Üliõpilane: Martin Külm Matrikkel 031252 Rühm: AAVB Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 09.09.2009 Aruanne esitatud: 25.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1. Töö eesmärk oli õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetriga 2. Töö käik: Pärast ventilaatori käivitamist lülitasime sisse kalorimeetri kütte. Kütte reguleerisime nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Kui õhukulu jäi püsivaks, kirjutasime üles kuluarvesti algnäidu. Iga minuti järel kirjutasime üles küttevõimsuse Pw, õhu rõhu kalorimeetris (p1100 mm H2O), õhu temperatuuri kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõusu kalorimeetris t. Katse kestis =10
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti (gaasikell) 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte
0 Joonis 1.1 Õhu erisoojuse määramise seadme skeem: 1 – ventilaator; 2 – gaasikulumõõtur; 3 – manomeeter; 4 – termomeeter; 5 – kalorimeeter; 6 – klaasümbris; 7 – küttekeha; 8 – termopaarid; 9 – millivoltmeeter; 10 – vattmeeter; 11 – autotrafo Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetotiga Tööks vajalikud vahendid 1. Kõrgrõhuventilaator 6. Millivoltmeeter 2. Läbivoolukalorimeeter 7. Vattmeeter 3. Manomeeter 8. Elavhõbetermomeeter 4. Gaasikuluarvesti 9. Autotrafo 5. Vask-konstantaantermopaarid 10.Ajamõõtur (stopper) (nende gradueerimistabelid) Töö käik
~220 11 10 Joonis 1.1 Õhu erisoojuse määramise seadme skeem: 1 ventilaator; 2 gaasikulumõõtur; 3 manomeeter; 4 termomeeter; 5 kalorimeeter; 6 klaasümbris; 7 küttekeha; 8 termopaarid; 9 millivoltmeeter; 10 vattmeeter; 11 autotrafo Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetotiga Tööks vajalikud vahendid 1. Kõrgrõhuventilaator 6. Millivoltmeeter 2. Läbivoolukalorimeeter 7. Vattmeeter 3. Manomeeter 8. Elavhõbetermomeeter 4. Gaasikuluarvesti 9. Autotrafo 5. Vask-konstantaantermopaarid 10. Ajamõõtur (stopper) (nende gradueerimistabelid) Töö käik
4 Töö nimetus: ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB31 Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 10.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. 2. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur 3. Katseseadme skeem TD I
MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 29.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseseadme põhiosa on klaasist kalorimeeter 5, millest puhub läbi õhku ventilaator 1. Kalorimeetris on küttekeha 7, mille küttevoolu reguleeritakse autotrafoga 11 ja võimsust mõõdetakse vattmeetriga 10. Kalorimeetri hõbetatud sisepinnaga klaasümbris 6 ja õhuhõre vaheruum ümbrises väldivad soojuskao väliskeskkonda peaaegu täielikult
kus A - koefitsient, EA - aktivatsioomenergia, R - universaalne gaasikonstant, T - temperatuur, K. Gaaside kineetilise teooria põhjal on teada, et E kc ~ T1/2 Aexp(- A ) (2) RT ning statistilise mehaanika järgi E kc ~ TAexp(- A ) (3) RT Piiratud temperatuurivahemiku korral võib lugeda võrrandit (1) piisavalt täpseks, kuna sõltiivus astmefunktsioonist on suurem kui temperatuurist T või T1/2. Selleks, et määrata koefitsiente võrrandis (1), on otstarbekas esitada võrrand järgmisel lineaarsel kujul EA 1 1 lnkc = - - + ln k c0 (4) R T T0 kus T0, on uuritava vahemiku keskmine temperatuur, EA
