Hõõrdetegur detailide vahel: f =0,15 Nõutav sidestuse varutegur: [ S ] =3,5 0,15∗14∗106∗π∗0,09∗0,092 M Vmin= =2404,73 ≈ 2404,7 N∗m 2 Pressliitega ülekantav pöördemoment: M Vmin 2404,7 M V= = =687 N∗m [S] 3,5 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võimalik ilma pressimiseta? Temperatuurigradient peab tagama detailide kontaktpinna läbimõõdu muutuse summaarse väärtusega ∆ max=0,090mm Koostamiseks vajalik temperatuurigradient: Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) seletused
3. kompensatsioonivardad – reaktiivsuse muutuse reguleerimiseks ajas 4. avariilise seiskamise vardad – peavad tagama reaktori ohutuse, töötavad automaatselt, kui võimsus järsult tõuseb või mõnes piirkonnas temperatuur järsult kasvab või tuumakütuse elementide kate puruneb või tekib kuskil keemine. Peab olema 2 üksteist sõltumatud ohusignaali, et reaktor automaatselt seiskuks. Reaktorit kaitseb 3 ohutusbarjääri: 1) Kütusevarraste kate – varda ulatuses väga suur temperatuurigradient (300 kuni 2000 *C) Kütusevarda sees UO2, Xe, tahked osakesed. Kiirete neutronite toimel muutub varda kest hapraks. See peab vastu pidama ka avariiolukorrale, järsule kuumenemisele. Osadel varrastel tekivad siiski praod ja laguproduktid pääsevad vardast välja. Üritatakse välja aretada paremaid metalle. 2) I kontuur ehk reaktori anum ja torustikud aurugeneraatorisse ja tagasi (keevreaktoril BWR turbiinini ja tagasi). 7
Küsimus 20 Valmis Hindepunkte 1/1 Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Valige üks: a. orgaanilisi aineid b. saepuru c. liiva d. kivisöetolmu Küsimus 21 Valmis Hindepunkte 1/1 Nimetage pidev- ja poolpidevvalu iseärasused Valige üks: a. toimub valandi suunatud tardumine, mistõttu saadakse valandi ebaühtne struktuur b. valuvormi (kristallisaatorit) valmistatakse kõvasulamist c. temperatuurigradient (muutus) valandi ristlõikes on väike d. valandi lõpptardumine toimub väljaspool vormi (kristallisaatorit) Küsimus 22 Valmis Hindepunkte 1/1 Millised on põhioperatsioonid valandite tootmisel täppisvalu meetodil? Valige üks: a. kooriku vormimine, vormi kuivatamine, vormi tugevdamine (kuumutamisel) b. keraamilise kooriku mudelile tekitamine, kooriku kuumutamine, mudeli eemaldamine c
Question 29 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on tsentrifugaalvalu eelised? Select one: a. valandi peeneteralisus, poorsuse puudumine b. väike maksumus ja suur täpsus c. valandi täpsus ja valandi keeruline kuju d. väike maksumus ja kõrge tootlikkus Question 30 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Nimetage pidev- ja poolpidevvalu iseärasused Select one: a. temperatuurigradient (muutus) valandi ristlõikes on väike b. valuvormi (kristallisaatorit) valmistatakse kõvasulamist c. valandi lõpptardumine toimub väljaspool vormi (kristallisaatorit) d. toimub valandi suunatud tardumine, mistõttu saadakse valandi ebaühtne struktuur Question 31 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite (massiga 1 tonn) tootmiseks? Select one: a. koorikvalu b. täppisvalu c
Vali üks: a. silinder b. kera c. koonus tipuga ülespoole d. koonus tipuga allapoole Küsimus 27 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valuvormi osaks on Vali üks: a. kärn b. mudel c. kärnkast d. kärnmark Küsimus 28 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nimetage pidev ja poolpidevvalu iseärasused Vali üks: a. valuvormi (kristallisaatorit) valmistatakse kõvasulamist b. temperatuurigradient (muutus) valandi ristlõikes on väike c. valandi lõpptardumine toimub väljaspool vormi (kristallisaatorit) d. toimub valandi suunatud tardumine, mistõttu saadakse valandi ebaühtne struktuur Küsimus 29 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tsentrifugaalvalu puhul horisontaalteljega masinates oleneb vormi minimaalne pöörlemiskiirus Vali üks: a. vormi raadiusest b. vormitavast metallist c. valandi massist d. vormi materjalist
