talupojad aga ei olnud huvitatud enda käes olevate talude paremale järjele tõstmisest. Uued talurahvaseadused kinnitasid, et kogu maa on mõisnike omand, kuid talude all olevat maad ei tohtinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis mõisnik kasutada talupoegadele väljarentimiseks või müügiks. Eestimaa 1856. a. talurahvaseadus kuulutati välja ja hakkas kehtima 1858. a. Seaduses kõneldi talupoegade teokohustuse kavatsetavast vähendamisest, mõnest sättest, aga selgus, et seda ei tehta kohe. Talupojad kahtlustasid võltsimist ja seetõttu toimusid paljudes Eestimaa mõistaes 1858. a. talurahvarahutused. Kõrgaeg oli maikuu lõpp, kui rahutused haarasid 18 mõisat. Uute talurahvaseaduste alusel algas talude ulatuslik päriseks ostmine. Kiiremini arenes see Lõuna-eestis, kus ostmiseks vajalik raha saadi linakasvatusest. Eestimaa kubermangus oli 1881
KESKAEG EESTIS 1227 -1558 I VANA LIIVIMAA riigid ja põlisrahvas: 1. Vallutatud alade jagamine · Eesti ja Läti vallutatud alad nimetati LIIVIMAA · Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti alad nimetati EESTIMAA Vana-Liivimaa riigid: Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi ordu...
lepingut mitte pikendada ja iga kell talust välja tõsta. Selle tulemusena puhkes 1840 teraviljaikaldus. Lisaks hakkas tekkima maapuudus, seoses rahvaarvu kiire kasvuga. 3.Andke hinnang 1802.-1804.aasta talurahvaseadustele.(2p) Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... a)talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojalt, kes on oma talu korralikult majandanud, ei tohi seda ära võtta ning tal on õigus see pärandada oma lastele. b)Teokohustuse normeerimisel? Koormised viidi vastavusse maa suuruse ja väärtusega. Selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegade teokohus viidi vastavusse võimalustega. 4.Loe läbi ajalooallikas ja vasta küsimustele.(4p) Kõige ees kandsid Ravila või Ojasoo teomehed kaht vanadest särkidest tehtud lippu, mis olid enne seisnud Kuivajõe kõrtsi ees. Nende järel tulid muusikamehed. Ojasoo teomees Tõnu Toomas oli
Põgenenud talupoegade Alistati Liivimaa, Preisimaa, siis Leedu. Kõige teokoormisi. (1 adramaa = u 10ha). väljanõudmiseks seati sisse adra- ehk haagikohtu rohkem kannatasid Läti alad. Ulatus ka Eesti Üksjalad - adratalunike pojad, kes asutasid külast amet. Liikumisvabaduse säilitasid vaid aladele. Idas piirnesid Saksa ordu ja Tartu piiskopi väljapoole uusi talusid, kuna isakodus ei jätkunud vabatalupojad. Koos teokohustuse kasvuga valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga. elatist. Uute maade ülesharimine oli vaevaline, suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad 14.saj lõpul Saksa ordu rahvusvaheline positsioon tunduvalt väiksemad koormised. maksud. Kümnis suurenes, talud jäid mõisale võlgu. halvenes. Läänes koondusid Taani, Rootsi ja Norra Soodsamas olukorras nn vabad (maavabad ja 1507 võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj
Eestlaste olukorra halvenemine · Kaubandus ja meresõit linnakodanike kätte · Koormised: - kümnis tulust kümnendiku loovutamine - hinnus kindlaksmääratud suurusega naturaalmaks - kirikukümnis kümnendik kümnisest - linuste, kirikute ja teede ehitamisest osavõtt · Koormiste arv kasvas, sest aadlikke kutsuti juurde · Läänisuhete kujunemine. Ajapikku hakkasid aadlikud maad vaatlema eraomandina · Mõisate ja teokohustuse tekkimine (kohustus töötada mõisa heaks) · Talupoegade kohustuste pidev kasv. Eestlaste katsed vabadus taastada · Eriti aktiivne Saaremaa. 1236 vabastasid end sakslaste võimu alt, alistati uuesti 1241. sõlmiti uus leping, mille järgi järgi saarlased üsna iseseisvad. · 1260 uus vastuhakk Saaremaal, mis suruti järgmisel aastal julmalt maha. · Sekkusid võõrvõimude vahelistesse konfliktidesse: - toetasid kirikuvõimu ordu vastu
Keskaja lõpul mõisapõldude laienedes hakkas aga teopäevade hulk suurenema, muutudes 16. sajandi jooksul korraliseks nädalateoks: iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. Talupoegade väärtus keskaja jooksul kasvas, paraku ei toonud see neile endale kasu, vaid vastupidi: 15. sajandi teisel poolel juurdus arusaam, et talupoeg ei ole isiklikuklt vaba, vaid kuulub maa külge, mida ta harib, s.t. tekkis sunnismaisus. Koos teokohustuse suurenemisega suurenesid ka talupoegadelt nõutavad maksud. 13. sajandi kümnis (10% saagist) suurenes 15. sajandil veerandini saagist mistõttu jäid paljud talud mõisadele võlgu. Talupoegade nö. põgenemise vältimiseks kitsendati ka tema liikumisvabadusi. 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmiseõigus. 16. sajandiks oli Liivimaal välja kujunenud pärisorjus. 7
Siit tekkis uus koormiste liik- teokohustus. Algul oli see veel perioodiline talgutesarnane töö, keskaja lõpul mõisapõldude laienedes hakkas aga teopäevade hulk suurenema. Talurahva olukord-Talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad, s.t kujunes välja sunnismaisus. Varem võisid talupojad kohalike valitsejate vastuolusid ära kasutades mõne teise aadliku maadele elama asuda.Koos teokohustuse kasvuga suurenedes ka muud talupoegadelt nõutavad maksud.1507. a võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 5. linnaõigsed-Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevate keskkonnast. Linnaõiguste tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Tänu põhimõttele linnaõhk teeb vabaks said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks
Seega oli saar 53 aastat eravalduses. Esimesed teated Kihnu (Kühno) kroonumõisast, mis asus saare loodepoolses osas, on pärit 1684 aastast. See oli väike riigimõis, mida haldasid rentnikud- reservohvitserid või Pärnu kaupmehed. Esimeseks rentnikuks oli leitnant Karl Friedrich Lilienfeld, viimasteks rentnikeks olid Graebnerid. Algul väikest mõisa suurendati järk-järgult kuni selle käes oli ligi 200 ha. Mõisa maad harisid kihnlased (sel ajal umbes 400) teokohustuse korras, mis oli siiski väiksem, kui mandrimõisates. Peale selle tuli püüda mõisale kalu ja küttida hülgeid. Elanikkonna elatisallikaks olidki põlluharimine, kalapüük ja hülgeküttimine. Kultuur ja traditsioonid Tänapäeva Kihnu on omapärane sulam kaasajast ja minevikust. Kõrvuti isaisade aegadest pärit tarkuste, kommete, esemete ja tööriistadega kasutab kihnlane moodsat tehnikat ja hoiab end kursis mujal maailmas toimuvaga.
