· Chicagos tegutsenud tantsuorkestrid hakkasid repertuaari võtma poplugude jazz´i-stiilis arranzeeringuid Muusika iseloomustus · Kasvas soolode tähtsus ja pillimehe virtuoossus · Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja lõpus) · Marsilik rütm asendus sujuvamaga · Põhiline võte nn break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal · Tunda bluusi mõjutusi Muusikud · Bud Freeman- tenorsaksofonist · Bix Leon Beiderbeck- kornetist · Duke Ellington- pianist · Fletcher Henderson- pianist · Coleman Hawkins- tenorsaksofonist · Paul Whiteman- tantsuorkestri juht · Eddie Lang- kitarrist Duke Ellington · 1899- 1974 · Pianist · Orkestrijuhataja · Kõigi aegada viljakamaid ja mõjukamaid jazz´i heliloojaid · https://www.youtube.com/watch?v =cb2w2m1JmCY Fletcher Henderson · 1898- 1952 ·
Sagedad olid ootamatud tempo vahetused. W. Herman, D. Brubeck Cool jazz- 40.a lõpp, tagasihoitud tunded ja kammerlik väljenduslaad, tuhm kõla. Pehmetoonilsed pillid(metsasarv, vibrafon). TropetistM. Davisel, altsaksofonist L. Konitz Hard bop-50.a algus. Mustad muusikud. Hoogne jõuline rütm ja tropeti-saksofoni vali koosmäng oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo. Tenorsaksofonist John Coltrane Free jazz-60.a . Juhuslikud kooskõlad, kummaised meloodiakujundid, vaba muusika. Pianist Cecil Taylor, Albert Ayler, Sunnay Murray. Jazzrock(fusion jazz)-60-70.a. Hakati koku sulatama rocki ja jazzi.Neid ühendab off beat´i puudumine. Esimesse jazz-rock bändi kuulusid trompetist Randy Brecker, altsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham.
(26. mai 1926 28. september1991 ) Muusikaajaloo esimesed cool dzässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast 1945.aastal aastal mängis ta Charlie Parkeriga kvintetis. Miles Davis ,,Blue in Green" Modern Jazz Quartet Avaldati 1952.aastal John Lewis (klaver,muusika direktor), Milt Jackson (vibrafone), Percy Heath (bass), and Connie Kay (trummidel). THE MODERN JAZZ QUARTET ,,All The Things You Are" Stan Getz Stanley Gayetzky (2.veebruaril 1927 6.juunil 1991) Oli USA tenorsaksofonist Juba 16-aastaselt mängis ta Jack Teagardeni bändis. Põhiliselt on Getz tuntud selle poolest, et ta üritas segada dzässi ja bossanoova stiili. Stan Getz ,,Autumn Leaves" Kasutatud kirjandus Http://en.wikipedia.org/wiki/Stan_getz http://www.youtube.com/watch?v=pnxeKl-Kbqw https://et.wikipedia.org/wiki/Stan_Getz https://et.wikipedia.org/wiki/Miles_Davis http://www.youtube.com/watch?v=PoPL7BExSQU http://en.wikipedia.org/wiki/Cool_jazz http://et.wikipedia.org/wiki/Cool_jazz http://en.wikipedia
nihkunud jazzilt rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis. Ta võttis oma ansamblisse Inglismaalt USA-sse asunud rockkitarristi John McLaughlini. Rockmuusikutest kuulsamad olid trompetist Randy Brecker ja tema vend tenorsaksofonist Mike Brecker ning trummar Billy Cobham. 1969 a moodustas Randy Brecker ühe esimese jazzrockansam bli "Dreams". Käsikäes rocki elementide (eeskätt rütmi) ülekandmiseks jazzi hakati üha rohkem kasutama elektroonilisi pille: elektrikitarri, klaverit, süntesaatorit. Pöörati tähelepanu ka salvestustehnikale. Kaasaegne stuudio muutus nii tähtsaks, et teda võis võrrelda "instrum endiga" -ta oli sama oluline kui muusikute pillid. Rockimõjude avaldus oli uus lähenemine soolele
Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis, kelle albumit ,,In a Silent Way" (1969) peetakse fusion jazzi esimeseks albumiks. Ta võttis oma ansamblisse Inglismaalt USA-sse asunud rockkitarristi John McLaughlini. Rockmuusikutest kuulsamad olid trompetist Randy Brecker ja tema vend tenorsaksofonist Mike Brecker ning trummar Billy Cobham. 1969 a moodustas Randy Brecker ühe esimese jazzrockansam bli"Dreams". Käsikäes rocki elementide (eeskätt rütmi) ülekandmiseks jazzi hakati üha rohkem kasutama elektroonilisi pille: elektrikitarri, klaverit, süntesaatorit. Pöörati tähelepanu ka salvestustehnikale. Kaasaegne stuudio muutus nii tähtsaks, et teda võis võrrelda "instrumendiga" -ta oli sama oluline kui muusikute pillid. Rockimõjude avaldus oli uus lähenemine soolele
k. sulam) kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund Tekkimist mõjutas 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma Toetasid nii noored rock-muusikud kui ka jazz-muusikud Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis Ta lõi ansmbli koos J ohn McLaughliniga Kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne Lisaks neile pillidele iseloomustab jazzrocki veel off-beat rütmi puudumine Muusika zanr ühendab jazzi teiste muusikastiilidega pop, rock, folk, reggae, funk, metal, country, R&B, hip hop, electronic music ja world music
