aastat tagasi nn Vana Daiseni. Vana Daiseni kaldeerasse hakkas 50 tuhat aastat tagasi teise pursete seeria tulemusel tekkima tänapäevane Uus Daisen. See protsess algas nii vägeva purskega, et sellest pärit vulkaanilist tuhka on leitud isegi Honsh põhjaosas olevast Tohoku prefektuurist, ja lõppes 10 tuhat aastat tagasi (hiljem pole Daisen pursanud). Tempel Mäe küljel umbes poolel mäe kõrgusest on budistlik tempel Daisen-ji, mille asutas Tendai sekt juba Heiani perioodil aastal 718. Tipud Mäel on kolm kõrgemat tippu. Kõige kõrgem on Kengamine (1729 m), teine on Misen (1709 m). Ronimine Ilma Daisen-ji templi munga juuresolekuta on mäe otsa ronida karmilt keelatud ja kuni Edo perioodini ei tohtinud lihtrahvas üldse mäe otsa ronida. Aastal 2000 toimus Tottoris maavärin, mille järel tunnistati mägi ebastabiilseks: mõned tema tipud on kokkuvarisemise äärel. Nii
Orgudest välja ei reisitud. Arvati, et mägede taga ongi teispoolsuse elu. 8.sajandil oli juba budism Jaapanisse jõudnud Hakati õppima hiina keelt, et mõista hiina keelseid buda kirjutisi, mis kingiti keisrile. Kohalikud KAMId ühendati üheks usuks. SHINTO ühendati kõik KAMI-d üheks religiooniks, ning pandi kirja ka ühine raamat, millest sai esimene jaapani keelne raamat. BUDISM JAAPANIS ,, kaks suurt vaala Jaapani budismis" · Tendai koolkond · Shingsu koolkond A on ,,kõikide tähtede ema". Kõige algus ning kõige olulisem asi. A vabastab. Puhta maa õpetused · Jodo shu · Jodo- shinsu Myoan Eisai rinzai koolkond- siin kasutatakse lühikesi mõistujutte, mille abil üritatakse inimese mõistmist avaradada (KOAN). Eihei Dogen soto koolkond Zhuangzi (369-286) - Mõtlemis koolkond. - Kui tahad konnast aru saada, siis peab kõhuga tunnetama seda.
prints Shotoku, kes valitses aastail 593- 622. Ta tegi budismist riigiusundi, ühendades sellega konfutsianistlikud käsitused surematusest ja ideaalsest riigikorrast. Koos õpetatud munkadega tuli Koreast ja Hiinast uue religiooni kohta üha uusi teadmisi ja pealinna Narasse kujunenud usukeskuse asemele rajati 805. Aastal uue pealinna Kyõto kohal kõrguvale Hiei mäele palju suurem budismi keskus. See järgis Hiina tien tai koolkonna õpetuslikku pärimust, mida Jaapanis hakati nimetama tendai koolkonnaks (5). Koolkonna sees tekkis üpris ruttu mõneti Tiibeti- päraseid tavasid ja harjutusi viljelev esoteerilise budismi suund. Sellest sugenenud võistlev koolkond rajas Kyõtost veidi lõuna pool asuvale ja tollal peaaegu ligipääsmatule Kõya mäele üsna kiiresti oma usukeskuse. Sealset koolkonda hakati nimetama shingoniks. Selle asutajaks oli kuulus munk Kukai (744- 835), keda pärast surma tunti Kobo Daishi nime all ning austati kui suurt pühakut (5).
