Puithoonete ehitamisel võib küllalt sageli täheldada, et ehitaja kasutab kandekonstruktsioonideks sortimata puitu, mis seejuures on ebakvaliteetne ja suure niiskusesisaldusega.Puit on hügroskoopne materjal. Seega ohu käes annab niiske puit soodsate ilmastiku-tingimuste korral oma vee ümbritsevale keskkonnale, kuiv puit hakkab niiskes keskkonnas endasse vett imema. Ehituspuidu niiskus peab olema vahemikus 8-15%. Eriti rangelt tuleb niiskuse sisaldust jälgida liimpuidu korral. Puidu temperatuuripaisumise tegur on välke ning siit tulenevalt puitkonstruktsioonides temperatuuripingeid ei arvestata ning temperatuurivuuke ei tehta. Puitkonstruktsioonidele esitatavad olulised nõuded: mehaaniline vastupanuvõime ja stabiilsus; ohutus tulekahju korral. Esimese nõude täitmiseks peab kandekonstruktsioon olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle ehitamise ja kasutamise ajal oleks tagatud nende tugevus ja stabiilsus ning deformatsioonid jääksid lubatud piiridesse
· sooja- ja isolatsiooniomadusi · elektriisolatsiooni omadusi · adhesioonivõimet · vastupanu keemilistele mõjudele · töödeldavust · tulekindlust Puudused: · suur plastne voolavus e roomavus, seda eriti termoplastidel (termoplastid on sellised polümeerid, mida on võimalik korduvalt kuumutades ümbervormida, vastand - termoreaktiivsed vaigud, mis termilisel käsitlemisel lagunevad). · suur temperatuuripaisumise koefitsient - ca 2,5...10 korda suurem kui ehitusterasel · mamdal kuumakindlus - 60...200kraadi · on põlevad (põledes suitsevad, eritades tihti mürgiseid ja lämmatavaid gaase) · väike pinnakõvadus (kasutamisel kriimustuvad kergesti) · toksilisus (vt ka põlevus) · vananevad (vananemine on tingitud ahelate katkemisest plastifikaatorite ja stabilisaatorite eraldumisest aja jooksul jne). 1
Puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/kg0C Võrdluseks: vesi 4,187; teras 0,502; vask 0,376; alumiinium 0,920; betoon 0,880-1,040 kJ/kg0C. Kuna puu tihedus on väike, ei saa puitu, vaatamata tema suurele soojaerimahtuvusele käsitleda sellise sooja salvestajana nagu seda on raskemad materjalid, näiteks tellised ja betoon. TEMPERATUURIPAISUMINE Temperatuuri muutumise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise koefitsiendiga. Ehituspuidul temperatuuripaisumise koefitsient piki kiudu on 5,5x10-6, risti kiudu aga seevastu, 6-7 korda suurem. Temperatuuripaisumine võrreldes niiskuspaisumisega on väike. Võrdluseks: harilikul tellisel on see 5x10-6 (tellismüüritisel 5- 7x10-6 /o C); betoonil 8-10x10-6 m/oC; silikaatkivil 8x10-6 m/oC Alumiiniumi temperatuuripikenemine +20o - +100o vahemikus 23,8x10-6 /Co. Termilise pikenemise koefitsient kuni 100o C on terasel 1,2 mm/m, vasel 1,7 mm/m, alumiiniumil 2,4 mm/m Temperatuuripaisumine 1/oC
{toores puit >35%; poolkuiv puit 20-25%; õhkkuiv puit 15-20%; toakuiv puit 8-13%} Mahumuutused veesisalduse muutumisel: radiaalsuunas 2-6%; tangensiaal suunas 5-10%; telgsuunas 0,1-0,3% *tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3 * soojusjuhtivus - õltub soojusvoolu suunast, veesisalduset, tiheduset, liigist ja temp. keskmine soojusmahtuvus 1,356 kJ/kg C * temperatuuripaisumine - temp muutmuise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise konfitsendiga *puidu tugevus (paine, tõmme ja surve) *tulekindlus Puidu vead ja kahjustused *praod *oksad *kasvuvead *kahjurid *mädanemine Puidu kaitse *konsturktiivsed - puit olgu tuulutatav *keemilised - seene mürgitamine kemikaaliga(vees lahustuvad, antiseptilised pastad, õliantiseptikud, antiseptlilsed värvid) *füüsikalised - kuumtöötlus, uputamine, gaasitamine, suitsutamine ___________________________________________________________________________ 3
• on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus) • tootmine on hästi automatiseeritav • tootmis- ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike 12. Plastide põhilised puudused? Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) • suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda juba väikesel temperatuuri tõusul) • kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) • suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60…200 0C, erandlikult 300…350 0C • suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel • suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15…30%
· Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul) · Väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · Klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · Vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm · Klaasinurga karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge · Sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel Nõuded akende tihenditele Aknad peavad olema täpselt tehtud. Raamid ääristatakse tihenditega. Parimad on poorkummist tihendid. Tihendid kleebitakse raami servadele. Toapoolne tihend peab olema kõige tihedam. Selleks, et vesi tuulega aknapilude vahel läbi ei tungiks, ümbritsetakse aknapiit tilgasoonega, millest vesi
Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul) Väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks Klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust Vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm Klaasinurga karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge Sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel Nõuded akende tihenditele Aknad peavad olema täpselt tehtud. Raamid ääristatakse tihenditega. Parimad on poorkummist tihendid. Tihendid kleebitakse raami servadele. Toapoolne tihend peab olema kõige tihedam. Selleks, et vesi tuulega aknapilude vahel läbi ei tungiks, ümbritsetakse aknapiit tilgasoonega, millest vesi
tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) • toormaterjalide kättesaadavus • on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus) • tootmine on hästi automatiseeritav • tootmis- ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike Spetsiifilised PUUDUSED: • suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda juba väikesel temperatuuri tõusul) • kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) • suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60…200 0C, erandlikult 300…350 0C • suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel • suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15…30% • põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300…400 0C juures)
Heli levib puidus 2-17 kordakiirmeini kui õhus. Puidu niiskumise korral 1% kasvab soojajuhtivus 1,2%. Soojamahtuvus- puidu soojamahtuvus sõltub tihedusest ja temperatuurist. Keskmiselt on C= 1,350kJ/kg , see on kll märgatavalt suur, kuid seda ei saaks kasutada soojasalvestajana, kuna tema tihedus ei ole piisav. Mida niiskem on puit, seda suurem soojamahtuvus tal on, kuna vesi on hea soojushoidja. Veel 4,1kj Temperatuuripaisumine- temperatuuri muutumise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise koefitsendiga. Pikikiudu on temp paisumine 6,7 korda väiksem kui ristikiudu. Kemikaalidega kokkupuude- puit laguneb hapete ja leelistega pikaajalisel kokkupuutel. Nõrgad leelised on kahjutud puidule, kui ph<2. Puidu tugevus: Puidu tugevus sõltub tema vigades, temepratuurist, tihedusest jne. Külmunud puid on 30% tugevam staatiliselt kui tavaoleksu puit ja peab paremini vastu survekatsetele. Dünaamiliselt on aga 50% nõrgem, ehl siit tuleneb ka see, et me lõhume
püsivus, korrosioonikindlus jne) · toormaterjalide kättesaadavus · on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus) · tootmine on hästi automatiseeritav · tootmis ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike Spetsiifilised PUUDUSED: · suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda juba väikesel temperatuuri tõusul) · kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) · suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60...200 0C, erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15... 30% · põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300...400 0C juures)
15. Plastmasside omadused: 16. EELISED: 1. võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) 2. toormaterjalide kättesaadavus. 3. Kergelt töödeldavad ehitustoodeteks 4. Tootmine on hästi automatiseeritav 5. Tootmis- ja töötlemisettevõtted on suht odavad ja tasuvusaeg on lühike. 17. PUUDUSED: 1. suur roomavus 2. kõrge temperatuuripaisumise koefitsient 3. suht väike kuumakindlus 4. suht madal tugevus vahelduval koormamisel 5. madal pikaealisus, kiire vananemine. valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad. 6. Põlevus 7. Toksilisus. 18. KEEMILINE PÜSIVUS plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht praktiliselt puudub seetõttu plastmassid väga kestvad materjalid. jäätmed looduses ei hävine. 19. TUGEVUS plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist
· akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · siseruumist pestavad (v.a. ühekorruseliste elamute puhul) · väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm · klaasingu karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus (klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge · sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel Aknad valmistatakse tänapäeval sügavimmutatud puidust, plastidest, alumiiniumist või terasest, kasutatakse ka segakonstruktsioone näiteks välimine pool alumiiniumist ja sisemine puidust. Plastidest aknad muutuvad aja jooksul rabedaks, puitaknad vajavad aeg-ajalt värvimist, eriti alumine osa, vastasel korral võivad kiiresti kõduneda.
vananemist. Stabilisaatoreid lisatakse mõni % sideaine hulgast. Omadused Eelised- · võimalik saada mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, · keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne); · toormaterjalide kättesaadavus; · on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus); · tootmine hästi automatiseeritav; · tootmis ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike. Puudused- · kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10x kõrgem kui ehitusterasel); · suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60-200 kraadi, erandlikult 300-350; · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel; · Suhteliselt kiire vananemine. Valguse, temp ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad. Materjali on vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15-30%. · Põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300-400 kraadi juures)
keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) · toormaterjalide kättesaadavus · on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus) · tootmine on hästi automatiseeritav · tootmis- ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike Spetsiifilised PUUDUSED: · suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda juba väikesel temperatuuri tõusul) · kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) · suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60...200 0C, erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal on vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15...30% · põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300...400 0C juures)
tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) · toormaterjalide kättesaadavus · on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus) · tootmine on hästi automatiseeritav · tootmis- ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike · Spetsiifilised PUUDUSED: · suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda juba väikesel temperatuuri tõusul) · kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) · suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60...200 0C, erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal on vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15...30%
annaabi.ee 
