Sissejuhatus Tegin sellise valiku nagu Tiit Pääsuke kuna midagi pidin valima ,et hinde saaks kätte. Kunstniku lühitutvustus Tiit Pääsuke on eesti maalikunstnik, kes on sündinud 1941.a Põltsamaal. Nüüdseks juba 73.aastat vana. Alates 1973. aastast on tal olnud 30 isikunäitust. Neist viimane oli ,,ainult maalid xxx`` 2011.aastal. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhiks. Tema teoseis on nii Eesti kui ka välismaa kogudes. Õpingud Pääsuke õppis 19571962 Tallinna Kunstikoolis. Peale seda 19621963 ja 19661971 Eesti Kunstiakadeemias. 1982.a Vilniuse Kunstiakadeemias. Kui ta kunstiakadeemia lõpetas sai temast õppejõud Eestis kui ka kaks aastat Soomes. (19922006) ,,Neli naist ja värvid,, Click to edit Master text styles Second level Third level
1922. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige (asutajaid; 19361939 esimees) Kuulus ka Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse juhatusse, mitmel korral selle esimees Preemiad: 19381939 teine auhind Kadrioru haldushoone koosolekusaali gobeläänide kavandite võistluselt Töid kogudes: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eduard Vilde Muuseum, erakogud Kirjeldus: Greenbergi looming järgib oma ajastu kunstisuundi ning läbis pika stiililise arengu. 1930. aastate alguse teoseis valdab art déco'lik kujutusviis ning värvikäsitlus rõhutab vormi plastilisust (nt ,,Istuv naine", 1930 ja ,,Naine maskidega", 1931). Kunstnikku köitsid teatrimaailm, sh näitlejate omapärane võlu, ja naise sarm, mida sageli kujutas poeetilise nukrusena. Sõja puhkemine tõi loomingusse kaasa mure, leina ja traagika erinevad käsitlused, mida iseloomustavad avar tundesisu, peen värvitaju ja maalitehnika rikastumine. (Allikas: Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon
Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal Muusikas rajasid klassitsismile teed antiikmütoloogiat ja -kunsti idealiseerivad itaalia opera seria (nt. A. Scarlatti) ja eriti prantsuse lüürilise ooperi viljelejad (J.-B. Lully). Haripunkti jõudis klassitsisim eelkõige Glucki ooperiloomingus, seejärel Ciini klassikute Haydini ja Mozarti muusikas ning Beethooveni varaseis teoseis. Püüdes tõusta kõrgemale argisusest, püriti üldistavuse ja vormi tasakaalukuse poole, välditi rahvuseripära (nt. Mozarti Hispaania- aineliste ooperite ,,Don Juan" ja ,,Fiagro pulm" muusikas pole hispaanialikkusele vihjetki). Muusikas avaldus klassitsism kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18
Peagi muutus värvikäsitlus jõulisemaks ning kontrastsemaks, ruumilisus tajutavamaks: Maastik (1933), Petseri klooster (1934, õli). 1930 aastate keskel maalitud Talutuba soemüüriga, Kollased lilled sinisel (mõlemad maalid u.1935, õli) ja muud teised on säravad ja erksad. Kui värvigamma hiljem pehmenes, sugenes lähitoonide kooskõlasid (Natüürmort roosa päevavarjuga, Daam rohelises rohelisel - mõlemad 1936, õli). Viimaseis kodumaal valminud teoseis Isaportree ja Natüürmort (mõlemad 1937, õli) on vorm saavutanud senisest suurema plastilisuse. Pariisis loodud maalid on varaseimast õhulisemad ja varjundirikkamad - Nõjatuv akt (1938, õli, asub A. Starkopfi muuseumis), Lugeja (1939, õli). Pärsimäest endast pilte: Pärsimäe autoportreed (maalis iseennast): Mõningaid tema teoseid: Tüdruk kuuvalgel (1935-1937) Prantsuse köök Lamav naisakt (1938, õli) Ortodoksi kiriku interjöör
KULDLÕIGE geomeetriline vahekord, mille abil püütakse kunstiteosele anda ideaalne proportsioon. Kahe osa vahel valitseb järgmine suhe: väiksem osa suhtub suuremasse nagu suurem kogu tervikusse. MOTIIV- käsitletava aine üks element, mis moodustab omaette kunstilise terviku. Objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues. Ka selle objekti kujutis, nt akantusmotiiv. Kujund, süzee- või kompositsiooniskeem, mis kordub või varieerub mitme kunstniku või ajastu teoseis. Ka ornament võib olla motiiviks. OBJEKT- ese, element, millele on suunatud inimese tähelepanu ORNAMENT motiividest( taime-, looma- või geomeetrilistest kujunditest) kaunistus arhitektuuris, tarbekunstis või raamatukujunduses. PINNALINE KOMPOSITSIOON valdavalt kahemõõtmelisel pinnal(lõuendil, paberil), kus ruumi sügavust kujutatakse erinevates kultuurides erinevalt. PROPORTSIOON on terviku ja tema üksikute osade suurussuhted.
