näidata lõikava pinna kulgemise muutus: astmelisel lõikel astmete koht, murdlõikel murdekoht. Astmelisel lõikel paiknevad lõikepinnad astmeliselt ja on objekti läbides üksteisega paralleelsed. Kõikidele astmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasandil asuvatena, kusjuures astmete vahejooni välja ei joonestata. Murdlõike puhul lõikepinnad lõikuvad omavahel mingi nurga all. Nad asetatakse läbi detaili sümmeetriliste elementide telgjoonte. Vaatega ühendatud lõiked Vaatega ühendatud lõiked on poolvaatlõiked ja kohtlõiked [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128- 44:2001 (E) ja ISO 128-50:2001 (E) järgi]. Mõlemad on ühe tasandiga tehtavad lõiked, seejuures lõigatakse objekti ainult teatud osas, joonestades lõigatud osa kokku lõikamata jäänud vaateosaga. Poolvaatlõige joonestatakse ainult sümmeetrilistest kehadest, kusjuures vaate ja lõike osa eraldusjooneks on sümmeetriatelg (kriips-punktpeenjoon)
kärpimise katsel kuvab arvuti selle koha juures, kus püütakse lukustatud kihi objektile “haiget teha”, kinnise tabaluku kujutis. Selline kujutis kuvatakse mõnikord ka siis, kui tahetakse lukustatud kihis olevat objekti kasutada punkti täppismääramisel. Sellisel juhul tabalukk ilmub vaid hetkeks ja kaob ning OSNAP alamkäsk toimib. Töö XII Maja plaan 15 Akna-avad on vabad telgjoonte juppidest ja sinna võib joonestada akna tingmärgid (LW on siin välja lülitatud). Töö XII Maja plaan 16 1 2 3 4 C B A 1 2 3 4
Specify next point or [ Undo / Close ]: Teatud moel oleks nüüd kaval edasi joonestada telgjoont punktini G, @45,0 ↵ Ülesanne II Tihend 12 ja alles nüüd käsust väljuda käsust ↵ A(235,185) G B(235,65) Telgjoonte lõplikuks joonstamiseks on vaja neid telgjoonte lõike punkti A juurest suunata vasakule, üles ja paremale, kuna punkti B juurest alla ja vasakule. Seda teeme nii, et punktist A lähtuvatele telgjoonte osadele anname esmalt käsus LINE algpunktiks punkti A koordinaadid ja teiseks punktiks @-45,0 ning väljume tühivalikuga käsust. Teisel ja kolmandal korral lähtume samuti punkti A koordinaatidest ja joonestame vastavalt sirglõigud lõpp-punktidega @0,45 ja @45,0
Arvutigraafika I ÜLESANNE III Klamber Uued käsud: COLOR lk. 23 DONUT lk. 33 FILL lk. 38 EXPLODE lk. 35 LINEWEIGHT lk. 71 PEDIT lk. 51 PLINE lk. 39 Klambri eestvaade Joonetada klambri eestvaade. Kontuurjoonte laius 2 mm, telg- ja kriipsjooned joonestada vastavalt 0,5 ja 1 mm laiuste joontega Mõõtmeid pole vaja joonisele kanda, Selle töö tegemise võiks jagada järgmisteks osadeks: a) telgjoonte joonestamine; b) abijoonte joonestamine; Töö 3 Klamber 1 c) kontuurjoonte kandmine joonisele. kusjuues igal joonestamise astmel on tegemist eriomadustega joontega nii välimuse kui ka tähenduse järgi. Kõige otstarbekam on selisel juhul jaotada joonis erilisteks üksikosadeks, mis üheskoos annavadki nagu „kokkuklapitud” kujutise. Lihtsaim moodus selleks on kihtide
lubatud ~ 10 mm asemel hoopis ~ 50 mm. Ilmselt on vaja lühendada telgjoone kriipsude pikkusi. Kogu joonise ulatuses kõikidele katkendjoontele saab kriipsude ja tühikute pikkusi muuta, kui anda põhimuutujale LTSCALE uus väärtus, mida vajadusel proovida soovitud tulemuse saamisni; v.t. Ülesanne II. Siis kasutada käsku REGEN. Näide 4 3 Telgjoonte kriipsude pikkusi lühendati neli korda, aga ikka veel lõikuvad telgjooned lühikeste kriipsude kohalt Võtame uueks kriipsude pikkuse kordajaks – LTSCALE = .3 ja telgjoonte lõikumine vastab standardi nõudmistele. Lukustame kihi Telg, muudame kihi Abi kasutatavaks ja joonestame käsuga CIRCLE ümber telgede lõikepunkti abiringjooned raadiustega 15, 25 ja 40 mm: Näide 4
