03 esitatud: 08.04 Töö nr. POOLJUHTTERMOTAKISTI TERMILISTE 3 SUURUSTE KATSELINE MÄÄRAMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Töö programm. 1. Võtta üles termistori ja posistori takistuse sõltuvused temperatuurist R f ( ) soojenemisel. Joonestada need tunnusjooned millimeetripaberile (ühisele teljestikule). 2. Võtta üles termistori takistuse sõltuvus ajast R f ( t ) jahtumisel ja joones- tada see millimeetripaberile. 3. Leida termistori iseloomustava teguri B väärtused tunnusjoone R f ( ) kolme erineva osa kohta. 4. Leida termistori takistuse temperatuuritegur tööpiirkonna kolmes erinevas osas. 5. Tunnusjoonte R f ( ) ja R f ( t ) alusel joonestada sõltuvus f ( t )
(4 + 3i ) (4 + 3i )(5 - 2i ) 26 + 7i 26 7 ( 4 + 3i ) : (5 + 2i ) = = = = + i (5 + 2i ) (5 + 2i )(5 - 2i ) 29 29 29 Kompleksarvu geomeetriline esitus: Kompleksarve ei ole võimalik kujutada ühel teljel nii nagu reaalarve, kuna omab nii reaal- kui ka imaginaarosa (mõlemad reaalarvud). Seega kujutame siis teljestikus (x;y). Nimetame teljestikule vastavat tasandit komplekstasandiks. Telgi vastavalt: Reaaltelg ja (x-telg) Imaginaartelg (y-telg) Kompleksarvu moodul: Kompleksarvule vastava punkti kaugust komplekstasandi nullpunktis nimetame kompleksarvu mooduliks. Punktile P vastava kompleksarvu moodul z = 2 2 + 32 = 13 Ehk üldkujul: kompleksarvu a+bi moodul on z = a2 + b2 Kompleksarvu trigonomeetriline kuju: Kujutagu punkt P kompleksarvu z=a+bi.
(gynaeceum) –G; lihtne õiekate (perigonium) –P. • Kahesuguline, emasõis, isasõis, aktinomorfne, sügomorfne, asümmeetriline. • Õieosade arv näidatakse numbriga Ca5, Co6; kui õieosasid palju (>12) märgitakse ∞ või ~. • Diagramm on õie projektsioon, näitab õie osade olemasolu ja arvu ning asetust üksteise suhtes ÕISKI Õied kinnitunud teljele või teljestikule. Kandelehed –õisikutelje sõlmekohtades paiknevad fotosünteesivõime kaotanud lehed. Eelised üksikõie ees: • Tagavad parema tolmlemise. • Järkjärgulise avanemisega vähem keskkonnategurite kahjulikku mõju. Enamikel taimedel on õisikud. Lihtõisiku puhul õied kinnituvad õierao abil või vahetult peateljele ning liitõisiku õied paiknevad peatelje harudel. Sümpodiaalsed –telg lõpeb õitega, õied puhkevad tipust külgharude suunas või keskelt servade poole
kohal tähestikus eespool tähega olev liige. 2) 2. Kohal tähestikus tagapool tähega olev liige. 3) Paremal pool võrdusmärki vabaliige. 3. Graafiline võte 3x - y = 1 x+ y =3 3x - y = 1 - y = 1 - 3 x : (-1) y = -1 + 3 x Võtan esimese võrrandi ja avaldan muutuja y. Teen tabeli graafiku joonestamiseks. x -1 1 2 y -4 2 5 Võtan teise võrrandi, avaldan y ja teen tabeli. x+ y =3 y = 3- x x -1 0 1 y 4 3 2 Joonestan sirged samale teljestikule nii, et neil tekib lõikepunkt kui võimalik. Võrrandisüsteemi lahendiks on lõikepunkti kordinaadid.