Tema ulatuslikust loomingust(antiikteadlaste järgi 90 draamateost) on säilinud 7:,palujannad,pärslased,seitse teeba vastu, aheldatud prometheus ja oresteia(triloogia). Ta võttis tragöödiate aluseks harilikult kangelaslood. Mütoloogiline aine saab tema käsiltuses kaasaja riiklust ja kultuuri pooldava mõtestuse. Sellelt seisukohalt laiendab riigi ja sugukonna, rahva ja võimu, saatuse ja jumala vastuolu. Üksikisiku saatus on tema teoseis allutatud polise huvidele. Euripides(484406)eluhoiakult ja mõttelaadilt on ta enam mõtisklev kõrvaltvaataja kui ühiskondlikus elus aktiivne kaasalööja. Teda hakati täiel määral hindama alles pärast surma. Loomingu iseärasuseks on suur huvi üksikisiku ja tema püüdluste vastu. Tragöödiale kohustuslikku kokkupõrget vaenulike jõududega kujutas ta inimeses endas. Tema huvi üksikisiku vastu avaldub perekonnale, eriti naise kohale elus(nagu ,,Medeias)
Võime liialdamata väita, et Lutsu esikteost on levinud rohkem kui ühtki teist käesoleval sajandil ilmunud eesti ilukirjanduslikku teost. Eesti Kirjanduse Seltsi auhindamiskomisjon määras autorile ,,Kevade" I eest 50 rubla ergutusauhinnaks. Aasta pärast (1913) ilmus ,,Kevade" teine osa - nüüd juba ,,Noor-Eesti" kirjastusel. Raamat sai pea sama suure menu osaliseks nagu esimenegi osa. ,,Kevaded" on murrangulise tähtsusega rahvaraamatud eesti kirjanduses. Neis realistlikku laadi teoseis väljendus sootuks optimistlikum elutunne ja hingestatum õhkkond kui tolle aja ühiskondlikke probleeme käsitlevas jututoodangus. Lugejaskonda veetlesid kujukalt joonistatud õpilastüübid ja see südamesoe ning värske huumor, mida peitsid endas ,,Kevaded". Unustamatult jäid meelde ,,Kevade" mõlema osa kandvamad kujud: hellahingeline unistaja Arno Tali, rõugearmiline vembupoiss Joosep Toots, punajuukseline Kiir,
(sellega algab senisest jõulisem käsitlus). 1920. aastail ilmusid Raua loomingusse ekspressiivselt käsitletud mure-, valu- ja leinateema, pärast Pariisi-matka muutus ülekaaluks muinasteemaatika Üldis pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumenteelne käsitluslaad, ilmnev filosoofiline alltekst süvenes järgmisel aastatel. Parimini avaldub Raua suurejooneline laad "Kalevipoja" juubeliväljaandele loodud teoseis "Linnuse ehitamine" ja "Kalevipoja surm" (1935), temperamaalides "Kalev kosjas" (1933), "Ohver" (1935) ja "Pesu" (1937) ning Pedaspea ja Riguldi rannaküas valminud teosed (1938-1940). Viimaste peamine ainevald on loodus ja talupoeg, romantiline meeleolu põimub suursuguse rahu ja lihtsusega. Omaette rühma moodustavad aastaist 1940-1942 pärinevad, seal hulgas inimest ja tema eluavaldusi jälgivad lehed. Nagu kogu Raua looming, on ka need mõtisklevad. Kokkuvõte
