab Eesti suurim magnoolia – tema ongi teravalehine magnoolia. Puu õitseb ja viljub regulaarselt. Ta on ligi 20 m kõrge, puu rinnasümbermõõt oli juba aastaid tagasi 120 cm. Praeguseks on puu arvatavasti tublisti kosunud. Teravalehise magnoolia õitsev eksemplar on ka Tallinna Botaanikaaias, kus ta kasvab 1993. aastast. Esimesi õisi nägime alles mõni aasta tagasi. Istutamine Magnooliate juurestik on väga habras ja õrn, mistõttu hukkuvad maapeal pottides kasvavad taimed juba -10 kraadi juures
m~oistele. 55 hiljem Zhou ajastul l¨o¨omise ja kloppimise heli v¨aljendavana m¨ arkide asemel. Muide, kuigi m¨ark on p¨oidla kujutis, olles seotud muusikariista m¨angimisega, on ~oigem k¨asitleda seda antud juhul h¨a¨aldusosutina . Sellise t~olgendusega tekib erinevus ja klassifikatsioonis. 1 Teravalehine tamm (lad.k. Quercus acutissima) 2 lad.k. Antheraea yamamai ka (), tegu on tumepruunide silmakujutistega tiibadega liblikaga, mille suuremate isendite tiivaulatus on isegi kuni 13 cm. Karvased r¨o¨ovikud on u. 8 cm pikkused, h¨avitavad tamme ja p¨o¨ogi lehti. Ellipsikujuline kookon on kollakas rohelist v¨arvi. Jaapanis leidub paikkonniti m¨agedes. Niisiis peab Mizugami m¨arki pilth¨a¨alduslikuks . Kuigi autor
annaabi.ee 