küttekehaga S. Takistust mõõdetakse arvnäiduga oommeetriga, mida saab lülitiga K ühendada kas metallist või pooljuhist katsekehaga. 4. Lülitage sisse oommeeter ja laske soojeneda ~10 minutit. Lülitage kütte vooluallikas vooluvõrku. Temperatuur hakkab aeglaselt tõusma. Alates algtemperatuurist mõõdke etteantud temperatuurivahemike tagant pooljuhi ja metalli takistus ning kandke tabelisse. 5. Kandke ühele teljestikule R T sõltuvused R=f(T) metalli ja pooljuhi jaoks. Võrrelge saadud graafikuid. 6. Leidke vähemruutude meetodil metalli takistuse temperatuurisõltuvuse R=f(T) lähendussirge võrrandi parameetrid Ro ja Ro, millest arvutage metalli takistuse temperatuuritegur . 7. Leidke vähimruutude meetodil pooljuhi takistuse temperatuurisõltuvuse lnR=f(1/T) lähendussirge võrrandi kordaja W/2k, millest arvutage pooljuhi omajuhtivuse aktivatsioonienergia W. Tabel Jrk.Nr
Keemiliste elementide massiprotsendiline koostis: Minu teooria kohaselt peaksid sa toimima nagu protsentarvutuse puhul: liidad elementide aatommamsid kokku ning selleks, et teada saada, milline kui suure massiprotsendi tervest molekuli massist ta moodustab, jagad osa tervikuga ning korrutad kahega. Peaks töötama nagu protsentarvutus, aga ma pole päris kindel. Netis selle kohta infot ei ole. Graafikute joonestamine: 1) Paneme paika teljed ja mõõtkava 2) Kannan teljestikule füüsikalised suurused ja nende väärtused (kasuta mis sõltub millest loogikat, sõltuja läheb y teljele, see millest sõltutakse aga x teljele. 3) Kujutan graafiku tabeli vms punktid 4) Ühendan punktid joonega 5) Pane graafikule nimi, nt ’’Mari puu kasvu sõltuvus aastatest’’ 6) Kirjuta alla, mis graafikust järeldub. NB! Ära unusta graafiku otstes olevaid noolekesi!
nimetame kompleksarvu mooduliks z = 2 2 + 32 = 13 · Punktile P vastava kompleksarvu moodul · Ehk üldkujul: kompleksarvu a+bi moodul on z = a 2 + b2 13. Kompleksarvu geomeetriline esitus- · Kujutada ühel teljel pole võimalik, kuna omab nii reaal- kui ka imaginaarosa (mõlemad reaalarvud) · Kujutame siis teljestikus (x;y). Nimetame teljestikule vastavat tasandit komplekstasandiks. Telgi vastavalt 13.1. Reaaltelg ja (x-telg) 13.2. Imaginaartelg (y-telg) · Kuidas võrrelda kompleksarve? Pole järjestatud hulk. Aga ikkagi ... 14. Kompleksarvu trigonomeetriline kuju- · Kujutagu punkt P kompleksarvu z=a+bi · Avaldame joonisel olevast täisnurksest kolmnurgast reaalosa a ja imaginaarosa b nurga (kompleksarvu argument) ja mooduli kaudu ning
Turu puudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks turu tasakaal tähendab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil hinnatasandil nõudlus ühtib pakkumisega tekib turu tasakaal.pannes nõudluse ja pakkumise kõvera ühele teljestikule saame nõudluse pakkumise mudeli. Kõverad lõikuvad nim tasakaalupunktiks. Vastavat hinda tasakaaluhinnaks ja kogust tasakaalukoguseks. Tasakaal püsib kuni tuleb mingi mõjur ja tasakaal hakkab nihkuma. Ülepakkumise puhul langeb hind ja tasakaalu hinnani (kinnisvara). Defitsiidi tingimustes hind tõuseb ja siis stabiliseerub(tatar, nafta). Nõudluse mõjur- munad sisaldavad kolesterooli. Mõjurid -nõudlus- hind
keskmise suurusega isendites, saades niimoodi iga liigi puhul salga isendite kogukaalu koondtunnuse, mis peaks hästi iseloomustama salga toiduvajadust. Märgates, et erinevates primaatide perekondades on väga erinev arv liike, loobusid teadlased liikide võrdlemisest ja võtsid edasises analüüsis kasutusele mitte liikide, vaid perekondade vastavad keskmised näitajad. Edasi kandsid nad perekondade vastavad näitajad graafilisele teljestikule (joonis 2.3), kus x-teljel on kujutatud primaatide erinevate perekondade toitumissalkade keskmised kaalud, y-teljel aga nende kodupiirkonna suurused. Toiduspetsialistidest perekonnad tähistati joonisel valgete, lehetoidulised perekonnad aga mustade ringidega. Jooniselt on hästi näha, et toiduspetsialistide kodupiirkond on keskmiselt suurem kui lehetoidulistel primaatidel, hoolimata nende toitumissalkade ja isendite toiduvajadusest.