KLAAS Klaas on olulise tähtsusega amorfne (mittekristalliline), anorgaaniline materjal mis madalatel temperatuuridel on tahke ja habras kuid kõrgetel temperatuuridel pehmeneb. Eksisteerib suur hulk erinevaid klaasitüüpe värvituist värvilisteni, läbipaistvast läbipaistmatuni. Erinevalt metallidest ja sooladest ei ole klaasil kristallilist struktuuri ning sellepärast ei sula ta mingil kindlal temperatuuril, vaid läheb tahkest vedelasse olekusse üle laia temperatuurivahemiku ulatuses. Just selle omaduse tõttu on klaas hinnatud kui hästitöödeldav materjal prilliklaaside tööstuses. Sõltuvalt vajalikust protsessist (venitamine, pressimine, puhumine) valitakse sobiv temperatuuri vahemik. Fakt on see, et klaas on viskoosne materjal ja ta ei säili tahkena samas asendis igavesti. Seda tavaelus igapäevasel klaasikasutamisel ei märka. Aga näiteks klaasi
C) ning testimisperiood kestis 100 tundi. Õhk soojemal pool oli küllastatud niiskusega. Kondensaat tekkis sinna kohta, mis oli vastu sooja niisket õhku, samal ajal tekkis härmatis külmemale poole. Üleminek vedela ja tahke kondensaadi vahel oli selgem nende katsekehade puhul, mis olid suurema tihedusega ning nende katsete puhul, kus temperatuurivahemik oli suurem. Niiskuskindluse teguril, põhilisel niiskuse iseloomustajal isolatsioonimaterjali puhul, oli samuti kasvutendents laiema temperatuurivahemiku puhul. Suuremad teadmised härmatise tekkimise kohta kivivillas võivad aidata mõista tegelikke probleeme ehitussektoris, mis on põhjustatud kõrge tihedusega isolatsioonimaterjalide kasutamisest. 1. Sissejuhatus Käesolev töö on esimeseks sammuks uusimustöös eesmärgiga leida kivivilla baasil toodetud mineraalsetes isolatsioonimaterjalides kahjustusi, mis on põhjustatud külmunud kondensaadist ja aja jooksul kogunenud niiskusest. Paksema isolatsioonikihi kasutamine,
Küsimus 37 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Millised on lehtstantsimise põhilised kujumuute operatsioonid? Vali üks: a. painutamine, ääristamine b. sügavtõmbamine, äralõikamine c. ääristamine, mahalõikamine d. avalõikamine, puhastamine Küsimus 38 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgistatud Kliki küsimuselt märgistuse eemaldamiseks Küsimuse tekst Kuumsurvetöötluse temperatuurivahemiku ülemiseks piiriks on Vali üks: a. Tsul (200...300 C°) b. Tsul (50...200 C°) c. Tsul (250...400 C°) d. Tsul (100...150 C°) Küsimus 39 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kuumutamine üle rekristalliseerumistemperatuuri peale kriitiliste deformatsiooniastmetega külmdeformeerimist Vali üks: a. ei mõjuta struktuuri ja omadusi b. viib plastsete omaduste halvenemisele c
11.2010 Tallinn 2010 I töö: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Sissejuhatus Keskkonnatingimustest sõltub mikroorganismide kasvukiiris ja samuti ka fermentatiivsed omadused, näiteks tenperatuurist, happesusest, erinevate ühendite sisaldusest keskkonnas, aeratsioonitingimustes. Tegelikult, enamus tüvesid soovib neutraalset keskkonda kasvamiseks ja temperatuurivahemiku liigikaudu 20-45°C, selleseid mikroorganisme nimetatakse mesofiilideks. Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel. Madalatel temperatuuridelkasvavad nn psühofiilsed ja kõrgetel temperatuuridel kasvavad termofiilsed mikroorganismid. Äärmusliku happelisi tingimusi armastanad atsidofiilid, leelislemblilisi alkalofiilid. On oluliseks teguriks ka õhuhapniku vajadus või mitte. Mikroorganismid siis jagatakse