Küsimuse tekst Loetlege täppisvalu puudused Vali üks: a. tehnoloogia keerukus ja kõrge maksumus b. valandi kõrge omahind ja poorsus c. kahanemis- ja gaasitühikud valandites d. ei saa kasutada suursaritootmises Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage pidev- ja poolpidevvalu iseärasused Vali üks: a. toimub valandi suunatud tardumine, mistõttu saadakse valandi ebaühtne struktuur b. temperatuurigradient (muutus) valandi ristlõikes on väike c. valuvormi (kristallisaatorit) valmistatakse kõvasulamist d. valandi lõpptardumine toimub väljaspool vormi (kristallisaatorit) Küsimus 23 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milline valumeetod on sobivaim keerulise kujuga õhukeseseinaliste terasvalandite (massiga kuni 1 kg) tootmiseks? Vali üks: a. koorikvalu b. hapniksurvevalu c. madalsurvevalu d. valu keraamilisse vormi
Peltier efekt on Seebecki efekti pöördefekt. Eralduva soojushulga määrab avaldis QAB=ΠAB*q= ΠAB it, kus q on jootekoha läbinud laeng ja ΠAB Peltier tegur. Voolu suuna muutmisel vastupidiseks muutub QAB märk, siis toimub soojuse neeldumise asemel eraldumine.Peltier ja termoelektromotoorjõu teguris on omavahel seotud avaldise ΠAB= αABT kaudu. Thomsoni efekt-kui tekidada homogeenses vooluga juhis temperatuurigradient, siis seal kas eraldub või 𝑑𝑇 neeldub soojus.Juhis eralduv erivõimsus Thomsoni efekti tõttu: 𝜔 = 𝜏 𝑑𝑥 𝑗, kus dT/dx on temperatuurigradient antud kohas, j voolutihedus ja τ Thomsoni tegur. Kui laengukandjateks on augud, siis on Thomsoni efekti märk vastupidine. 30. HALLI EFEKT Kui paigutada alalisvooluga metallplaat temaga ristuvasse magnetvälja, tekib vooluga ja magnetväljaga paralleelsete
difundeeruvad osakesed jäävad vastu seina, kus voolu kiirus on väiksem. Seega saab samade mõõtmetega aineid lahutada difundeeruvuse (tiheduse) alusel, kusjuures suuremate mõõtmetega molekulid tõenäoliselt difundeeruvad halvemini ja liiguvad aeglasemalt. Jõud: Raskusjõud - gravitatsioon, tsentrifugaaljõud, sedimentatsioon Väli-voog fraktsioneerimises relaksatsiooni tekitamiseks kasutatavad füüsikalised protsessid Temperatuurigradient, ristsuunaline voog, elektri- või magnetväli. Orgaanilise elementanalüüsi eesmärgid ja klassikalised meetodid Orgaaniliste ainete elementsisalduse määramine, peamiselt CHNOPS jaoks. Võimalik kasutada: massispektromeetria, klassikaline elementanalüüs (Kjeldahl, Dumas), elementanalüüs kitsamalt. Dumas N2-le: Proov segatakse Cu(II)O pulbriga, kuumutatakse. Eralduvad N-gaasid, mis puhutakse Cu padrunisse, kus N-oksiidid elemendiliseks lämmastikuks taandatakse
Paiknevad tuhandete meetrite sügavuses merepõhjas. Kui mujal ookeani põhjas on "kõrb", siis suitsetaja korstna ümber keeb elu, mis baseerub kemolitotroofial. Sealt on isoleeritud palju arhesid-hüpertermofiile. Pyrolobus fumarii (Tmax 113 oC), Pyrodictium occultum Hüpertermofiilid · Musta suitsetaja ava kaudu paisatakse vette kuuma vulkaanilist vett, mis sisaldab H2, H2S. Kuum vesi jahtub, segunedes külma mereveega ja moodustub temperatuurigradient, kus leiavad endale koha erineva temperatuurinõudlusega bakterid. · Looduses isoleeritakse arhesid veel kuumadelt väävliväljadelt (solfataric fields), ülekuumenenud mudabasseinidest, pindmistest väävlirikastest kuumaveeallikatest. Keskkond, kust neid isoleeritakse, on happeline, sest hüpertermofiilsed S-bakterid oksüdeerivad seal leiduva väävli ja H2S väävelhappeks.
Mehaanilised omadused – jäikus, tugevus, tõmme = F , vääne l T S 1 F ϕ=kM, nihe tanϕ= G S dT Soojuslikud omadused – soojusjuhtivus q=- λ dx S λ- dT soojusjuhtivustegur,S-pinnaühik, dx -temperatuurigradient, q- soojushulk Soojuspaisumine – osakeste vahekaugused suurenevad, kristalli ruumala kasvab. C 3R T Tahkete kehade soojusmahutavus sõltub temperatuurist. Abs. Nulli läheduses on kehade soojusmahutavus võrdeline abs. temp-i kuubiga ning küllalt kõrgel, igale ainele isel. tempil hakkab kehtima seadus C u=3R Palude kehade puhul on see õige juba toatempil, temandi korral alles ~1000 ’C juures.