Yoknapatawpha maakonnal ja peaaegu geograafiliselt täpselt seda kirjeldanud. Maakond on 2400 ruutmiili suur. See on valdavas osas künklik ja kaetud männimetsaga. Maakonnas elas 6298 valget inimest ja 9313 musta, enamus neist elab maal, kus nad teenivad elatist puuvilja kasvatamisega ja väikesel määral metsatööstusega. Yoknapatawpha tsüklisse kuulub viisteist romaani ja suurem osa jutustusi. Teosed on üksteisega tihedalt põimunud ja paljud karakterid esinevad mitmeis teoseis. Tema kujunemist on mõjutanud peamiselt: Keats, Balzac, Wilde, Eliot. Ajavahemikus 1926-1962 avaldas ta 19 romaani ja üle kolmveerandsaja lühema-pikema jutustuse. Faulkner kasutab oma teostes põhiliselt sümbolismi ja realismi. W. Faulkner pälvis häid arvustusi ja kriitikute soosiva suhtumise. Saavutas kodumaise ja rahvusvahelise tunnustuse. Faulkneri loomingus näeb põhiliselt psühholoogilist õudust, mis sageli kasvab üle sümbolismiks ja realismiks. Üks Faulkner peamised
Igal juhul kujutati kaasaega ja kajastati aktuaalseid teemasid. Komöödia süzee oli enamasti fantastilist laadi. Tegevuse ebatõepära lõi koomilise efekti. Sellele aitas kaasa ka näitlejate otsene pöördumine vaatajate poole illusiooni lõhkumine. Keelekasutus oli vaba, ropendati, tehti kahemõttelisi ning sageli erootilisi nalju. Tänapäeval ei saaks ükski kirjanik endale lubada niisugust sõnavabadust ja roppusi, kui võib leida Aristophanese teoseis. Vana-atika komöödiale järgnes nn KESKMINE komöödia, milles koori roll oli taandunud: nad laulsid vaid vahelaule, mis polnud enam üldse tegevusega seotud. Poliitilist satiiri asendas olustikuline või muinasjutuline aines, müütide parodeerimine, filosoofia ja kirjanduse kriitika. Sitsiilias arenes välja MIIM lühike stseen igapäevasest elust monoloogi või dialoogi vormis, mida kanti ette tänaval või koduses miljöös, improviseerides. Miim loodi
ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandu, eeskätt ,,ÜK(b)P ajaloo lühikursus". Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjustustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukoguliku loominguga, lubades eesti ja välisautorite teoseis esiada vaid piiratud ulatuses. Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine: purustati mälestussambaid, keelati osa raamatuid, suleti isetegevuslikud seltsid ja ühingud, ebasoosingusse sattunud loovisiksused kas vaikiti maha või arreteeriti ja küüditati. Repressioonid. Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. juunil, kuid tõelise hoo omandasid need pärast eesti inkorporeerimist, mil alustas tööd Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD). Kuni 1940. a
väikese läbimõõduga (1-3 korda Päikese läbimõõdust), esialgu heledateks ja kõrge pinnatemperatuuriga sinikasvalgeiks või valgeiks tähiks, nagu Siirius, Veega, Suure Vankri tähed; edaspidi need ",jahtuvad", pinnatemperatuur ja heledus langevad, muutudes kollakaiks nagu Päike, pärast punakaiks. Niisugust tähtede arenemiskäigu kirjeldust võib leida veel võrdlemisi hiljuti avaldatud populaarseis teoseis. Ometi teame nüüd, et ülalmainitud arenemiskäigu teooria ei või vastata tõele; igatahes seni, selle umbes kolme miljardi aasta jooksul, mis möödus praeguse tähtedemaailma väljakujunemisest, pole tähtedes toimunud üldse kuigi märgatavaid muutusi, ja kui on, siis igatahes mitte sinnapoole ega nii suuri, nagu ülalkirjeldatud arenemisteooria nõuab. Seda tõendavad kõigepealt kaksiktähed. Nimelt peab arenemiskäigu kiirus olema
annaabi.ee 