Kuigi klaasi vastupanuvõime survejõule on äärmiselt kõrge, on materjali vastupanuvõime tõmbejõule tunduvalt väiksem. Klaas on täiuslikult elastne materjal: sellel ei teki jäädavaid moonutusi kuni purunemise hetkeni. Sellest hoolimata on klaas habras materjal ning puruneb ülekoormuse all ootamatult. Joonpaisumine on parameeter, mis väljendab materjali ühe pikkusühiku paisumist temperatuuri muutmisel 1 °C võrra. Joonpaisumistegur antakse temperatuurivahemiku 20 kuni 300 °C kohta. Klaasi joonpaisumistegur on 9 x 10-6 m/mk. Kuna klaas ei juhi hästi soojust, võib klaasipinna osaline soojendamine või jahutamine põhjustada termilist purunemist. Kui klaas raamitakse, jäävad selle servad raami sisse varjule, mistõttu on need otsese päikesekiirguse eest kaitstud. Selline olukord võib põhjustada klaasi pinnal piisavalt suure temperatuuride erinevuse, mis võib viia termilise purunemiseni. Soojuskiirgust neelavate klaaside kasutamise korral
· Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) OLULISED LIMITEERIVAD TEGURID Temperatuur · madalaim mõõdetud temperatuur -89,2°C Antarktikas · kõrgeim mõõdetud temperatuur on sõltuvalt keskkonnas +80°C suurtes kõrbetes, +100 °C kuumaveeallikates ja kuni +350 °C kõrgete hüdrostaatiliste rõhkude juures ookeani põhjas · eluvorme on võimalik leida kogu selle temperatuurivahemiku piires, Mõjutab keskkonna omadusi: · niiskus · gaaside lahustuvus veekogudes Mõjutab organismis toimuvate biokeemiliste protsesside kiirust: · ensüümide deaktiveerumine, denatureerumine · rakumembraanide ,,hangumine" ja ,,sulamine" · jääkristallide mõju elusrakkudele Niiskus Vesi: fotosünteesi lähteprodukt hingamise produkt
· Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) OLULISED LIMITEERIVAD TEGURID Temperatuur madalaim mõõdetud temperatuur -89,2°C Antarktikas kõrgeim mõõdetud temperatuur on sõltuvalt keskkonnas +80°C suurtes kõrbetes, +100 °C kuumaveeallikates ja kuni +350 °C kõrgete hüdrostaatiliste rõhkude juures ookeani põhjas eluvorme on võimalik leida kogu selle temperatuurivahemiku piires, Mõjutab keskkonna omadusi: niiskus gaaside lahustuvus veekogudes Mõjutab organismis toimuvate biokeemiliste protsesside kiirust: ensüümide deaktiveerumine, denatureerumine rakumembraanide ,,hangumine" ja ,,sulamine" jääkristallide mõju elusrakkudele Niiskus Vesi: fotosünteesi lähteprodukt hingamise produkt üks organismide ehitusmaterjale
• Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) OLULISED LIMITEERIVAD TEGURID Temperatuur madalaim mõõdetud temperatuur -89,2°C Antarktikas kõrgeim mõõdetud temperatuur on sõltuvalt keskkonnas +80°C suurtes kõrbetes, +100 °C kuumaveeallikates ja kuni +350 °C kõrgete hüdrostaatiliste rõhkude juures ookeani põhjas eluvorme on võimalik leida kogu selle temperatuurivahemiku piires, Mõjutab keskkonna omadusi: niiskus gaaside lahustuvus veekogudes Mõjutab organismis toimuvate biokeemiliste protsesside kiirust: ensüümide deaktiveerumine, denatureerumine rakumembraanide „hangumine“ ja „sulamine“ jääkristallide mõju elusrakkudele Niiskus Vesi: – fotosünteesi lähteprodukt – hingamise produkt
läbitud tee pikkus on lühem. Vedelikkude molekulaarne sruktuur ei ole veel täiesti selge. Nähtavasti see on gaasi ja tahkiste struktuuride vahepealne. 2. Temperatuur. Temperatuur iseloomustab kehade soojusastet. Temperatuuri skaalat, mille nullpunktiks on võetud jää (H2O) sulamistemperatuur, nimetatakse Celsiuse skaalaks. Ühik 1oC on saadud jää sulamispunkti ja vee keemispunkti temperatuurivahemiku jagamisel 100 võrdseks osaks normaalõhurõhul. Ûks osa on 1oC. Temperatuur, mille korral lakkab aatomite ja molekulide kulgev soojusliikumine on -273,15 oC nimetatakse absoluutseks nulliks. Temperatuuri skaalat, mille nullpunktiks on 100 oC 373 K vôetud -273 oC nim. temperatuuri absoluutseks skaalaks ehk Kelvini skaalaks ning skaala 0 oC 273 K o kraadi nimi üks kelvin (K) 1K =1 C.
Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteem korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. 21.Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel? Entroopia mõõtmiseks kasutatakse entroopia termodünaamilist definitsiooni ja TD III seadust: S(T )= S(0 + S(soojend.0K T ) Arvestama peab ka, et suurema temperatuurivahemiku korral sõltub aine soojusmahtuvus temperatuurist: 22.Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes? Entroopia tähtsus keemias on selles, et ta võimaldab ennustada reaktsioonide iseeneslikku kulgemist või mittekulgemist. Arvestama peab, et reaktsiooniga kaasnev entroopiamuut koosneb kahest osast: saaduste entroopia erinevus lähteainetest; reaktsioonil eralduv soojus tõstab keskkonna entroopiat.
Kui suur on takistus 95 °C juures? Teada on vase temperatuuritegur = 0,004 1/K Antud on R1 = 100 m, 1 = 20 °C, 2 = 95 °C. Temperatuuri juurdekasv = 2 1 = 95 20 = 75 °C. Takistus 95 °C juures R2 = R1 (1 + ) = 100(1 + 0,00475) = = 100 (1 + 0,3) = 130 m. Vastus: juhi takistus 95 °C juures on 130 m. Kõrgemal temperatuuril (üle 100 °C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane s.t. temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Siiski võib elektriseadmetes lubatava temperatuurivahemiku juures kasutada toodud valemeid. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuril (-273 °C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuri- tegur väga väike. Näiteks on konstantaani (peamiselt vase ja nikli sulam vähese mangaani,
(energilisemalt, kiiremini) liikuma. – Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. Entroopiamuut :Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud süsteemis on positiivne. Standardsed molaarsed entroopiad ja reaktsioonientroopiad.: Standardsed molaarsed entroopiad • Arvestama peab ka, et suurema temperatuurivahemiku korral sõltub aine soojusmahtuvus temperatuurist: T S(T)= ∫ CT dT 0 Standardsed reaktsioonientroopiad • Entroopia tähtsus keemias on selles, et ta võimaldab ennustada reaktsioonide iseeneslikku kulgemist või mittekulgemist. • Arvestama peab, et reaktsiooniga kaasnev entroopiamuut koosneb kahest osast: – saaduste entroopia erinevus lähteainetest; – reaktsioonil eralduv soojus tõstab keskkonna entroopiat.