Teised liikmed olid pärit Taanist, kus noor neiu sai muusikahariduse. Kontsert oli üles seatud uue plaadi tutvustamiseks, mis on peagi välja tulemas. Üle Saaremaa oli kohale tulnud üsna palju rahvast, kuna restoran oli täis. Tegemist oli siiski kuulsa saarlannaga, kes ,tema sõnul, esines Saaremaal esimest korda. Bändi kuuluvad Maria Faust, kes on altsaksofonist, Tormod Melaas Holm baritonsaksofonist, Thomas Caudery trompetist, Lars Greve tenorsaksofonist, Markus Pesonen kitarrist, Morten Pedersen klaverist, Adam Pultz Melbye kontrabassist ja Håkon Berre trummar. Enim meeldisid minule trummar ja kotrabassist. Trummar just sellepärast, et tal olid kasutusel erinevad vahendid. Näiteks neljanda loo ajal olid pulkade asemel ketid, mis andsid mõnusa heli. Kontrabass mängis aga tõeliselt pühendunult ja kohati väga, väga kiiresti, just oma soolo ajal. Kontsert algas väga huvitava ja omanäolise lauluga
Jazz rock Jazzrock oli 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund. Jazzrocki tekkimist mõjutas kõige rohkem 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik. Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde, sest neid peeti liiga vanamoeliseks. Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma, mida toetasid nii noored rock-muusiku, kes olid jazzist vaimustunud kui ka jazz- muusikud, kes soovisid uuendusi. Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham. Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis. Ta lõi ansmbli koos John McLaughliniga, kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne. Lisaks neile pillidele iseloomustab jazzrocki veel off-beat rütmi puudumine. Miles Davis Miles Dewey Davis sündis 26. mail 1926 Altonis, Illinoisis ning suri 28. septembril 1991 Santa Monicas, Californias. Ta oli USA trompetist ja ansamblijuht. 1969. aastal avaldas
break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal. •üha suurenev tähtsus saksofonil. Chingo jazz Pillid: Meloodiapillid:kornet või trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupp: uuba (hiljem kontrabass) Bandzo (hiljem kitarr) Trummid Hiljem lisandus klaver Eelnevalt nimetatud pillidele lisandus ka saksofon Põhilised esindajad saksofonist Bud Freeman pianist, orkestrijuht ja helilooja Duke Elington orkestrijuht Fletcher Henderson tenorsaksofonist Coleman Hawkins orkestrijuht Paul Whiteman kornetist Bix Beiderbecke kitarrist Eddie Lang Bud Freeman Lawrence "Bud" Freeman (13. aprill 1906 - 15. märts 1991) oli ameerika jazzi muusik, ansamblijuht ja helilooja. Tuntud peamiselt kui tenor saksofoni mängija, kuid oskas ka klarnetit. Tal oli tenorik hääl. Ta oli üks mõjukamaid ja olulisemaid jazz tenori saksofoniste Big Band ajastul. Ta oli üks 1922 aastal alustanud Austin High School
-Ideaaliks sai õhuline koloriit. -Kasutati mittetavalisi pille nagu näiteks flööt, oboe jm. -Esmakordselt ilmusid intellektuaalsed (e. mõistuslikud) jooned, ei lepitud enam sellega, et jazz-muusika on ainult ajaviide ja meelelahutus. -Teostati pööret tõsise muusika poole. -Trompetist Miles Davise käes ei kõlanud trompet tavapäraselt säravalt, jõuliselt, vaid tumedalt, pehmelt. Temast sai järgneva põlvkonna trompetistide suur eeskuju. -Stan Getz (tenorsaksofonist) oli väga meisterlik improvisaator. FREE-JAZZ -Kerkis esile 60-datel -Oli vaba piirangutest -Mängitakse tavaliselt väikse ansambliga -igale interpreedile on jäetud vabadus tegutsemiseks. -Stiili rajajaks peetakse Ornette Colemani JAZZ-ROCK e. FUSION -Sai alguse 60-date lõpul. -On ühinenud nii jazz kui rock-muusika väljendusvahendid -Suuna algatajateks olid : 'Blood, Sweat & Tears' -Kaasaegse vokaal-jazzi esindajad on nt: 'Manhattan Transfer' ja 'Take 6' ning
taimelavaks. - Suur tähtsus on soolodel ja pillimehe virtuoosus. - Kollektiivsete soolode asemel said põhiliseks võtteks break’id, kus orkester vaikis improvisatsiooni ajal. - Marsilik rütm asendus sujuvamaga, sarnanes pigem bluusile kui ragtime’ile. - Alates Chicago jazzist võetakse laiemalt kasutusele saksofon, millest hiljem saab jazzi sümbol. - Esimene saksofonivirtuoos tenorsaksofonist Bud Freeman . - Valged muusikud lisasid stiilile tehnilise viimistletuse, harmoonilise keerukuse ja aranzeeringud (muusika ümberseade teisele esituskooseisule). - Tantsuokestrid, kes aranzeerisid poplugusid ja lisasid need oma repertuaari. - Jazz tungis meelelahutusse. - Ülipopulaarse tantsuorkestri juht Paul Whiteman, kelle orkestris mängis palju esmaklassilisi muusikuid nagu Bix Beiderbecke (kornet), Eddie Lang (kitarr) jt.