tänapäeval kitarri. Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on kõige tavalisemaks 13 keelega koto. (K.Sepp) Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. (Samast) Shamisen Shamisen on teatud liiki kolmekeelne lauto, mis toodi sisse Hiinast 16. sajandi keskel. Algul võeti see kasutusele Okinawal ja Edo ajastul ka teistel jaapani saartel. Kiiresti muutus see geišade lemmikinstrumendiks ja võeti kasutusele ka kabuki orkestrites (üks traditsionaalseid jaapani teatri vorme). Shamiseni neljakandiline kõlakast oli tehtud sandlipuust, mis kaeti
Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis. Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja 4 sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja
Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis. Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda. Biwat mängitakse kasutades
See oli Edo ajajärgu (1603 - 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil: sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 - 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda
See oli Edo ajajärgu (1603 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil: sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda
See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt kesk- võimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Tavaliselt põhines õpetamine neokonfutsiaanlikul õpetusel. Suurem ulatus haridusel pärast Meiji reforme. Paljudesse provintsidesse rajati väiksemaid templeid, kuhu saadeti mungad hariduse andmiseks. Tendai koolkond pööras haridusele suurt tähelepanu. Õppemeetodeid oli 3: · 1. mon-e õppimine kuulmise abil · 2. shi-e õppimine mõtlemise abil · 3. shu-e õppimine meditatsiooni kaudu Õppekursus kestis 12 aastat ja andis lõpetanule õpetaja kutse. Taih järgi rajati linna Daigakury, mida võib vaadelda kui Jaapani esimest ülikooli. Oli oma rektor, 8 lektorit ja 430 üliõpilast. Need olid riiklikud koolid. Erakoolid tekkisid 8. sajandi lõpul
Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis. koto BIWA Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid 6 nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda.
usundid Hiinas · omausundid, etnilised usundid, islam jne. Usundid Hiina Rahvavabariigis · Taoism, budism, islam, katoliiklus, protestantism · Konfutsianism? Hiinluse kultuurisüsteem · Sanjiao Budism Hiinas · Puhta maa koolkond 2.saj Hiinasse Armitabha buddhaväli Buddha amitabha - mõõtmatu valgus Nembutsu lausumine Lootossuutra Tiantai · 6-7 saj. Hiina , 8.saj Jaapanisse tendai · Lootossutra Budism Jaapanis · Zen budism · Tendai · Nichiren ( 1222- 1282) Lootossutra selle suuna aluseks Namu Myoho Renge Kyo mantra mida inimene peab siiras usus kordama ja siis võib pääseda nirvaanasse Sokka Gakkai 1930 budistlik org. inimene peab eetiliselt täiustuma ja selle kaudu on võimalik ühiskonda parandada. Maailma suurim budistlik org. 12 milj liiget. Rahvusvaheline
Asuka ajastul (6.- 7. saj) ehitati silmapaistvad Asukadera (588) ja Horyuji templid (607, maailma vanimad puitehitised). Need koosnevad pagoodist, peatemplist ehk kondo`st ja ühekorruselistest kõrvalhoonetest, ehitised seisavad valgest kivist soklil, massiivsed mitmekorruselised katused toetuvad lakitud piilareile. Nara ajastu väärtuslikem mälestis on Todaiji klooster (ill 1), selle hoonestikku kuuluv Buddha tempel (745) on maailma suurim puitehitis. Heiani ajastul hakkasid budistlikud tendai ja shingon ´i sektid ehitama mägedesse lihtsaid ja intiimseid kloostreid, millel ei olnud ranget põhiplaani. Säilinud on Enryakuji (782), Kongobuji(816) ja Muroji tempel (8. saj lõpp- 9. saj algus)(ill 2). Pealinn heian (Kyoto) rajati hiina linnade eeskujul range põhiplaani järgi. Ilmalikest hooneist on tuntuim Heiani keisriloss (9. saj), seda matkisid ülikud endale residentsi ehitades. Kujunes lossitüüp shinden (,,rahu loss"): see koosneb koridoridega