(kuju järgib funktsiooni). Tootmiskujundamine on see, mis on määratud osade valmistamise ja koostamisega. Kujunduse varieerimine 1 Otsene 2 Kaudne 3 Ümberpöörang 31. Mida tähendab kujunduse otsene varieerimine? Kujunduse otsene varieerimine paneb paika pinnad ja kehad ning pinna ja kehaseosed. 1. Pinnad kehad: Kuju varieerimine Kuju saab kirjeldada piirjoontega, piirnevate pindadega, kõverusraadiustega. Asetuse varieerimine Varieerimistunnused on pindade, kehade, pinnanormaalide, telgjoonte, sümmeetriatelgede suhteline ja absoluutne asetus. Arvu varieerimine Varieerida saab pindade, kehade, servade arvu Suuruse varieerimine Muudetakse pindala, kehade kui ka nendevaheliste mõõtmete suurusi 2. Pinna ja kehaasend: Ühenduse liik: Varieerimine võib toimuda järgmiste tunnuste järgi - "jäik / liigendiga / elastne",; "lahtivõetav /mittelahtivõetav"; "materjaliga / kujuga / jõuga ühendus. Kontakti liik: Pakub huvi kuju- ja hõõrdühenduse puhul
l lati kinnituspunktide vaheline kaugus; a lattide telgjoonte vahekaugus, m. Lattide kujutegur sõltub lati ristlõike mõõtmetest ja lattide vahekaugusest. Kui latid paiknevad üksteisest suhteliselt kaugel, mistõttu voolu või vaadata
külge kinnitatakse kõik agregaadid. · Käiturist ehk rattad eh kroomik, mis annab masinale liikuva kulgemise. · Vedrustusest, mis ühendab toest käituriga ja teeb masina sõidu pehmeks. Kliirens on masina kõige madalama osa ja pinnase või tee vahekaugus. Kliirensit saab osadel traktoritel muuta. Selleks pööratakse esisilla käänmikud teistpidi, tagasillal pööratakse lõppülekandeid. Jooksulaius ehk rööbe on rehvide või roomikute veerepinna keskele tõmmatud telgjoonte vahekaugus. Tagasilla jooksulaiust reguleeritakse pöia asendi muutmisega. Esisilla jooksulaiust muudetakse esisilla laiuse muutmise teel. Selleks on esisillas avad(samm 50mm) või hambad tigumehhanismiga. Erisurve on ühele pinnaühikule tulev mass. Sõltub rehvi või roomiku tüübist, koormusest ja teistest teguritest. Läbivus iseloomustab masina võimet teha töid või liikuda koormaga mitmesugustes tingimustes.
lõikava pinna kulgemise muutus: astmelisel lõikel astmete koht, murdlõikel murdekoht. Astmelisel lõikel paiknevad lõikepinnad astmeliselt ja on objekti läbides üksteisega paralleelsed. Kõikidele astmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasandil asuvatena, kusjuures astmete vahe- jooni välja ei joonestata. Sele 39. Astmeline lõige Murdlõike puhul lõikepinnad lõikuvad omavahel mingi nurga all. Nad asetatakse läbi detaili sümmeetriliste elementide telgjoonte. Sele 40. A–A astmeline lõige, tehtud kahe horisontaalse tasandiga; B–B murdlõige, tehtud kahe teineteise suhtes nurga all oleva vertikaalse tasandiga Vaatega ühendatud lõiked Vaatega ühendatud lõiked on poolvaatlõiked ja kohtlõiked [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128- 44:2001 (E) ja ISO 128-50:2001 (E) järgi]. 32
– DIMANGULAR – nurga mõõtmestamine; – QDIM – kiirmõõtmestamine; – DIMBAS – mõõtmestamine baasist; – DIMCONTINUE – mõõtahela koostamine; – DIMSPACE – rööpsete mõõtjoonte vaheline kaugus – DIMBREAK – katkestab mõõt- või distantsjoone, kui see ületab mingit objekti; – TOLERANCE – piirhälvete (tolerantsid) lisamine mõõtarvule; – DIMCENTER – kaare või ringi keskpunkti tähise ja telgjoonte paigutamine; – DIMINSPECT – lisab mõõtmele täiendavaid andmeid, näiteks kui tihti tuleb kontrollida tööstuses valmistatavatel detailidel mingit mõõdet (oletame, et iga kolmas detail, või kõiki), – DIMJOGLINE – katkestusega (murdjoonelise osaga) mõõtjoon; – DIMEDIT – mõõtme teksti muutmine (parandamine); ÜLESANNE I Pinnatükk 174
annaabi.ee 
