peamiselt villa ja kapronit. Kroomimine on metallesemete galvaaniline katmine kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Kroomitakse terast, malmi ning vase- ja alumiiniumi-, kuid ka teistest sulamitest detaile, näiteks autode osi, arstiriistu, kellade osi, mootorisilindreid. Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile korrosiooni- ja happekindluse ning kuumapüsivuse kuni 800 0C ja suure süsinikusisaldusega terastele ka kõva ja kulumiskindla pinna. Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. Kroomi puudumine organismis võib põhjustada kehakaalu
Tolerantsi järk IT5 IT4 2) Joonis 1. Ava ja võlli joonis 3) Pinguga istud. H/p - pinguga tsentreeriv, nad annavad liitele väikese pingu. Kasutatakse 5...6 järgus arvutusliku koormuse puudumisel ning detailide puhul, millel on õhukesed seinad. H6/p6 - suure koormusega veerelaagrivõru võllil või keres, H7/p6 -klapipesa keres. H/r; H/s; H/t - keskmise pinguga, saadakse ping (0,2...0,6 µm/mm), H7/s6 (keskveoist) neid kasutatakse tavaliste terasdetailide puhul. Samuti kasutatakse neid ka õhukeseseinaliste osade kuumistus, H7/t6 (raskeveoist) - mõeldud rasekmasinate osade liitmiseks samuti ka keskmistes kuumistudes. H/u; H/x; H/z on suure pinguga, seal saadakse suur ping (1,0...2,0 µm/mm). Neid iseloomustab püsiv pindsurve kogu detaili mõõtmete ulatuses - suurima ja vähima pingu erinevus on väikene. Selliseid iste tuleb väga täpselt arvutada ja praktiliselt katsetada, et kontrollida täpsust. Kuumistud annavad praktikas kindla liite
näitab poolte asendit kinnitamisel. Reguleeritavad keermelõikurid valmistatakse komplektidena, igas 4 või 5 paari. Varda läbimõõt keermelõikuri alla valitakse 0,1...0,4 mm väiksem keerme läbimõõdust. Keermelõikuri sisselõikumiseks tuleb teda vajutada ning jälgida, et lõikumine vardasse oleks ilma kaldeta. Keermetamise ajal peab olema käe surve pöördrauale (pöörikule) ühtlane. Jahutus-määrdevedelikena kasutatakse terasdetailide keermetamisel emulsioone, värnitsat, linaseemne õli või sulfofresooli (väävlistatud õli), alumiiniumi puhul petrooleumi, vase korral tärpentiini, malmi ja pronksi lõigatakse kuivalt.
Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Elektrolüütilist kroomimist rakendatakse auto-, lennuki- ja aparaadiehituses. Kroomitakse ka autoiluliiste, käekellakorpusi ja olemeesemeid. Kroomkate suurendab pinnakõvadust ja kulumiskindlust, on ju kroom kõige suurema kõvadusega metall. Kuullaagrite kroomimine pikendab tunduvalt nende tööiga Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile korrosiooni- ja happekindluse ning kuumapüsivuse kuni 800 0C ja suure süsinikusisaldusega terastele ka kõva ja kulumiskindla pinna. Kroomi esinemine looduses Kroom on 21. kõige rikkalikumalt esinev element maakoores , mille keskmine kontsentratsioon 100 ppm
Hõbe-vask-fosforjoodised: Nendel joodistel on vask-fosforjoodistega parem vedelvoolavus ja nad annavad tihedaid ja plastilisi õmblusi. Kaitsekeskkonnaga ahjudes on nad võimelised iseräbustuma. Nende iseärasuseks on jooteliite suur plastsus. 6 Hõbe-vask-tinajoodised: Kuna selle joodise koostisesse kuulub ka tina, siis tungib ta liitekoha lõtku ka ilma räbustita. Kasutatakse peamiselt vask, nikkel ja terasdetailide jootmisel. Hõbe-vask-tsink-kaadiumjoodised: ...kergelt sulavad, plastsed ja hea vedelvoolavusega. Nad annavad tugevaid jooteliiteid. Nendega võib joota vaske, valgevaske, pronksi ja terast mitmesuguste kuumutusseadmetega. Selle rühma joodiste sulamistemperatuur võimaldab neid joodiseid kasutada mitmesuguste terasdetailide jootmisel, ilma et nad sealjuures lõõmutuksid. Kasutatakse peamiselt vase, pronksi nksi,