teokohustus, adra- e. haagikohtud ...). Keskajal talupoegade väärtus mõisnike jaoks kasvas, see ei toonud talupoegadele mingit kasu. Juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge ,mida nad harivad, st kujunes välja sunnismaisus. Seisuste vahel sõlmiti erinevaid kokkuleppeid , mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma, linna tõrkusid nende kokkulepetega ühinemast. Koos teokohustuse maksuga suurenesid ka muud nõutavad maksud kümnis . Talupoegadelt võeti ka relvakandmisõigus.Tuli ette talupoegade võõrandamist maast lahus . Talupoegi oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandis. Välja oli kujunenud pärisorjus. Linnade tekkimise põhjused. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Tärkavatesse linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Suuremate ristteede ja sadamate juures
Tekkis teokohustus. Iga talu pidi saatma mõisa teolisi. Talupoegade õiguslik seisund 15.saj teisel poolel talupojad polnud enam isiklikult vabad ja nad kuulusid maa külge kujunes välja sunnismaisus. Teise aadliku juurde minna ei tohtinud ilma loata, loata pagenud talupojad anti tingimusteta välja. Linnad tõrkusid, kuna neile andis maarahvas täiendust. Põgenenud talupoegade väljanõudmiseks seati sisse adra ehk haagikohtuniku amet. Liikumisvabadus oli ainult vabatalupoegadel. Teokohustuse kasvuga suurenesid ka maksud, kümnis suurenes 10% veerandile. Paljud talud jäid mõisale võlgu. 1507. võeti relvakandmisõigus. 16.saj keskel talupoegi võõrandati maast lahus. Seega talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks > kujunes välja pärisorjus. Põllumajandus Maaharimine rajanes vanal põhjal. Ehitati mehaanilisi veskid, enamasti vesiveskid. Viljakasvatuse osatähtsus suurenes > metsa arvelt uut põllumaad. Odra kõrvale kasvatati talirukist. Karjakasvatus,
Tagajärjed - Taani annab Põhja-Eesti ordule, kuna ei suuda seda ise kontrollida enam ; eestlaste aktiivsuse kadu ; saarlastele kästakse karistuseks ehitada Maasilinn. Oli kahte sorti vasalle: ühed olid need kes rajasid mõisa talupoegade keskele ja teised olid need kes käisid korra aasras raha talupoegadelt kogumas. Esimesi oli rohkem. Siis hakati talupoegi orjastama ja talupoegade liikumisvabadus kaob. Talupojad hakkavad mõisas tööl käima, teokohustuse eest palka ei saanud. Viljalt pidi maksma kümnist nt ühe neljandiku annad ära: ise saad 1000kg annad 250kg ära. 15.sajandil tuli sunnismaisus ehk talupoeg ei võinud ilma mõisniku loata ära minna. Linnadele see aga ei meeldinud, sest siis oli linnas vähem inimesi ja elanike arv ei saanud kasvada. Kui talupoeg põgenes ja suutis aasta aega peidus olla siis ta võis linna jääda. Haagikohtunikud otsisid talupoegi.
pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all. Õigusliku seisuse halvenemine ja pärisorjus: Mõisapõldude harimiseks kasutati tlupoegade tööjõudu ja vahendeid. Tekkis uus koormiste liik teokohustus. 15. saj. teisest poolest juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad, nii kujunes välja sunnismaisus kaotati talupoegade liikumisvabadus. Koos teokohustuse kasvuga suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad maksud, mis tõttu paljud talud jäid mõisale võlgu. 1507a. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. Talupoegi oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks Liivimaal oli välja kujunenud pärisorjus. 11.AADLI KUJUNEMINE JA ÕIGUSED VANA LIIVIMAAL Aadli kujunemine: Pärast maade jagamist tuli maaisandatel oma valdused kesaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada. Maa kindlustamiseks rajati kiiresti linnused. Linnustesse pandi
Adrakohtunik - Ülesandeks oli pagenud talupoegade väljanõudmine (1458). Sisuliselt uus omanik võis osta talupoja ära tasudes võlgade eest ja makstes nõutud summat. Talupoegade väljanõudmine sattus vastuollu linnade privileegidega läsitleda pagenud talupoegi vabade linlastena (Kui talupoeg jättis oma peremaha või tal olid võlad siis ta polnud vaba linlane). Õiguslik areng - Maad läänistati koos inimeste ja nende maksudega. Teokohustuse määramine oli juba vabadusi piiravaks kohustuseks. Talupoja sõltuvus isandast tulenes ka sellest, et ta oli isanda kohtuvõimu all. Juba 13.-14. sajandil läänistati maad välja koos kohtuvõimuga talupoegade üle. Isandale kuulusid ka korrakaitsevõim ja kodukari. Külakogukond- Küla kui haldusüksus, kus vallutuseelselt eesotsas oli külavanem. Kohtuniku ja külavanema ametid olid lähedased. Lisaks olid ametimehed nagu
annaabi.ee 
