2. hitler kurikuulsaim türann. 12 aastat saksamal. Provotseeris II MS toimumist . saatis kõik ebasobivad isikud koonduslaagritesse, hakkas endale vägisi nõudma teiste alasid, tungid mitmetesse euroopa riikidesse, Holokaust, lõpuks leidis, et saksamaa ongi väärt hävitamist ,kuna maa ei suutnud täita tema ootusi. 3. Mussolini tappis pol vaenlasi , unistas uuest rooma impeeriumist, sõlmis hitleriga teraspakti ja toetas francot, tungis abbessiiniasse. 4. Stalin purustas oppositsiooni, viisaastaku plaan. Seda rahaastati viljaekspordiga. Põllumajanduslik kollektiviseerimine=näljahäda.Salaprotokoll hitleriga, kuid hitler rikkus seda.jagas euroopa raudse eesriidega 5. Franco moodustas tekitas hisp kodusõja ,hisp natsionalistliku valitsuse. Lubas taastada monarhia,lubas USAl rajada hisp sõjaväe laagreid,õnnestus vältida hisp II MS sattumist, 6
esialgu piirdusid, pealetungi Saksamaale läänest Prn ja Srb ei alustanud. Vaenuarmeed istusid vastastikku kindlustustes- liitlased Magonot' ja sakslased Siegfriedi liinil-ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, tekkinud tulevahetused polnud tõsised. 10 mail lõpetas Sks selle, ja tungis lisaks Pr ja Briti ühendvägedele kallale ka erapooletule Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile (Luksemburg okupeeriti kohe, Holland kapituleerus 15 mail. Belgia 28 mail) 1939 a. mais sõlmis Itaalia Sks Teraspakti, milles mõlemad riigid kohustusid üksteist sõjategevuses aitama. 10. juunil 1940 kuulutas Itaalia Prn sõja. Samal päeval jättis Prn valitsus oma pelinna maha. Kogu Prn rinne varises kokku 12. juuniks. 14. juunil jõudsid sakslased Pariisi, 21. juunil algasid Sks-Prn rahuläbirääkimised ja järgm päeval sõlmiti vaherahu. Relvad vaikisid 24 juunil. Vaherahu kohaselt varises kokku 12. juuniks. 14. juunil jõudsid sakslased Pariisi, 21
· Agressorite 1bloki kujunemine: 1. 1936 Berliini-Rooma telg; Pakt NSV vastu; Antikomiterni pakt 2. 1936 Berliin-Tokio telg; 3. 1937 Itaalia liitub selle paktiga (Saksamaaga) Teraspakt! 4. 1939 sõlmitakse otsene koostööpakt (Teraspakt!) Saksa ja Itaalia vahel; 5. 1940 Kolmikpakt täiendatakse Teraspakti (Itaalia, Saksamaa, Jaapan). · Suur-Saksamaa idee elluviimine: 1. 1937 võtab Hitler suuna sõjale, saadab laiali sõjaministeeriumi, vahetab välja võtmeministrid (välisministriks saab Ribbentrop, Wehrmachti ülemjuhiks saab Keitel); 2. Hosbachi protokoll ,,OTTO" oli olnud I Saksa keiser, Austria hõivamise plaan; 1
kodanluse vastu. · 1940 sügisel alustas ka NL ettevalmistusi sõjaks Sxm vastu. Kahe riigi vahel algas võidujooks sõjaks ettevalmistamise osas. NL nägi samuti ette Sxm ründamise (6.juuli), seetõttu polnud piiridel vajalikku kaitset ja see võimaldas sakslastel 1941 aasta suvel kiiresti edasi tungida. III Sõjalised blokid Teises maailmasõjas: A) Saksamaa ja tema liitlased e Kolmikpaktiga liitujad (9 riiki): · 1939.a. mais Teraspakti sõlmimine Sxm ja Itaalia vahel. Sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. (Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a.kevadel ja suvel Läänerindel Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja, kuigi sõjalist tähtsust see enam ei omanud.) · 23
· Saksamaa ja tema liitlased: Alates 1939.a. augustist (MRP-st) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSVL-le 22.juunil 1941.a. võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (näiteks Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939.a.septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa- Nõukogude sõjale. 1930.ndate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn. Teraspakti sõlmimiseni 1939.a. mais; sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a.kevadel ja suvel Läänerindel Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja (kuigi sõjalist tähtsust see enam ei omanud).
Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss. 29.september – Müncheni konverents; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa. 193 Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine. Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. 23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. 1.september – Saksamaa ründas Poolat; Teise maailmasõja algus. 3.september – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale; Kummalise sõja algus. 28.september – Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga. 30.november – Talvesõja algus Soome ja NSV Liidu vahel.
Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted? Milliseid näiteid võib tuua nende koostöö kohta ja millal nad väljusid sõjast? ( Itaalia, Soome, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Jaapan) Saksamaa+ Itaalia, Jaapan, Ungari, Bulgaaria, Slovakkia, Rumeenia, Soome - 1936 Komiterni-vastane pakt, mis oli suunatud NSV Liidu vastu (algul Saksamaa ja Jaapan, hiljem Itaalia ning veel mõned riigid). - 1939 Saksamaa ja Itaalia sõlmisid Teraspakti ehk Berliini-Rooma telg. - 1940 27. sept Itaalia, Jaapani, Saksamaa Kolmikpakt, hiljem liitus teisigi riike. Koos Saksamaaga sõdisid Rumeenia (1944 sügisel okupeeris NSVL Rumeenia ning lõi sakslased sealt välja), Itaalia (Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 1943 sept Itaalias. Lüüasaamine kahandas Mussolini populaarsust ning ta kõrvaldati võimult. Uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Itaalia langes II MS välja),
ja ettevõtjate esinduskojaga. Välispoliitika oli totalitaarse diktatuuri kindlustamiseni mõõdukas. 1930. aastail algasid vallutussõjad. Itaalia vallutas Etioopia ning muutis selle oma asumaaks, 1936-1939 sekkus koos fasistliku Saksamaaga Hispaania kodusõtta ja Aprill 1939 okupeeris Albaania. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Itaalia poliitilise ja sõjalise liidu (Berliini- Rooma telg). 1938. aastal osales Müncheni kokkuleppes, 22. mai 1939 sõlmis Sksamaaga uue sõjalise liidu, teraspakti ja 11. juunil 1940 astus Saksamaa liitlasena II maailmasõtta. Sõjakäigul Kreekasse sügisel 1940 sai Itaalia lüüa, sama aasta detsembris purustasid inglased Itaalia väekoondised Kürenaikas ja jaanuarist maini 1941 teistes Itaalia Aafrika valdustes. Alates 22.06.1941 osales Itaalia sõjas NSV Liidu vastu. Talvel 1941-1943 sai Itaalia armee (umbes 250 000 meest) Doni keskjooksul purustavalt lüüa. Mais 1943 sundisid USA, Briti ja
Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. II maailmasõda 1939-1945 Blokid II maailmasõjas Saksamaa ja tema liitlased e. Teljeriigid (Axis)– blokk hakkas kujunema Berliin-Rooma teljest (1936) ja laienes Antikominterni paktiga (Jaapan) . Itaalia ja Saksamaa olid 1939.a. mais sõlminud Teraspakti, pärast seda kui Itaalia vallutas Albaania. Pärast MRP-d oli Mussolini solvunud ja seetõttu ei osalenud II ms alguses kuni Prantsusmaa vallutamiseni. Sõja esimesel perioodil, pärast Molotovi-Ribbentropi pakti (23. august 1939), olid Saksamaa ja NL liitlased . Pakti põhjal oli Saksamaal vaba voli tegutseda läänes, Venemaal idas. Lääneriigid – enne sõja algust mingit blokki ei olnud. Hitleri-vastane koalitsioon kujuneb sõja käigus (Allies). I Sõda Euroopas 1
1939 15. märts T?ehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt ja jaotamine kaheks (Määrimaa ja Böömimaa protektoriaat + Slovakkia) 21 märts Saksamaa nõuab Poolalt Danzigi Vabalinna ja "Poola koridori" likvideerimist 22. märts Leedu loovutab Klaipeda Saksamaale Aprill-August Suurbritania, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu kolmepoolsed läbirääkimised (Kõne all on Soome, Eesti, Läti, Rumeenia ohutuse tagamine Saks. eest ja Poola julgeolek) Itaalia vallutab Albaania 22. mai Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel 23. august MRP sõlmimine 1. september Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II ms. 3. september Suurbr. ja Prants. kuulutavad sõja Saksamaale; algab "kummaline sõda" 17. septembril algab Nõukogude Liidu ja Poola 28. september Saksamaa ja NL piiri- ja sõprusleping (uuendati MRP-d Saksa huvisfääri Poolas nihutati ida poola, NL sai Leedu) 28. september vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (Baaside leping) 5. oktoober baaside leping Lätiga 10
juht admiral Miklós Horthy oli parempoolsete vaadetega. Paar kuud hiljem astusid nii Ungari kui Hispaania Rahvasteliidust välja. Seega liitlasi Hitleril oli ja, kasutades ära sõjavas-taseid meeleolusid Suurbritannias ning Parantsusmaal, oli ka piisavalt võimalusi asuda teostama oma Lebensraumi ideed. Aprillis 1939 ründas Itaalia Albaaniat ning vallutas selle. Kuu aega hiljem allkirjastasid Saksa välisminister von Ribbentrop ja Itaalia välisminister Galeazzo Ciano nn. Teraspakti, millega lubati üksteist toetada. 12 Nüüd sõltus kõik Stalinist. Hitler oli juba esitanud oma nõudmised Poolale, tema eesmärk oli Saksamaa edasine laienemine. Britid ja prantslased tahtsid sõda Euroopas vältida. Staliniga pidasid seetõttu läbirääkimisi mõlemad pooled. Lääneriigid ei olnud valmis NSV Liidule pakkuma nii palju kui võis pakkuda Hitler. Seetõttu allkirjastasid 23.08
62* Alates 1939.a. augustist (MRP-st) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSVL-le 22.juunil 1941.a. võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (näiteks Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939.a.septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa-Nõukogude sõjale. 63* 1930.ndate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn. Teraspakti sõlmimiseni 1939.a. mais; sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a.kevadel ja suvel Läänerindel Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja (kuigi sõjalist tähtsust see enam ei omanud).
annaabi.ee 