jumalate nimel, keda peeti tema esivanemateks. Tänapäeval on vähesed jaapanlased puhtad shintoistid, kuid enamik jälgib shinto rituaale budistlike praktikate kõrval. Paljud Jaapani kombed nagu puhtuse rõhutamine ja range esteetika on osaliselt shinto'st tuletatud. Budism Jaapanis Budism, mis sai alguse Indias, jõudis Jaapanisse läbi Hiina ja Korea 6. Sajandil pKr. Läbi sajandite tekkisid ja arenesid erinevad sektid, kus Jaapani usuliikumistest enam levinud on Tendai ja Shingoni esoteerilised budistlikud usulahud miljonite järglastega. Vaatamata oma ühisosale rahvusliku ususüsteemiga oli uuel religioonil shintoismiga rahutu side. Budism kaotas ametliku toetuse 1868. aastal, kuid puhkes taas õide pärast teist maailmasõda. Kosmoloogilised usulised tõekspidamised ja budistlik moraal on tänapäeval Jaapani elus väga levinud, eriti zen-budismist lähtuv vaimse kontrolli rõhutamine. KEEL
mäejumalatega. All orus on kohalikud jumalad, kes tagavad viljakuse jm. Jaapan on väga erineva kliimaga põhjas ja lõunas. Esimene maailma loomise müüte ja kohalikke tavasid sisaldav kogumik: Kui jaapanlane kuuleb, et Buddha loomus on igal inimeses, arvab ta, et on vaja Buddhaga kontakti, et ta puhastaks inimhinge. Tsumi on puhtuse puudumine, erineb pisut patust. Süü on alati ka kehaline. 794. aastal hakkab budism Jaapanis edu võitma. Singon ja Tendai on kaks olulist koolkonda. Singon on esoteeriline ja Tendai eksoteeriline. Buddhaga tuleb kontakti saada eriliste psühhofüüsiliste praktikate abil. Buddha väljendub võnkumiste kaudu. Inimene peab häälestama oma meelt, et tunda läbi fenomenide nende tegelikku olemust. Kõik fenomenid on oma olemuselt tühjad. Kesktee on pidama jäämine. Neil oli seetõttu selline praktika nagu shikan: kesktee leidmine ja asjade olemuse taipamine saavutatakse vaikse istuva meditatsiooni abil.
· Tsukiyomi pimeduse ja surnutemaailma jumal Tänapäeval Amaterasu kummardamine on koondunud Ise pühamu ümber. See ehitatakse iga 20 aasta järel uutest materjalidest, sest tuleb hoida võimalikult puhtana. Ehitusmaterjaliks kasutatavaid pühasid puid kasvatatakse kindlas hiies (Nagano nt) Budism Tuntuimad budistlikud õpetajad · Kukai(774-835) shingoni(tõe sõna) koolkond (mantra koolkond) · Saicho (767-822) tendai koolkond (ratsionaalsem, harrastatakse vaikse hingamise tehnikat shikan) Nende koostöö tulemusena tekkis sünkreetiline maailmapilt; kamide buddhade ühtsus. Shintoism ja budism ei püsi üksteisest lahus. Budismi ja jaapani oma usundi sidumisel leiti, et kamid on tegelikult buddha järeltulijad (honji suijaku) Dainichi (suur päikene) on siis Amaterasu. Õpetus Buddha kolmest kohast sobis väga hästi shintoismiga kokku (kamid on üheks neist).
Samaanid olid jumalakartlikud pühitsetud, kes suutsid erinesid üksteisest mitmetes asjades, ent neid ühendas kangelaslik soov tõlkida kogu budistlik kaanon tiibeti keelde. Samuti kujunes kloostrites välja tohutu algupärane budistliku maali, metallikunsti ja arhitektuuri traditsioon. Jaapan on aga heaks näiteks sellest, kuidas paljud erinevad budismi koolkonnad võivad üksteise kõrval rahus elada. Jaapani kuus olulisemat budistlikku koolkonda on: tendai, shingon, jodo, jodo shinshu, zen ja nichiren. Kõik järgivad sama põhiõpetust, erinedes vaid tavades. Näiteks zen keskendub meditatsioonile, nähes seda teena virgumisele. Shingon'is peetakse aga oluliseks sümboleid ja rituaale. Samuti võib theravaada ja mahajaana budismist eristada 19. sajandist alates tekkinud nn moodsat budismi, mis on saanud rahvusvaheliseks liikumiseks. Moodne budism sai alguse katsest luua üksainus budismi vorm ilma piirkondlike erinevusteta, budism, mis