5 89 6 650-810 710 8,2 250 5 2 91,8 6,2 650-810 710 8,1 250 4 Hõbe-vask-tinajoodised: Kuna selle joodise koostisesse kuulub ka tina, siis tungib ta liitekoha lõtku ka ilma räbustita. Kasutatakse peamiselt vask, nikkel ja terasdetailide jootmisel. Hõbe-vask-tsink-kaadiumjoodised: ...kergelt sulavad, plastsed ja hea vedelvoolavusega. Nad annavad tugevaid jooteliiteid. Nendega võib joota vaske, valgevaske, pronksi ja terast mitmesuguste kuumutusseadmetega. Selle rühma joodiste sulamistemperatuur võimaldab neid joodiseid kasutada mitmesuguste terasdetailide jootmisel, ilma et nad sealjuures lõõmutuksid. Kasutatakse peamiselt vase, pronksi nksi, messingu, terase ja
jaoks (indeks D = dimensions); -1D; -1D antud mõõtmetega katsekeha sümmeetrilise pingetsükli väsimuspiirid tõmbel/paindel ja väändel, [Pa]; K DF ja K DF väärtused on Terasdetailide mastaabitegurid paindel ja väänedl avaldatud käsiraamatutes vastavalt detaili mõõtmetele 0.4 Mastaabitegur väsimusel, KDF ja materjalile. Legeeritud ja Legeeritud terased süsinikterastest valmistatud 0.6
15 80 5 650-800 710 8,4 250 7 5 89 6 650-810 710 8,2 250 5 2 91,8 6,2 650-810 710 8,1 250 4 Hõbe-vask-tinajoodised: Kuna selle joodise koostisesse kuulub ka tina, siis tungib ta liitekoha lõtku ka ilma räbustita. Kasutatakse peamiselt vask, nikkel ja terasdetailide jootmisel. Hõbe-vask-tsink-kaadiumjoodised: ...kergelt sulavad, plastsed ja hea vedelvoolavusega. Nad annavad tugevaid jooteliiteid. Nendega võib joota vaske, valgevaske, pronksi ja terast mitmesuguste kuumutusseadmetega. Selle rühma joodiste sulamistemperatuur võimaldab neid joodiseid kasutada mitmesuguste terasdetailide jootmisel, ilma et nad sealjuures lõõmutuksid. Kasutatakse peamiselt vase, pronksi nksi, messingu, terase ja
a) Metallpinded muudavad metalli omadusi, tõstes korrosioonikindlust, kulumiskindlust ja suurendades kõvadust. Samuti kasutatakse neid ka dekoratiivsetel eesmärkidel. b) Oksiidpinded pole nii heade omadustega kui metallpinded. Need pakuvad head aluspinda värvimiseks ja tihti on nad ka dekoratiivsed. Oksüdeerimiseks kasutatakse peamiselt elektrokeemilist meetodit, kuid see sõltub ka metalli liigist. Näiteks terasdetailide oksüdeerimiseks võib kasutada keemilist, termilist ja elektrokeemilist meetodit. c) Värvpinded on enam levinuim elektrokeemiline korrosioonitõrje meetod. Värve on erinevaid. Peamiselt liigitatakse need sideaine alusel: õlivärvideks ja emailvärvideks. Enne värvimist tuleb metallipind ettevalmistada: puhastada, kruntida, pahteldada ning alles siis võib värvida. 6 Samuti teostatakse ka plastpindeid
pingeklemid U*ja U, kusjuures tärniga märgitud klemmid I* ja U* tuleb omavahel ühendada nii, et ühenduskoht jääb toiteallika poole. Voolumähise vool I1=I, (võrdub tarviti vooluga), pingemähise vool I2=U/R2 ning osuti hälve =CI1I2=CI =C1UI=C1P on võrdeline alalisvoolu võimsusega.Vahelduvvoolu korral näitab osuti aktiivvõimsust P=UI . Vattmeetril on ühtlane skaala. On väga täpne(valmistatakse täpsusklassiga kuni 0,1), sest terasdetailide puudumine väldib jääkmagnetismist tingitud lisavead. 27.Võimsuse mõõtmine kolmefaasilistes ahelates. Kolmejuhtmelises süsteemis mistahes koormusel võib kasutada kahte uhefaasilist vattmeetrit, mille voolumähised ühendatakse kahte ükskõik missugusesse juhtmesse ja pingemähiste lõpud kolmandasse juhtmesse. Süsteemi võimsuse leidmiseks tuleb vattmeetrite näidud liita: P=P1+P2. (Joonis 6