vahetas selle tenorsaksofoni vastu; populaarne kuid kinnitamata müüt seletab seda sellega, et Coltrane kuulnud Charlie Parkerit ja leidnut, et altsaksofoni võimalused on ammendatud. Mängis 1940.aastate lõpus ja 1950-ndate alguses Jimmy Heathi, Dizzy Gillespie ja Duke Ellingtoni ansamblites. 1955 aasta lõpus palkas ta Miles Davis, mis dzässi maailmas tähendas tõelist läbi löömist. STAN GETZ Stan Getz (2. veebruar 1927 Philadelphia 6. juuni 1991 Malibu, California) oli USA tenorsaksofonist. Juba 16-aastaselt mängis ta Jack Teagardeni bändis. Aastatel 19441946 kuulus Getz Stan Kentoni ja Benny Goodmani bigbändide koosseisu. 1947. aastal tegi ta koostööd Zoot Simsi ja Herbie Stewardiga, 1948. aastal lõi kaasa Ralph Burnsi plaadil "Early Autumn". Järgnevad 25 aastat püsis Getz kindlalt populaarsemate saksofonistide seas maailmas. 1950. aastate keskel langes Stan Getz sõltuvusse narkootikumidest. Sarnaselt mitmetele
Jazz rock Jazzrock oli 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund. Jazzrocki tekkimist mõjutas kõige rohkem 1950. aastatel alanud rock’n’rolli võidukäik. Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde, sest neid peeti liiga vanamoeliseks. Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma, mida toetasid nii noored rock-muusiku, kes olid jazzist vaimustunud kui ka jazz- muusikud, kes soovisid uuendusi. Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham. Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis. Ta lõi ansmbli koos John McLaughliniga, kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne. Lisaks neile pillidele iseloomustab jazzrocki veel off-beat rütmi puudumine. Miles Davis Miles Dewey Davis sündis 26. mail 1926 Altonis, Illinoisis ning suri 28. septembril 1991 Santa Monicas, Californias. Ta oli USA trompetist ja ansamblijuht. 1969. aastal avaldas Miles
Side'ijazzielust,hakkasid noored valged keskkooli-ja kolledziõpilased, asjaarmastajad ning professionaalsed muusikud arendama seda, mida on hakatud kutsuma "chicagostiiliks".New orleansistiiliimiteerimineeritieiõnnestunud,kuid see-eest tekkis midagi uut-"chicago stiil".G rupp koolipoisseasutasansam bli"Austin High School Gang", mis sai andekate noorte taimelavaks. Alles nüüd hakkab tähtsust võitma saksofon, mida paljude hulgas peetakse jazzi kehatuseks. Teiste seas kerkis esile tenorsaksofonist Bud Freeman, esimene jazzisuuruste ritta tõusnud valge saksofonist. Esimeseks silmapaistvaks valgeks kornetistiks sai Bix (Leon) Beiderbecke (1903- 1931). Tema mängustiil oli täiesti erinev Louis Armstrongi omast. New orleansile iseloomulik meloodiaküllus oli peaaegu kadunud. Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad paralleelselt. Siitpeale hakkab soolo tähtsus jazzis pidevalt kasvama. Suurenes solistide osakaal, kahanes
mida kutsuti "chicago stiiliks". New Orleansi stiili imiteerimine eriti ei õnnestunud, kuid see- eest tekkis midagi uut- "chicago stiil". Grupp koolipoisse asutas ansambli "Austin High School Gang"(Bud Freeman), mis sai andekate noorte taimelavaks. Alles nüüd hakkab tähtsust võitma saksofon(Adolphe Sax - 1846), mida paljude hulgas peetakse jazzi kehatuseks. Teiste seas kerkis esile tenorsaksofonist Bud Freeman, esimene jazzisuuruste ritta tõusnud valge saksofonist. Esimeseks silmapaistvaks valgeks kornetistiks sai Bix (Leon) Beiderbecke (1903- 1931). Tema mängustiil oli täiesti erinev Louis Armstrongi omast. · New orleansile iseloomulik meloodiaküllus oli peaaegu kadunud. · Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad paralleelselt. · Siitpeale hakkab soolo tähtsus jazzis pidevalt kasvama. 20
annaabi.ee 