korrapärase ruumvõre sõlmedes. Δl 1 l Mehaanilised omadused – jäikus, tugevus, tõmme = F , vääne ϕ=kM, l T S 1 F nihe tanϕ= G S dT Soojuslikud omadused – soojusjuhtivus q=- λ dx S λ-soojusjuhtivustegur,S- dT pinnaühik, dx -temperatuurigradient, q-soojushulk Soojuspaisumine – osakeste vahekaugused suurenevad, kristalli ruumala kasvab. Tahkete kehade soojusmahutavus sõltub temperatuurist. Abs. Nulli läheduses on kehade soojusmahutavus võrdeline abs. temp-i kuubiga ning küllalt kõrgel, igale ainele isel. tempil hakkab kehtima seadus C u=3R Palude kehade puhul on see õige juba toatempil, teemandi korral alles ~1000 ’C juures. C 3R T 35, Vedelikud
soolad (soolmineraalid); - kohalikud keemilised mõjurid; Betoonkonstruktsioone kahjustavad sisemised mõjurid - betoonis olevad ebapuhtad side- või inertained, muu hulgas väävel, rauaühendid, alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; Betooni lagundavad jõud - hüdrauliline rõhk; - jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojašokk” 28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Kivimaterjalide puhul tekivad
muud soolad (soolmineraalid); - kohalikud keemilised mõjurid; Betoonkonstruktsioone kahjustavad sisemised mõjurid - betoonis olevad ebapuhtad side- või inertained, muu hulgas väävel, rauaühendid, alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; Betooni lagundavad jõud - hüdrauliline rõhk; - jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojasokk" 26.Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 27.Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile
Ionosfäär üle 50 (60) Vastasmõju aluspinnaga Maalähedane kiht 0 1 (1,5) (hõõrdekiht) üle 1,0 (1,5) Vaba atmosfäär Troposfäär Troposfäär on Maale lähim atmosfääri kiht ja sisaldab protsentuaalselt kõige suurema massi atmosfäärist. Teda iseloomustatakse õhu tihedusega, keskmine temperatuurigradient on 6oC/km. Troposfääris kahanevad temperatuurid ja veeauru hulk väga kiiresti. Oluline osa veeaurul, sest 99% planeedi veeaurust on troposfääris. Veeauru kontsentratsioonid muutuvad laiusega: on suurimad troopikas (kuni 4,5%) ja vähenevad pooluste suunas. Kõik ilmastikunähtused toimuvad troposfääris, ehkki turbolents võib tungida stratosfääri alaossa. Troposfäär tähendab segunemise piirkonda ja on nõnda nimetatud konvektiivsete õhuvoolude tõttu.
Soojusvool – soojusvahetus ajaühikus (Q, W=J/s). Soojusvoog – soojushulk soojusvahetuspinna ühiku kohta (q, W/m2). q = Q/A Temp.väljaks nim. temperatturi väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides. Kui sealjuures temp muutub ka olenevalt ajast, siis nim. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga statsionaarseks Temperatuuriväli on statsionaarne, kui t ≠ f(τ) t = f(x, y, z) 𝜕𝑡 Temperatuurigradient: gradt=∇t= 𝜕𝑛 𝜕𝑡 𝜕𝑡 𝜕𝑚 =cosβ𝜕𝑛 Põhiviisid: konvektiivne soojusülekanne, kiirgussoojusülekanne, statsionaarne soojusvoog läbi seina, Statsionaarne soojusvoog läbi mitmekihilise seina, Soojusläbikanne 36. Soojusjuhtivus. Fourier seadus. Statsionaarne soojusvoog läbi seina. Fourier seadus: soojusvoog kehades on võrdeline temp
- Lmmastik: esineb vees ammooniumioonina (NH4+), nitrit- ja nitraatioonina (N02 ja NO3-) Fosfor: fosfaadid (PO43-) meredes 0.001-0.1 mg/l, magevees ca 0.2 mg/l, ldfosfori kontsentratsioon 0.03-1.5 mg/l 3. Morfoloogilised parameetrid: sgavus, hoovused, sisse-ja vljavool 2. Keskkonnategurite vertikaalsed gradiendid veekogus Valgusgradient: lemist veekihti, kus valgustatus on suurem kui 1% pinnalelangevast, nimetatakse eufootiliseks kihiks. Selles veekihis toimub fotosntees. Temperatuurigradient: jrvedes tekib vee soojenemisel kihistumine-epilimnion, mis on lemine lbisegunenud veekiht ja hpolimnion, madalama temperatuuriga segunemisele mitteallutatud veekiht. Epilimnioni ja hpolimnioni eraldab temperatuuri hppekiht e termokliin. Sarnane vertikaalne temperatuurigradient on ka meredes. Hapnikugradient: kihistunud veekogus on epilimnion krgema hapniku kontsentratsiooniga kui hpolimnion. 3. Pelaagiline aineringe PELAGIAAL ehk avaveeosa. Seda biotoopi asustav eluvorm on pelaagos
Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine. Soojusjuhtivus on soojusenergia ülekandumisviis peamiselt tahketes kehades. Kuiv ja väheliikuv õhk ning gaaside segud on halvad soojusjuhid, metallil on vere ja veega võrreldes väga kõrge soojusjuhtivus. Soojuse ülekandumine on seda intensiivsem, mida suuremad on temperatuurigradient ja kontaktpind. Soojuskadu konvektsiooni teel tähendab soojuse ülekannet gaasi või vedeliku liikuvate aineosakeste kaudu. Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles. Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus. Energiat kiirgavad kõik absoluutsest nullist kõrgema pinnatemp objektid kõikidel elektromagnetilistel lainepikkustel. Loomaruumis sõltub kiirguskeskkond piirete temperatuurist. Kui nahatemp on ümbritsevate pindade keskmisest temp
Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon – organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine. Soojusjuhtivus on soojusenergia ülekandumisviis peamiselt tahketes kehades. Kuiv ja väheliikuv õhk ning gaaside segud on halvad soojusjuhid, metallil on vere ja veega võrreldes väga kõrge soojusjuhtivus. Soojuse ülekandumine on seda intensiivsem, mida suuremad on temperatuurigradient ja kontaktpind. Soojuskadu konvektsiooni teel tähendab soojuse ülekannet gaasi või vedeliku liikuvate aineosakeste kaudu. Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles. Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus. Energiat kiirgavad kõik absoluutsest nullist kõrgema pinnatemp objektid kõikidel elektromagnetilistel lainepikkustel. Loomaruumis sõltub kiirguskeskkond piirete temperatuurist. Kui nahatemp on ümbritsevate pindade keskmisest temp
pöördvõrdeliselt rõhust. Difusioon toimub ka vedelikes ja tahketes kehades. (2) Soojusjuhtivus. Siin on ülekanduvaks substantsiks kaootiliselt liikuvate molekulide kineetiline energia, ikka kõrgema temperatuuriga osast madalama temperatuuriga piirkonda. Pinda dS aja dt jooksul läbiva soojushulga dQ annab Fourier' valem: dT d Q= - _ dS dt , (12) d x kus - soojusjuhtivustegur, dT/dx - temperatuurigradient. Soojusjuhtivustegur avaldub i k 8R 1/2 _= T , (13) 3 d2 µ 3 kus i - molekulide vabadusastmete arv. Oluline meeles pidada - soojusjuhtivustegur on võrdeline ruutjuurega temperatuurist ega olene rõhust. Fourier' valem kehtib ka vedelike ja tahkete kehade puhul. (3) Sisehõõrdumine e. viskoossus. Ülekanduvaks substantsiks on impulss.
kasutatakse sageli jahutuskeskkondadena. Karastuspinged Karastamisega kaasnevad teraste detailides sisepinged, mis liigitatakse lähtuvalt päritolust kahte rühma: ristlõike eriosade erinevast jahutamisest tulnud pinged( termopinged) ja faasi muutusest tingitud pinged ( faasipinged). Termopinged Ehk esimest liiki pinged on tsonaarlsed sisepinged, mis tekivad ristlõike üksikute kihtide või detaili erinevate osade vahel. Mida suurem on termotöötlusel temperatuurigradient ristlõike ulatuses ja detaili üksikute osade vahel( see oleneb jahtumiskiirusest, jahutuse ebaühtlusest, detaili mõõtmetest ja tervest reast teistest põhjustest(), seda suuremad on termopinged. Faasipinged Ehk teist liiki sisepinged tekivad tera sisemuses või kõrvuti olevate terade vahel faasimuutuses olevate faaside erinevast mahust. Teist liiki pinged ei sõltu jahtumiskiirusest, vaid ellkõige eri faaside mahtude erinevusest.
See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Teisisõnu –järjest kasvab jahtuva õhu suhteline niiskus ning mingist kõrgusest alates ületab see kastepunkti väärtuse. Reaalses atmosfääris ongi see nii ja tegelik vertikaalne temperatuurigradient on keskmiselt ainult –6 C/km. Tropopaus Troposfääri eraldab tema kohal paiknevast stratosfäärist õhuke suhteliselt külm tropopausi kiht. Tropopausist kõrgemal hakkab temperatuur tõusma. Troopikas on tropopausi temperatuur tavaliselt madalam kui parasvöötmes ja polaarjoone taga. Peapõhjus on selles,et troopikavööndi alumiste kihtide õhk on soojem kui polaaraladel . Stratosfäär Ülalpool tropopausi on õhk väga kuiv
annaabi.ee 