temperatuurini, hoidmine sellel temperatuuri ning jahutamine. Sageli esimeseks etapiks lõõmutamine, mille käigus leevenduvad detaili valmistamisel tekkinud mehaanilised sisepinged, ühtlustub struktuur, suureneb plastsus ja väheneb kõvadus. Tuleb detaile kuumutada ja jahutada aeglaselt. Kõige kõrgemat temperatuuri vajab difusioonlõõmutus, mis toimub austeniidi piirkonnas, seda kasutatakse valatud või legeeritud terasdetailide puhul ja siis kaob kristallide keemiline ebaühtlus. Täielikku lõõmutust kasutatakse alla 0,8% C sisaldusega terste puhul. Siis saadakse austeniit ja jahutamisel peenkristallilisem ferrit+perliit, mis on plastne, hästi töödeldav ja lõigatav. Mittetäieliku lõõmutust üle 0,8% Csisaldusega teraste puhul, kus viiakse üle teralise perliidi ja teralise tsementiidi seguks, tulemus nagu eelmisel. Rekristallisatsioonilõõmutust kasutatakse külmtöödeldud teraste puhul, mis on
Gaasilisel tsementiitimisel kuumutatakse detaile 920-980 C o propaani, maagaasi vm süsinikvesinikgaasi keskkonnas. Gaasi osalisel põlemisel tekkiv süsinikoksiid CO rikastab detaili pinna märksa kiiremini kui tahkel tsementiitimisel. Tsementiiditakse sügavuseni 0,5- 2mm, süsinikusisaldus kihis 0,8-1,1%. Tsementiitimisele järgneb karastus. Pärast karastust madalnoolutatakse detaile sisepingete kaotamiseks (150-200 °C) Nitriitimine seisneb terasdetailide pinnakihi rikastamises lämmastikuga, et tõsta pinnakihi kõvadust, kulumis-ja korrosioonikindlust ning väsimustugevust. Tehakse terastele, mis sisaldavad 0,2-0,4% C, 1-2% Al ja Cr ning 0,2-0,4% Mo. Põhiliselt kasutatakse gaasilist nitriitimist, mis seisneb detailide kuumutamises 500-600 C o ammoniaagi keskkonnas, kus moodustub monolämmastik: N H 3 → 3 H + N Nitrotsementiitimiseks nimetatakse terase pinnakihi üheaegset rikastamist süsiniku ja lämmastikuga.
Peab olema sitke ja tugev. Pehmejoodised (sulamistemp. alla 450C) koosnevad peamiselt tinast ja pliist. Kasutatakse enamasti 62%tina ja 38% plii segu, mis on mehaaniliselt tugev, mitte liiga pehme ja sulas olekus hästi vedel. Pehmejoodistega jootmine toimub jootekolvi abil. Kõvajoodistega on sulamistemp. kõrgem ning nendega saab joota vaid jootepõleti või lambi abil, mille leegi temperatuur on üle 1000C. Kasutatakse messingeid ning rakendusalaks on näiteks terasdetailide kokkujootmine. Tulemuseks kõvem ja tugevam side. Väärismetallide jootmiseks kasutatakse vastavate väärismetallide madalamate sulamistemp. sulameid. Määrdeainete ülesanded ja vajalikud omadused. Määrdeained on mootoriõlid, transmissiooniõlid, plastsed määrded jne. Nende ülesanne ja eesmärk on vähendada hõõrdumist, liikuvate detailide kulumist, tihendada detailide vahemikke, kaitsta korrosiooni eest, puhastada jne. Liigid:
moodustatakse plastne struktuur ja pärast selle deformeerimisega saadakse kõrged tugevuse näitajad. Teiseks selliseks mooduseks on nn. marforming, mis seisneb karastatud terase plastses deformatsioonis. Tugev ja madalplastne martensiit lubab kasutada ainult väikesed deformeerimise asted. Kuid siiski deformeerimisel ainult 3-5 % terase tugevus kasvab kuni 10-20 %. Selline tehnoloogiline võte leiab kasutamist lihtsa kujuga ekstreemse tugevusega terasdetailide valmistamisel. Allolevas tabelis tuuakse kõikide arutatud terase tugevdamise meetodite kvalitatiivsed tulemused. Tabel 21.1Terase termotõõtluse mõju mehaanilistele omadustele Termotöötlemise viis Tugevus Plastsus Sitkus Lõõmutus Väikseim Suurim Keskmine
kinnitamisel. Reguleeritavad keermelõikurid valmistatakse komplektidena, igas 4 või 5 paari. Varda läbimõõt keermelõikuri alla valitakse 0,1...0,4 mm väiksem keerme läbimõõdust. Keermelõikuri sisselõikumiseks tuleb teda vajutada ning jälgida, et lõikumine vardasse oleks ilma kaldeta. Keermetamise ajal peab olema käe surve pöördrauale (pöörikule) ühtlane. Jahutus-määrdevedelikena kasutatakse terasdetailide keermetamisel emulsioone, värnitsat, linaseemne õli või sulfofresooli (väävlistatud õli), alumiiniumi puhul petrooleumi, vase korral tärpentiini, malmi ja pronksi lõigatakse kuivalt. Keermelõikuri elemendid: a üldvaade; b keermelõikuri geomeetrilised parameetrid. joon. 141 Läbilõigatud (a) ja reguleeritavad (b) keermelõikurid joon. 142 2.10