Õievalem ja õiediagramm Valemis: ◦ tupp (calyx) – Ca; kroon (corolla) – Co; tolmukkond (androeceum) – A; emakkond (gynaeceum) – G; lihtne õiekate (perigonium) – P ◦ Kahesuguline, emasõis, isasõis, aktinomorfne, sügomorfne, asümmeetriline ◦ Õieosade arv näidatakse numbriga Ca5, Co6; kui õieosasid palju (>12) märgitakse ∞ või ~ Diagramm on õie projektsioon, näitab õie osade olemasolu ja arvu ning asetust üksteise suhtes Õisik • Õied kinnitunud teljele või teljestikule • Kandelehed – õisikutelje sõlmekohtades paiknevad fotosünteesivõime kaotanud lehed • Eelised üksikõie ees: ▫ Tagavad parema tolmlemise ▫ Järkjärgulise avanemisega vähem keskkonnategurite kahjulikku mõju • Enamikel taimedel õisikud • Lihtõisik – õied kinnituvad õierao abil või vahetult peateljele • Liitõisik – õied paiknevad peatelje harudel ▫ Sümpodiaalsed – telg lõpeb õitega, õied puhkevad tipust külgharude suunas või keskelt servade poole ▫
majas 2 2 10 Transiitne positsioon majas DC DC Planeet maja valitsejana 7 9 7 12,1 Joonis 11 Lisatransiit lihtsalt lisatakse algsele teljestikule. Kvadraat, mille Uraan moodustab Kuuga rõhutab 10., 12. ja 1.maja, lisades transiidile emotsionaalset maiku. Selline reaktsioon ei ole kliendi iseloomule kohane (Uraani kvadraat Kuuga) ja see hõlmab karjääri või sotsiaalset staatust. Teljestiku alumine rida on see, mis üldiselt näitab transiidi tulemust - sel juhul 1, 7, 9, 12.maja, pluss Saturn. Seega suhtes võib toimuda püsiv muutus õppimise või reisimise tõttu, võimalik on isoleeritus terviseprobleemide ja õppimise tõttu jne.
ületada 5000C. Mootori töö analüüsimisel kruvitunnusjoone järgi võime samale Mootori tasakaalustamisel püütakse esmalt tasakaalustada esimese Ekspluatatsioonitingimustes saab mootori termilist koormatust teljestikule kanda ka teised mootori ja sõukruvi pööretest olenevad järgu inertsjõud (Pj1.), mille periood on 3600 . hinnata kaudselt mootori jahutusvee temperatuuri , heitgaaside parameetrid , nagu indikaator-ja effektiivkasutegur, kütuse erikulu Vastukaaluga tasakaalustamisel muutub osa üle-alla liikuvate temperatuuri, keskmise indikaatorõhu, kõrgsurvepumba küttelati jne.
annaabi.ee 