Kui suur on takistus 95 °C juures? Teada on vase temperatuuritegur = 0,004 1/K Antud on R1 = 100 m, 1 = 20 °C, 2 = 95 °C. Temperatuuri juurdekasv = 2 1 = 95 20 = 75 °C. Takistus 95 °C juures R2 = R1 (1 + ) = 100(1 + 0,00475) = = 100 (1 + 0,3) = 130 m. Vastus: juhi takistus 95 °C juures on 130 m. Kõrgemal temperatuuril (üle 100 °C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane s.t. temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Siiski võib elektriseadmetes lubatava temperatuurivahemiku juures kasutada toodud valemeid. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuril (-273 °C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuri- tegur väga väike. Näiteks on konstantaani (peamiselt vase ja nikli sulam vähese mangaani,
Kui suur on takistus 95 °C juures? Teada on vase temperatuuritegur = 0,004 1/K Antud on R1 = 100 m, 1 = 20 °C, 2 = 95 °C. Temperatuuri juurdekasv = 2 1 = 95 20 = 75 °C. Takistus 95 °C juures R2 = R1 (1 + ) = 100(1 + 0,00475) = = 100 (1 + 0,3) = 130 m. Vastus: juhi takistus 95 °C juures on 130 m. Kõrgemal temperatuuril (üle 100 °C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane s.t. temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Siiski võib elektriseadmetes lubatava temperatuurivahemiku juures kasutada toodud valemeid. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuril (-273 °C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuri- tegur väga väike. Näiteks on konstantaani (peamiselt vase ja nikli sulam vähese mangaani,
Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. ·Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. ·See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. Standardsed molaarsed entroopiad Entroopia mõõtmiseks kasutatakse entroopia termodünaamilist definitsiooni ja TD III seadust: S(T )= S(0) + S(soojend.0 K T ) Arvestama peab ka, et suurema temperatuurivahemiku korral sõltub aine soojusmahtuvus temperatuurist Standardsed reaktsioonientroopiad *Entroopia tähtsus keemias on selles, et ta võimaldab ennustada reaktsioonide iseeneslikku kulgemist või mittekulgemist. *Arvestama peab, et reaktsiooniga kaasnev entroopiamuut koosneb kahest osast: saaduste entroopia erinevus lähteainetest; reaktsioonil eralduv soojus tõstab keskkonna entroopiat. *Kui reaktsiooni käigus kulub või tekib gaas, on vastav entroopiamuut domineeriv ja
Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. ·Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. ·See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. Standardsed molaarsed entroopiad Entroopia mõõtmiseks kasutatakse entroopia termodünaamilist definitsiooni ja TD III seadust: S(T )= S(0) + S(soojend.0 K T ) Arvestama peab ka, et suurema temperatuurivahemiku korral sõltub aine soojusmahtuvus temperatuurist Standardsed reaktsioonientroopiad *Entroopia tähtsus keemias on selles, et ta võimaldab ennustada reaktsioonide iseeneslikku kulgemist või mittekulgemist. *Arvestama peab, et reaktsiooniga kaasnev entroopiamuut koosneb kahest osast: saaduste entroopia erinevus lähteainetest; reaktsioonil eralduv soojus tõstab keskkonna entroopiat.
Nimeta hädaabi telefoninumber? Fritüüris süttib tuli, proovin kustutada seda, kui pole enam võimalik, siis kutsun hädaabi 112 ja evakueerun. 35. Milliseid tehnoloogilisi võtteid tuleb toiduainete jahutamisel järgida? Kuumtöödeldud toidu kiire jahutamine on väga oluline, kui toitu serveeritakse või säilitatakse jahutatuna (näiteks salatid, magustoidud) või toitu kavatsetakse külmutada. Jahtumise ajal läbib toit temperatuurivahemiku 1060 °C, mis on soodne mikroorganismide ja haigusetekitajate kasvuks. Toit peab läbima nn ohtliku tsooni võimalikult kiiresti. Suur kogus toitu jahtub aeglaselt. Selleks võib toitu jahutada kõigepealt ca 1,5 tundi õhutatavas ruumis, kuni toidu temperatuur langeb umbes 60 °C. Seejärel tuleks toit kiiresti jahutada temperatuurini alla 10 °C. Jahtumise ajal peab toit olema kaetud või kaitstud õhu kaudu saastumise eest (ristsaastumine!).
Kui suur on takistus 95 °C juures? Teada on vase temperatuuritegur = 0,004 1/K Antud on R1 = 100 m, 1 = 20 °C, 2 = 95 °C. Temperatuuri juurdekasv = 2 1 = 95 20 = 75 °C. Takistus 95 °C juures R2 = R1 (1 + ) = 100(1 + 0,00475) = = 100 (1 + 0,3) = 130 m. Vastus: juhi takistus 95 °C juures on 130 m. Kõrgemal temperatuuril (üle 100 °C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane s.t. temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Siiski võib elektriseadmetes lubatava temperatuurivahemiku juures kasutada toodud valemeid. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuril (-273 °C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuri- tegur väga väike. Näiteks on konstantaani (peamiselt vase ja nikli sulam vähese mangaani,
annaabi.ee 