hammmasratas võllil, liugelaagri puks keres, siduripool elektrimootori võllil. Pinguga istud. H/p - pinguga tsentreeriv, annavad liites väikese pingu, kasutatav 5...6 järgus arvutusliku koormuse puudumise ja õhukese seinaga detailide puhul. H6/p6 - suure koormusega veerelaagrivõru võllil või keres, H7/p6 - klapipesa keres. H/r; H/s; H/t - keskmise pinguga, saadakse ping (0,2...0,6 µm/mm), H7/s6 (keskveoist) - kasutatakse tavaliste terasdetailide puhul või õhukeseseinaliste osade kuumistus, H7/t6 (raskeveoist) - mõeldud rasekmasinate osade liitmiseks või keskmistes kuumistudes. H/u; H/x; H/z - suure pinguga, saadakse suur ping (1,0...2,0 µm/mm). Annavad püsiva pindsurve kogu mõõtmete ulatuses - suurima ja vähima pingu erinevus hoitakse väikesena. Seda tüüpi iste tuleb täpselt arvutada ja praktiliselt katsetada. Kuumistud, kus kuumutatakse enne koostamist haaravat või jahutatakse haaravat detaili, annavad
Määrimine toimub detailide kastmisega määrdesse või määrde pihustamisega hõõrdepindadele. Lahusti aurub ning hõõrdepind kattub kõva määrdekilega, mille paksus on ligikaudu 20m. Määrdekihi vastupidavus sõltub temperatuurist. Selle tõustes vastupidavus väheneb. Samuti vähendab määrdekihi vastupidavust vesi. Et kõva määrde kiht püsiks hästi detaili pinnal, peab see olema eelnevalt ette valmistatud, puhastatud õlist ja rasvast. Terasdetailide pind peab olema eelnevalt fosfaaditud, alumiiniumdetailid pind anodeeritud. Peale grafiidi ja molübdeendisulfiidi on heade määrimisomadustega veel talk, vilgukivi, boornitrid, hõbesulfaat ning mitmesugused sulfiidid (titaansulfiid, volframsulfiid). Jahutusvedelikud Mootori normaalse töö kindlustamiseks on vaja detaile pidevalt jahutada. Olenevalt mootori tüübist, tuleb välja juhtida 25...35 % küttesegu põlemisel vabanenud soojusest. Kui seda ei tehtaks, kiiluksid
Määrimine toimub detailide kastmisega määrdesse või määrde pihustamisega hõõrdepindadele. Lahusti aurub ning hõõrdepind kattub kõva määrdekilega, mille paksus on ligikaudu 20m. Määrdekihi vastupidavus sõltub temperatuurist. Selle tõustes vastupidavus väheneb. Samuti vähendab määrdekihi vastupidavust vesi. Et kõva määrde kiht püsiks hästi detaili pinnal, peab see olema eelnevalt ette valmistatud, puhastatud õlist ja rasvast. Terasdetailide pind peab olema eelnevalt fosfaaditud, alumiiniumdetailid pind anodeeritud. Peale grafiidi ja molübdeendisulfiidi on heade määrimisomadustega veel talk, vilgukivi, boornitrid, hõbesulfaat ning mitmesugused sulfiidid (titaansulfiid, volframsulfiid). Jahutusvedelikud Mootori normaalse töö kindlustamiseks on vaja detaile pidevalt jahutada. Olenevalt mootori tüübist, tuleb välja juhtida 25...35 % küttesegu põlemisel vabanenud soojusest. Kui seda ei tehtaks, kiiluksid
Lahustumine võib olla aeglane juhul, kui - reageerimisel tekivad rasklahustuvad soolad (blokeerivad happe juurdepääsu): Mg puhul H3PO4, HF - reageerimisel metalli pind passiveerub (tekib tihe oksiidikiht): Be + HNO3 või H2SO4 2.3.3. Metallide kasutamine Be - legeeriv lisand Cu-sulamites - berülliumpronksid väga sitked, paindumiskindlad sulamid (üle 50% Be-toodangust) - sulamid teiste metallidega: Ni, Fe - terasdetailide pinna küllastamine Be-ga (tõstab korrosioonikindlust) - lennuki- ja raketiehituses - tuuma-tehnikas (neutronite peegeldajad ja aeglustajad) - röntgentorude aknad (läbiv röntgenikiirgusele) (metallilise Be toodang ca 350 t/a 1980) Mg - peam. sulamites, eriti Al-ga - teiste metallide (Ti, U, Zr, V jt.) metallotermil. saamiseks - magneesiumorgaaniliste ühendite sünteesil (Grignardi reaktiiv)
annaabi.ee 
